Halb kogemus
Eesti keel!!
Vigadeparandaja 29. detsember 2001, kl 12.05 |
Kallid eestlased!
Loen ja loen Teie kirju ja aru ei saa, kas Te üldse ei loe oma kirju enne läbi, kui need ära saadate?
Äärmiselt halb on aru saada, kui on elementaarsed kirjavead! Sada korda loe kiri läbi, enne kui midagi mõikama hakkad! Kusjuures ei saa mõnedest sõnadestki aru!
Teistel inimestel on väga raske selliseid kirju lugeda!
Loen ja loen Teie kirju ja aru ei saa, kas Te üldse ei loe oma kirju enne läbi, kui need ära saadate?
Äärmiselt halb on aru saada, kui on elementaarsed kirjavead! Sada korda loe kiri läbi, enne kui midagi mõikama hakkad! Kusjuures ei saa mõnedest sõnadestki aru!
Teistel inimestel on väga raske selliseid kirju lugeda!
Angela 29. detsember 2001, kl 12.20 |
Nähh 29. detsember 2001, kl 17.21 |
Kati 29. detsember 2001, kl 18.32 |
Yks nõu 29. detsember 2001, kl 20.03 |
eneL 31. detsember 2001, kl 11.02 |
Tean inimesi, kelle kõne on vägagi korras, aga kes näiteks arvutist teksti sisse lüües vahetavad kaks kõrvuti tähte ära. Kui oled inimesega mõttes samal lainel, siis saad aru, mis sõnaga oli tegu ja ei hakka pisiasjade pärast vigisema. Inimesel oli võib olla kiire. Võib olla klaviatuur jupsib, võib olla hoopis on aken, kus teksti trükitakse, liialt väike ja ei saa silmaga kogu teksti haarata.
Olen ise küll tähenärijalikult urisenud mõne lause mõtte vääratuse üle, aga eesti keel on siiski piisavalt suus, et saan aru, mida inimene öelda tahtis. Küsiks, et kas teema autor on kindel, et ta ise alati loeb kirjad põhjalikult läbi? Ise olen küll hiljem avastanud kirjavigu ja pole neid hilisemas teates parandanud, lootes lugeja mõistvusele - eks me kõik oleme kõigest inimesed
Olen ise küll tähenärijalikult urisenud mõne lause mõtte vääratuse üle, aga eesti keel on siiski piisavalt suus, et saan aru, mida inimene öelda tahtis. Küsiks, et kas teema autor on kindel, et ta ise alati loeb kirjad põhjalikult läbi? Ise olen küll hiljem avastanud kirjavigu ja pole neid hilisemas teates parandanud, lootes lugeja mõistvusele - eks me kõik oleme kõigest inimesed
Tädi 31. detsember 2001, kl 16.03 |
EneL-iga täiesti nõus. Tavaliselt, kui inimene arvuti taha istub, et kommenteerida, siis ta mõte jookseb kiiremini, kui sõrmed(kui ei ole just tegemist professionaalse masinakirjutajaga). Ja samas-kui palju inimesed vestluses NII hirmsasti oma keelekasutust jälgivad? Kui näiteks raadio mängima panna, siis tekib tahtmine mõningatele saatjuhtidele eesti keele õpetaja palgata ja samuti ka logopeed. Minu meelest on ju see tunduvalt hullem, kui see, et kirjutades oma mõtteid kiiresti väljendada püüdes trükivead sisse tulevad. Mõte, kui teda on, peaks ju hoolimata sellest arusaadav olema?
