kurte - vöö
kojas - esikus

Kas keegi teab mida tähendab vanaaegne sõna MUSIMA?

undruk ja pürst on ka ilusad sõnad ja musima on vist tänapäeva mõistes midagi suudlemise ja amelemise vahepealset:D

olid kardulad tümad ja soustil nahk pääl, siis oli söök valmis.

Minu armas tilluke vanaema rääkis igasugu lahedaid jutte, aga sõnadest meeles on eriti: tumaat (tomat) ja lira (liiga õhuke vms kleit näiteks: "See ju selline lira, no kus sa sellisega lähed!"), peesits oli magustoit, mida nad lapsena sõid, seda tehti leivast, hapupiimast ja vist suhkrust (kui seda oli). Ja batist oli kuum vesi piimaga (kui seda juua, siis ongi pehme nagu batist).

vanaemad on toredad:D

ma mäletan, et kui ma veel noor ja ilus olin ja mul vanaema oli, siis ta küsis mu käest ükskord tänapäevases mõistes päikesekleidi kohta, et kas ma kavatsen selle hilberdusega tänavale minna. väga distsiplineeriv küsimus ühe vanaema suust:D

oma vanaema mürkrohelises hilberduses käin siiani. ainlt mu empsu ütleb mu kohta ültsegi inetult.sest kes tema heaks midagi tegi, mitte keegi

Paraadna oli ja on ikka kasutusel trepikodade/püstakute kohta, algupära vene keeles (paraad- või peauks), kuidagi see kohendati korrusmajadele.
Lugesin algusest peale, paljude sõnade kohta lausa kulmud kerkisid - meil kasutatakse neid kogu aeg, polegi osanud "vanadeks" pidada: šleif, slepp, koda, soust, pürst, matsalka, plett, plettima jne. ÕS tunneb ka nad kenasti ära (peale šleifi), enamust ei pea isegi murdeks, täitsa tänapäeva kirjakeel:)
Ahjaa, luhvtitatakse meil ikka ka ja üks naaber on päris luhvtivend ise.

vöörus- esik
väljakäik - wc (´tegelikult ikka kuivkemps)
suland(Tartu kandis)- nagu sahver või midagi taolist jahe ruum.

pürst ei ole vana sõna, vaid hari seto keeles.

Paraadna ehk täpsemalt paradnaja dver` on vene keeles eesuks mitte trepikoda.

Jah, seda ma kirjutasingi, et vene keeles on see uks. Aga püstakuid just niimoodi paljud eestlased kutsuvad.

sirm- vihmavari
pane torbik pähe- kapuutsi kohta :-)

Pürst on laen saksa keelest: die Bürste - hari

aga samas on ka seto keeles see kasutusel.

Eks meie väikeses keeles olegi palju laene siit- ja sealtpoolt piiri. Ilmselt ei saa ükski keel laenudeta läbi, pisike seda enam.

Sõnad (s.h. asjade nimetused), mida enam naljalt ei kohta ja mis praegu kohe meelde tulevad

Nõukogude igandid:

Seltsimees
Manukas
Krempel
Sahver
Kepka ja Soge
Võrr
Pusa
Pilotka
Vuplid
Keham
Palitu
Lintmakk
Koolivorm
Ostukaart
Lastetusmaks
Keskkomitee
Koondus (nt. Pioneerikoondus)
Komsomolikomitee, Rajoonikomitee
Rivivõistlus
Punanurk
Piiritsoon
Miilits
Rahvamalevlane
Passilaud
Videodisko
Rändpunalipp
Kalapäev
Kolhoos, Sovhoos ja Masinatraktrori jaam
Krapsakas
EÕM ja EÜE
ALMAVÜ
SORVVO

Nõuka aja slängid:
Tossud (botased, spordijalatsid)
Pibo (suusamüts v. muu kootud/heegeldatud müts)
Praims (Priima sigaretid)
Erekas (Ereliukas)
Kirves (Moskvitš)
Diblakas (Linda "Diplomaadi kohver")
Punamütsike (Miilits)
Sidrun (Miilitsaauto)
Susla (Töölisrong)

EW aegsed:

Priipass
Kraaps(u) ja Niks(u)
Pressraud
Aganik
Apsat
Riidepealsed
Jooksva ja Lendva
Sihvka
Vintis ja Jäntis
Sump (särk - nüüd eluskala kast)
Kondad ja Kotad
Nall
Peiu
Piiga ja Näitsik
Suud andma
Ehal käima

