Mis mõttega ma maksan 13 prossa oma palgast meditsiinile? Kasu vist ainult siis, kui juhtud jalaluu ära murdma.
Mul üks krooniline haigus, millega2-3 a tagant vaja arstil käia. Helistan, küsin, et ma nagu pidev patsient, kas ikka vaja perearsti saatekirja? Jah, vaja. Helistan polikliinikusse, sealt öeldakse (kell 11.25) et tänaseks kõik numbrid juba kinni. Ütlen, OK, andke siis homseks. Ei, anname ainult samaks päevaks. Ja mis kell siis peab helistama, et saada numbrit? 7.30, vastatakse.
Mul on väike laps, kes magab väga rahutult, magame poole päevani temaga. Ei hakka mina 7.30 üles tõusma. Pealegi ma tean, siis on see registratuuri telefon kinni, ma muudkui helistan, laps ärkab vahepeal üles ja röögib, no võibolla 8.30 saan löögile. Siis vantsin sinna, et öelda perearstile: kirjutage mulle saatekiri vot sellele arstile.
No miks ma ei võiks minna otse õigele arstile? Miks nad seal nõmedas polikliinikus ei võiks anda numbreid ka järgmiseks päevaks? Miks ma üldse pean maksma seda 13%, mul oleks praegu juba tugev südameopi raha koos. Ei taha mitte millegi eest maksta!!!

13% sina küll ei maksa, aga probleem õigustatud.

Mina isiklikult olen juba ammu riiklikust arstiabist loobunud, närvid lähevad läbi, muud ei midagi, soovitan sullegi võtta üks hea usaldusväärne eraarst.

olin ükskord tõnismäe polikliinikus järjekorras ja kell oli 4 läbi paar minutit, registratuuris helises telefon ja üks tädi ütles teisele- meie tööpäev on läbi-seadis siis sammud telefoni juurde too teine ja teatas kõlaval häälel sanitaarlaud kuuleb...registratuur on tööpäeva lõpetanud...
teinekord jälle kui tahtsin perearstile hädasti numbrit saada seoses ägeda põiepõletikuga-kommenteeris registraator:kas nüüd õhtul avastasite...:(

To Laura

Täpselt minu elust!! Kusjuures ma jäingi põiepõletikku tööjuures päeva ajal arsti juurde pääsesin alles neljast:) Tõnismäe pol-i registratuuris enne kui sinuga üldse hakatakse tegelema, küsitakse mis viga on? Mis see mingit registratuurimutti torgib, mis mul viga on? Kui isegi vahest teaks mis viga on siis arstile vist ju ei läheks!
Kojukutsetega on seal kah lahe - helistad, toru võetakse hargilt, öeldakse, et oodake minut. Läheb mööda neli minutit ja keegi paneb lihtsalt toru ära! Milline meeldiv teenindus!

läksin ema registreerima samale perearstile kelle juures mehega käime, registraatorimutt teatas, et ema aadress ei kuulu nende piirkonda-tõeline perearsti süsteem-õnneks lahenes ikka kõik meie kasuks.arst on viimasepeal!!!

nu aga kui haigekassat poleks siis oleks arstide hinnad ikka täiesti laes.

to pille ja laura: aga miks ei teinud avaldus polikliiniku juhatajale seoses kehva teenindamisega? milleks tulla siia nutma, kui polikliiniku juhtkond sellest teada ikkagi ei saa? mis kasu sellest siis on? ja ma kardan, et polikliiniku juhtkonnal on ka muud tegemist kui otsida netist kommentaare nende kehva teeninduse kohta.

veel nats: et kui registratuuris teenindaja ikka käitub ebakompententselt, siis tuleb temalt küsida, kuidas saaks ühendust selle inimesega kes lahendaks antud probleemi, näiteks osakonna juhataja.

Tõnismäe sakib. pole neil kunagi sinu jaoks aega ning kui sul veel viimane number juhtub olema, siis on arst (traumatoloog, vene vanamees) juba mantli selga ajanud ning vahib sind tülpind näoga a la no mis veeel? selle pagana imbetsilli pärast oleksin peaaegu sõrmest ilma jäänud.
elukaaslane pettus sealses kõrvaarstis - kirjutas rohu välja kõrva vaatamata!? tööpäev oli lõppemas ja arstil ilmselt KIIRE

kahjuks eraarste ikkagi ei ole vist igal alal olemas, kui on ikka mingi tõsine krooniline haigus, siis on ainus variant leppida riikliku süsteemiga või üldse mitte ravida. sellist tehnikat, mis riiklikus haiglas, ei suuda ju alles asutatud eraarsti praksis 10 aastaga ka muretseda.

