Räägitagu midaiganes, mina ei jama siibriga (poolkinni ja osa kinni), olen sünnist alates elanud ahjuküttega korteris ja minu jaoks on siibril 2 asendit: lahti ja kinni!
Vingugaas, nagu siin eespoolgi öeldi on LÕHNATU ja VÄRVITU gaas, ta on õhust raskem ja seetõttu koguneb ta põranda lähedale kõigepealt. Suitsuhais (vähe või rohkem, ongi suits, mitte vingugaas.
Kas su ahjul on tuharest all või on ahju"põrand"? Kui on ilma restita, siis pole üldse tark sinna tuhka jätta, et süüdata küte, parem lükka tuhk roobiga taha või külgedele ja jäta kütmiseks tuhavaba pind, nii käib õhk paremini halgudest läbi.
Süütamiseks on efektiivsem panna kortsutatud ajaleht või süütekuubid ülemiste halgude alla, tuli läheb ise alumiste halgudeni ja põlemine on puhtam.
Kütmise ajal uhada ahju puid juurde on rumal, kui sul ilmatusuurt leivaküpsetusahju pole.
Kütmist tuleb niipalju jälgida, et tead, millal on kütet vaja segada ja kokku keskele roobitseda, st siis, kui nad hakkavad laiali vajuma. Põlemine on aktiivne siis kui "lõke" on koos, selleks roobitsedki neid aegajalt kokku ühtlustades põlemisastet.
Ühtlustamine tähendab seda, et ükski halg ei põle nagu gaasipliit, ühtlaselt, ikka hõõgub oksakoht kauem ja koorekoht rutem, halgu tekivad õõnsused ja tihedama koha peal (mäletad, puu aastaringid pole ühelaiused) võib põlemine olla aeglasem.
Selle küdemise protsessi ühtlustamiseks peabki vahepeal roobitsema. Roobitsemine lükkab ka tuhakihi maha ja segades lisandub koldesse õhku, põlemine aktiviseerub.
Mina keeldun vingusurma suremisest, seetõttu panen siibri kinni alles siis, kui on vaid mõned punased söekesed - ILMA MINGISUGUSE LEEGITA!
Enne siibri sulgemist tõmban veel tuha nende süte peale, et pilt on pime, siis panen siibri kinni.
Ahi muutub soojemaks tõesti peale kütmist, nagu naljavõrdluseks on rasedus, et ükskõik kui kiiresti või aeglaselt sa kähkukat ei tee, lapse sünniks kulub ikka 9 kuud.