Oona 01. jaanuar 2002, kl 00.43 |
mann2 02. jaanuar 2002, kl 01.27 |
Feliks 02. jaanuar 2002, kl 10.01 |
Loomult on Vigadeparandaal õigus. Aga olen EneL-iga nõus..ma ise just sihuke vigadetegija:) Ja tean küll mis see häda on. Kommenteerides liigub tõepoolest mõte mõnevõrra kiiremini kui näpud järgi jõuavad. On ju kommimine omamoodi vestlus, kuigi kirjalikult. Vabandan siinsete, endiste ja kindlasti ka tulevikus tulevate kirjavigade pärast. Tänan juba ette andestamise eest. Suudan kirjutada küll, et vigu poleks...see mu töö lausa:)
Matu 02. jaanuar 2002, kl 12.52 |
Arvutil kirjutades kipuvad jah vead kergemini tulema kui käsitisi paberile kirjutades. Kuna enamik arvutikasutajatest pole spetsiaalset trükkimiskursust läbinud, siis peavad nad jälgima korraga nii klaviatuuri kui ka ekraani, ja nii polegi mingi ime kui näpp vale klahvi toksatab. Ka ekraanilt teksti lugemine ja veamärkamine on palju raskem kui tavaliselt paberilt. Ja kokkuvõttes egas tööajal pole kellelgi aega kunagi ülearu, nii et pole vaja nii kriitiliselt nende vigade kallal urgitseda.
Vigadeparandaja 02. jaanuar 2002, kl 16.42 |
Nende vigade vastu pole mul iseenesest midagi, millest ma suudan mõtte välja lugeda (ma saan aru küll kui kogemata läheb näpp vale klahvi peale), aga on siin teemades küll ja küll selliseid sõnu, mille mõttest üldse aru ei saa. (Ei tea kas on mõni uus sõna või on mingi släng).
Neid kommentaare on siin nii palju, et kui hakkad iga kommentaari kaks korda üle lugema (et paremini aru saaks), ei jõua sa eriti kaugele.
Neid kommentaare on siin nii palju, et kui hakkad iga kommentaari kaks korda üle lugema (et paremini aru saaks), ei jõua sa eriti kaugele.
mari 02. jaanuar 2002, kl 23.02 |
see, et väikesed trükivead sisse tulevad, pole ju nii hull, kuid kahjuks on siin selliseid, kes alustavad lauset ühe mõttega ja lõpp räägib eelnevale vastu vms. on inimesi, kelle mõte jookseb ikka nii kiiresti, et väga raske on pärast midagi aru saada. ja omaette klass on muidugi need, kes ei oska lihtlabast kokku- lahku kirjutamistki, rääkimata, et tunneks kirjavahemärke!vot sellised sõnavõtud ajavad küll närvi, kus enne pead vead ära parandama ja mõttes kirjavahemärke lisama, et aru saada, mida taheti öelda.
libakroonik 03. jaanuar 2002, kl 00.17 |
Feliks 03. jaanuar 2002, kl 08.49 |
Ben London 03. jaanuar 2002, kl 11.20 |
Ei ole siin miskit, et kirjavead pole olulised kui mõttest aru saab. Võiks ikka (vähemalt) püüda korrektselt kirjutada.
Ei julgeks vist isegi siinsed suurimad ortograafia-on-kama inimesed oma töölevõtuavalduse või cv kaaskirja kirjutamisse niimoodi suhtuda. Loomulikult tuleb tüposid, ikka eksib komake- teine valesse kohta. Aga vähemalt püüdlus saavutada ilusat selget lauset ja korralikku õigekirja peaks minu arust ikkagi olema. Miks? Sest ilus keel on kaunis asjana iseeneses ja kaunistab ka selle kasutajat.
Ei julgeks vist isegi siinsed suurimad ortograafia-on-kama inimesed oma töölevõtuavalduse või cv kaaskirja kirjutamisse niimoodi suhtuda. Loomulikult tuleb tüposid, ikka eksib komake- teine valesse kohta. Aga vähemalt püüdlus saavutada ilusat selget lauset ja korralikku õigekirja peaks minu arust ikkagi olema. Miks? Sest ilus keel on kaunis asjana iseeneses ja kaunistab ka selle kasutajat.
tähelepanelik 03. jaanuar 2002, kl 21.24 |
eneL 04. jaanuar 2002, kl 17.07 |
Lisa postitus