See "päikest" on tõsiselt rõve soov. Mul esimest korda miskit iimeili lugedes ja lõppu näehes jooksis võdin üle selja. Tundub nii võlts.

absoluutselt!

ja kohe ihukarvad tõusevad püsti kui keegi (näiteks viimases saates Kristjan Jõekalda) ütleb: ma ei taha oma küüNI katki teha.. prrrrrrrrr või et mul läks küün katki või pane kaan peale

ja väga häirib, kui nii raadios-telekas kui ka tavavestluses kuuled kellegile mitte kellelegi, nagu oleks õige

ja ropendamine sidesõnana, näiteks f..k, t..a ja mine p...i jne.

paljudele siin ei meeldi slängisõnad, ma vaatan - need mind absull ei koti / ei morjenda. Pealegi nad ilmuvad ja kaovad...
Kõige jõledamad on igasugused ületarvitatud kantseliidisõnad, mis pealegi sageli hirmus otse väljamaa keelest maale toodud...
näiteks prioriteedid ja väljakutsed - öäkk

Väisama,päädima

Päikest!
suhtkoht
nämma, nämm ja nende häälitsuste erinevad variatsioonid

nii öelda eeemm, niiöelda riigikogulase niiöelda veskimäe niiöelda jutt niiöelda ei meeldi.

Kas kedagi teist ei häiri väljend "DAAA"? Eriti just sedamoodi kirjutatud, mitte duh nagu see tuleks kirjutada. No vahet pole, mis moodi kirjutatud, nõme on ikka.

Mulle ka ei meeldi, kui muudkui päikest soovitakse, eriti põuasel ajal- päris tõepoolest. Maa kõrbeb, aga nemad muudkui päiksetavad.Vigala Sass vist selle soovi rahva sekka juurutas ja tema tõepoolest soovis sellega inimestele head, aga meie kliima on nii jamaks läinud, et võiks natuke mõelda ka, mida välja ütled. Aga muude koledate väljendite kohta just ükspäev mõtlesin, et minu kadunud vanaemal oli kolm koledat sõna, mille peale ma lapsena täitsa protesteerima ja nutma hakkasin, kui ta neid kasutama juhtus, nimelt ta ütles reite kohta "kintsud", huulte kohta "mokad" ja peenarde rohimise kohta "kitsuma". Muidu oli kena tõsimeelne ja töökas inimene ikka, võibolla tema nooruses kasutati selliseid minu meelest mõeldamatult vastikuid sõnu.

Päikest soovima võrdub minu jaoks Halleluuja või Aamen ütlusega. Ehk siis lõpu sõnana päikese-või jumalakummardamisega.

et- iga lause ette

jube utilitaristlik möla siin päikese teemadel.. materialistlik agraarrahvas kõneleb. No ja siis, et on põud? päikest südamesse ja hinge ja suhtumisse on hoopis teine tera... mulle väga meeldivad päikselised inimesed, keda on muuseas vähe...
loomulikult võib iga asi närvidele käia ja naerma ajada, kui ta hullumoodi levinud on - aga see on kah üks teine asi

armastatud inimese kohta "muska"

Päikese kohta: muide, ilma vihmata võivad taimed veel mingi aeg kasvada (veevarude arvel), aga ilma päikeseta kohe mitte kuidagi, sest fotosüntees, eksole...

Mingi sõna iseeneset ei käi närvidele, släng on släng ja igapäevakeel ei peagi olema nii jube normeeritud.
Tüütu on siis, kui sõna või väljendit liiga palju kasutatakse ja igasse võimaliku ja võimatusse kohta vägisi topitakse. Näiteks sõnad "teaduspõhine", "looduslähedane", kui mõni mõtleb, et paljalt nende lendu laskmisega jääb juba tema ümmargusest jutust hirmus tark mulje - ei jää.

Spordikommentaatorite jutus on hakanud tüütama väljend "vormistas võidu". Kas see peaks mõjuma kuidagi, khmm, soliidsemalt kui "võitis"?

kõrvad ähvardavad maha langeda, kui kuskilt kostub SUPERLUKS
no mis kuradi sõna see on? Samamoodi häirib igasugune rate kommuuni juurtega noortesläng stiilis "kle ole muss", "ole nummi", "nii nuntsik", "minu kalla", "minu muss", "laav ju", "niisama tsillimas", "mina siis see parempoolne" jne.