Kepka ja keham - nõukaaja igandid? Mida need üldse tähendasid? Olen küll sügav nõukalane, aga neid pole kuulnudki. Sogest eeldan, et see on sonisarnane asjandus:)
Krapsakas - meil pidevas kasutuses.
Tossud ja susla - ka kasutuses, noorsugu pole tossusid teps mitte nurka visanud.
Kuidas siis kraapsu ja kniksu tänapäeval nimetatakse?
Apsat - konts?
Riidepealsed, aganik, kondad - tõesti ei kasuta. Misasjad on riidepealsed?
Kotad seisavad mul praegugi kojas, nallid karbis ja sihvkakoored ajavad närvi siiani.
Jäntis - pole kuulnud, aga vintis on justkui täitsa tavaline väljend.
Piigad ja näitsikud on meie majaski, ehal kipub ka ikka mõni käima, suu andmist ei saa kontrollida:)

šlagbaum on saksa keelest vene keelde tulnud laensõna Schlagbaum nii et mine tea kas se eestlastel kasutusel sakasmõju või venemõju tõttu

Manukas on mõiste tänapäeva seadusandlusest, pole veel igand.

;)

kepka - nahksoni
keham - organiseeritud inimrühm nõupidamiseks ja otsustamiseks, nt komisjon, komitee, juhatus, parlament; ei soovita tähenduses: hoone v hooneosa [ÕS]

riidepealsed - menstruatsioon
aganik - rehealuse kõrvalruum kuhu aganad aeti (hiljem, kui rehealust enam reheteoks ei kasutatud olid aganikud erineval eesmärgil kasutuses nt. sahvri, (koli)kambri, panipaiga või suvetoana)
kondad - puukingad

riidepealsed - menstruatsioon - :)))

nujah

sõnamuundusi veel
väär (van. rõdu kirikus nüüd vale)
sire (vanasti põld nüüd sihvakas)
tuhvel (van. kartul nüüd vildist jalats)
klapper (van. tuulamismasin nüüd aju - klapperjaht/ajujaht)
pollar (van. pidu / slängis politsei / nüüd post laevaotste kinnitamiseks)
paps (van. kirikumõis nüüd isa)
mähe (van. linnaseleib nüüd mähkmed)


ja paar vana sõna ka veel
vöörus
säks ja vilku
labrakas ja parlarakas
ühmatus
pühik

oi kui hea meel, et keegi tuletas meelde sõna -kurte-
minu vanaema ja siis lapsena ka mina, kasutasin seda kogu aeg, tore, et meelde tuli. ja enamus pakutud sõnu on niiiii kodused :)

Ühmatama, ühmatus - lisaks kõnelemisele ka kirjutan, sageli.
Labrakatel mu lapsed käivad, parlarakaga seoses on mõni mälestus.
Pühik tundub midagi eriti uuenduslikku:) Mis see vanasti oli?
Säks ei seostu millegagi, vilku oleks nagu vilka - kahvel?

Muundused on lahedad ja üllatavad, eriti paps, sire ja mähe!

Kasutati ju hästi palju sõna tagi (jopede kohta). Kesatagi oli tuulepluus ja kesakad olid õhukesest riidest pikad püksid. Seda ma ei tea, kas need sõnad Tallinnast kaugemal ka kasutusel olid, aga soome keelest nad olid ja 80.ndatel äärmiselt levinud.

pühik - pühapäeval sündinud vasikas
säks ja vilka - tulemasin (slängis ka tšäks/tsäks)

80ndate alguses Tallinnas logarid olid teatud säärekujuga moodsad püksid.

ja olid veel ka
kivikuluvad ja lumekuluvad (teksad)
ja ballon (sõnast pullover, kuid teistsuguse lõike ja kaelusega kui pullover)
ja kamassid (sõnast kamossid - kutsuti ka "mokakingad")

ja vat ei tule meelde selle imetoote nimi (aga tal oli oma spetsiifiline nimetus):

toode järgmine:
80-ndatel hakkas keegi nõuka armee sooja aluspesu valgetest puuvillastest särkidest tegema nn "Smithys" "jalgpallisärke". see särk oli originaalis selline täispuuvillane valge, suht pikk kolme nööbiga kraeta särk. pikad varrukad lõigati lühikesteks ja rinnale väiksemalt ning seljale suuremalt, trükiti värviga -Smithys- kiri :)

mõned olid ka riidevärviga ära värvitud.

oli jube moodne ja defka kaup

*************
OT

rohkem nalja rubriiki kõlbas aga toode nimega "rutskuuesed"

need olid sellised suured, lohvkad (lohvka - ka hea sõna muidu :) ), poolde reide kuni põlvedeni ulatuvad ülevalt kummiga "pantalooned" ehk meeste aluspüksid, mida poes müüdi hinnaga 1 rubla ja 6 kopikat paar.

"rutskuuesteks" nimetati ka ujumispükse, mis olid tolle aja meeste ujukate tavalõikest erineva, suurema lõikega ning lühikeste säärtega ja venisid märgudes alati välja.

Miks see teema halva kogemuse all on? Minumeelest on päris vahva vahel selliseid sõnu kasutada. Nt kurameerima - nii armas ju :)