Üks hullemaid kogemusi me elus arstidega oli eelmisel kevadel, kui tuttav 15 -a poiss korvpalli mängides hõõrus talla-alla villi, mis hiljem katki läks ja mädanema. Kuna mul oli auto, olin nõus teda mustamäe laste traumapunkti viima, kus ta üle vaadati ja otsustati saata haiglasse kirurgi jutule. Läksime siis mööda koridore(teine vaeseke hüppas terve aeg ühel jalal)kuni jõudsime haiglasse. Uurisin, et kust saab kirurgi juurde ja kae nalja - kirurg ajas registratuuris juttu, küsis kumb meist see haige on??? Ma olen küll lühikest kasvu, aga poiss ju liipas kohale. Vastasin siis, et poisil jalg haige ning seletasin kogu juhtunu ära. Kogu selle jutu peale otsustas arst, et meil tuleks minna Mustamäe Kiirabisse. Küsisin, et miks - vastati, et poiss on liiga suur (188cm). Hakkasin protesteerima, sest 15 aastane kuulub lastehaigla alla ja pikkus ei tohiks küll määrav olla !! Siis võttis aga sõna registraator ja ütles, et arst ise otsustab keda ta ravib ja keda mitte! Oli mul siis valikut? Tassisin selle lombaka Kiirabisse. Seal hakati seletama, et tuleb ikka perearstilt saateleht võtta jne. No nüüd tõstsin juba kõvasti hääletooni, seletasin otsast peale, mis ja kus ma juba käinud olen ja vaadaku keegi ometi see jalg üle. Ainus mida tehti, oli see, et jala ümber pandi side. Järgmisel hommikul üritasin perearstile nr saada, mida muidugi ei olnud. Helistasin siis 112 ja rääkisin kõik jutu jälle otsast peale ära ja küsisin, et mida ma siis nüüd tegema pean - mõnel mädaneb jalg selle ajaga ära kui arstid jagelevad, kes ja kus ravima peaks. 112-st küsiti, kus ma veel pole käinud ja leidsin, et Mustamäe täiskasvanute traumapunktis veel tõesti ei ole. Siis soovitati soojalt sinna minna ja küsimuse peale, mis siis saab kui ka seal ei saa probleem lahendatud, vastati, et ärgu ma enne sealt ära tulgu kui asi korras. Läksin jälle Kiirabisse - seekord traumapunkti - kasu jälle ei midagi - asi kirurgiline ja ei kuulu nende kompetentsi. Selleks ajaks oli mul ka juba liitlane, haige poisi vend. Otsustasime veel kord Kiirabisse vastuvõttu minna ja jubeda triangli peale võeti haige siiski ette ja kogu see protseduur kestis 15 minutit. Järgmine päev oli laupäev, pidime minema polikliinikusse siduma - neil ei olnud kirurgi ja valvearst sellega ei pidavat tegelema. Ei jäänudki muud üle kui helistada meditsiini õppivale sõbrannale, seletada ära mis ja kus ning tuli endal see sidumine ära teha. Uhh, ma olin kogu selle jama juba unustanud aga lugedes seda jura siin, meenus kõik taas ja ise külastan küll arste ainult siis, kui midagi muud enam üle ei jää. Vähemalt retsepte nad veel oskavad kirjutada ja niipalju saan küll ise end ravitud.

see koik on nii tuttav! minu laps(siis polnud ta veel 3-managi) oli jalaluumurruga Viljandi maakonna haiglas ja sai seal mingi viiruse otsa.laps oli venituse all täiskasvanute osakonnas ja tänu viirusele palavik juba 39c.aga arsti,st lastearsti ei kutsutud last yle vaatama ja siis ma mötlesin ka et kutsun öige haiglasse kiirabi sest asi vajas lahendamist. selle jutuga ödede tuppa minnas kutsuti löpuks lapsele arst,kes kohe ka rohud muretses ja paranemine vöis hakata.kyll on niimoodi vastik!

to vip:ega siin keegi ei nutagi vaid vahetavad oma kogemusi:)

To: Vip!

Polikliinikule märkuse tegemine on täielik aja ja närvide raiskamine.

Mu õde astus kunagi sellesse ämbrisse. Ta katsus protestida selle pärast, et kui polikliinikus antakse mingiks kellaajaks number, siis vastuvõtule pääseb alles tunde hiljem. Et, milles nende numbrite mõte siis on, kui võetakse vastuvõtule ikka elavas järjekorras.

Selle peale nuhkis polikliinik välja, kus koolis mu õde käib ja saatis kooli direktorile kirja, et näe, teie õpilane hakkas protestima...

pisut veider, aga häda ei anna häbeneda: loomakliinik.
palusin abi, sain. tundsin end totakalt küll, aga veterinaarid naersid: "pole midagi, meil käivad siin inimesed röntgenis ka".

ma olin 39 palavikuga kodus ja helistasin Tõnismäe polikliinikusse, kus võeti mu kojukutse vastu Kahju, et ma vastuvõtja nime ei küsinud, sest arstini see kutse ei jõudnud ja ühegi paberi peale ka mitte. Pidi ootama ägeda mädase angiiniga järgmist päeva, sest tädike unustas ära, mu kutse.

...ja kõige selle juures kogu aeg õudne närv, on ju, et kuidas
ometi leida see ainus ja õige koht, kust abi saad. Ega need info-
telefonid ei oska ka suurt aidata - ikka kogu aeg võta ühendust
oma tuttavate ja tuttavate tuttavatega...Täpselt nagu Internet :
kui sattud korra juhuslikult õigesse kohta, siis on vedanud. Mit-
te mingi metoodika järgi sedasama veebi üles ei leia...
Ma täiesti teemaväliselt praegu soovitan: erinevate riikide
otsingumootorid on NETI järgi VARIA -aadresside- all.

Minul on hea perearst Lasnamäe polikliinikus: dr Reiners. Ei saa kurta. Aga neid lugusid siin on ika väga sünge lugeda.