Sõna eksklusiivne-jummel küll, varsti on Eestis kõik eksklusiivne.
Siis kui telefonis öeldakse pakaaa..see tuleb vene keelest ja suht nõme.
Igasugu ropendamine, eriti kui kasutatakse naise suguelundeid(vahel on tunne ropendajale öelda, et ise tulid ka sealt pea ees välja ja oma ema omast muideks).
Siis noortel kasutusel olev sõna äge.
Viimasel ajal ka sõna neljakümbine-tuleb Soome keelest ja keegi nooreks ei jää ja kõik on kunagi sellevanused, nii et pääsu pole kellelgi.

Einoh, päikese soovijatele olen ma öelnud ka, et mis päikest, vihma on vaja!

Seda muidugi siis, kui seda vihma tõesti vaja on.

jama:

vot täpselt - eksklusiivne!!!

raadios-teles kuuleb tihti igasugu "vahvaid" ütlusi, mida kahjuks ei mõeldagi vist kunagi parandada: hauind - auhind; tervitan emat, isat, neiut jne. igasugu keelevääratusi ja väärakusi juhtun kuulma, ja seda kahjuks vägagi tihti.
närvi ajab ka sõna õlu käänamine: võtame õllet, jõin õllet, tahan õlu jne jne.
ise olen naisterahvas ja oskan käänata seda sõna, aga millegipärast ei oska seda teha enamus mu meestuttavatest.

ma ei saa ka aru sõnast "muska", mulle tekitab see sõna assotsiatsioone mustusega...

kaardistama-pidevalt keegi tahab midagi kaardistada.Aga mida siis teha on vaja,jääb segaseks.

Ei või kannatada ... kui keegi oma mõtete sügava sisu ... rõhutamiseks iga kolmanda sõna järele ... kolm punkti topib :)

mina räägin tihtipeale meelega valesti ja igasugu parasiitsõnadega. nii mõnus on ennast vahel hääästi lõdvaks lasta. kirjutan ka õigekirjavigadega. hea tuju tuleb kohe. üldiselt ma endast välja ei lähe, kui keegi mingit parasiitsõna korrutab või midagi valesti ütleb. võtan seda kui inimese isikupära. no kui mõni ikka üle ühe sõna ropendab, siis võtab kõhu seest sügelema, aga muidu mitte.

mind häirib sõna "piisavalt" kasutamine

Mis värk on? - see küsimus on nii nõme.

Eelpool juba mainiti sõna 'lastetuba' brrrrrrr
kohvi- kui see on mõeldud nimetavas käändes
pluuse- urrr kui õudne
mine pekki- aga olen sunnitud seda ise kasutama et mitte veel ropemini karjatada (piinlik moment alati siis)

Aga ma täiesti jumaldan oma mehe leidlikkust- temalt olen laenanud kõige kummalisemaid karjatuse variante üle mis ma üldse tean :)

mind häirib väljend "igrek sulgudes". Urrr....

toredad sõnad meil: suhteliselt, piisavalt jne. eriti kui vaja konkreetset asja arutades mingit infot saada. hakka siis mõistatama ja inimloomust lahkama, et mida see inimene antud hetkel täpselt väljendada tahtis.
peale selle on ka normatiivaktid seda jama täis.

ropendamine ja vandumine üldiselt ei häiri. oleneb, kuidas ja kes seda teeb.

suht-koht - sisu jääb selgusetuks
väisama
selmet, elik
igasugu ninnu-nännutamised ja roosamannavahumaailm
ja poliitikute ja muude teadjameeste eee, äää..krt, võta mõttepaus ja jätka, kui ots jälle käes.

osad võõrkeelsed väljendid (ja mõned üksikud sõnad) jälle väga mõnusad. eriti hispaania ja inglise keeles.

Teen ettepaneku päikese asemel äikest soovida!

muhaaahhhaaaa, väga hea ettepanek! Äikest kõigile

ja kohe tuli veel üks väljend mis karvu kuklal tõstab- punktid sulle selle eest! Mina küll võistelda ei taha ja punkte ka ei loe

Uinakut teostavate kaslaste sugukonna väiksemakasvuliste liikide seedetkulgla algavausse näriliste iseseisvat sisenemist ei toimu.

Aga muidu: ülla-ülla, suht-koht, särgid-värgid, tuld!, oda iisisti, tõmba (uttu, lesta, jeehatj), norrrrmaaaalllne, minavä, olenvä, tõsivä jne ja siis nunnutamine stiilis "pesen puhtaks sinu lal'lu, pun'nu, nin'nu, kän'nu, kõt'u".
Ja muidugi lausropendamine ükskõik mis keeles - sh ka kehakeeles. Tüüpiline on rullnokside kolmanda sõrmega vehkimine misiganes (jälle vastik sõna!) olukorras.