tegelikult ta nyyd nii väga halb kogemus ei olegi, sest ma yldiselt siukste asjade peale närvi ei lähe, aga.. no on ju palju juttu sellest, et kliendid on ebaviisakad ja palju siis see müüjagi jõuab seda kannatada. mina olen aga viimasel ajal sattunud peris mitu korda selliste müüjate otsa, kes minu teenindamise ajal (!) ajavad juttu kas sõbranna või kolleegiga. ja siis kuhugi jutu vahele viskavad summa, mis ma maksma pean. no mõnikord ei öelda sedagi. siis jään ootavalt seisma, kuigi näen jah, et palju kassaaparaadi peal on. mõne aja pärast hakkab neid häirima, et mis ma seisan ja siis nähvatakse summa ka lõpuks.
ykskord oli jutt isegi nii oluline, et pidi mu käest veel yle kysima, et palju ma neid viinereid ikka tahtsin. ja seda kõike sellise olemisega, et miks te kyll mind segate jutuajamisel. ma ei tea, kas asi on selles, et näen suht noor välja ja siis mõeldakse, et las 'laps' ootab, et temaga võib ülbitseda kyll?

Ma olen hakand kasutama seda küla koerale - koer külale taktikat. Ei ole küll vaikselt seisnud, pigem kõnetanud stiilis "Vabandage, preili, et ma teie vestlust katkestan," "Kuulge, proua, kui te leiaksite aega pöörata mulle veidi tähelepanu ja müümisega tegelda" vms. Muideks, kui kusagil teate olevat kroonilised leti taga lobisejad, siis võtke poodi sõbranna kaasa, kes nalja mõistab, astuge kahekesi leti ette ja siis hakake kõva häälega omavahel lobisema, ja kui keegi õiendama juhtub, siis vabandage, et valel pool letti lobisete, kuna näib, et teisel pool on see igati lubatud ja kedagi imestama ei pane. Või enne maksmist, kui kassaaparaadis tehing pooleli, võtke telefon kotist ja helistage oma kallimale ja hakake kudrutama, samal ajal rahakotti näppides.

Mina valisin poes ükskord kingi, sealsamas kõrval sisi müüjaneiu, kes samal ajal noormehega lobises. Neiu heitis mulle kogu aeg väääga mürgiseid pilke, mis otse ütlesid, et 'ära mõtlegi midagi küsima tulla!', 'kui tuled, tean, et kingadega siin küll midagi pistmist pole, tahad mu poissi üle lüüa!'. Juhtus, et minu numbrit parasjagu ei olnud, astusin siis pilkudele vaatamata müüja poole, kes noormehel käes kinni krabas, turtsatas ja minema läks.
Äärepealt oleksin noorte õnne ära rikkunud, veel viimasel hetkel sai neiu asjal sabast : )!!

aga kõige tipp oli see, kui kord kristiine keskuses (kahjuks ei mäleta selle poe nime, teisel korrusel ta igatahes asub, seal jardini kohviku läheduses) üks müüja keset tööpäeva leti taga küüsi lakkis! ja mitte vaikselt kuskil kardina varjus - oli üksi poes, sõrmed kenasti leti peale laiali laotatud ja muudkui lakkis!:-p sinna poodi mul asja ei olnud, ei hakanud niisama ka minema tibi raputama, aga kuidagi naljakas või mis?

me käisime järve keskuses mingis tehnikapoes ja seal sõi müüja leti taga tomatit. samas oli leti taga teine müüja veel, nii, et vajadusel oleks saanud ju kuhugi taha ruumi sööma minna küll... tund aega oli poe sulgemiseni, a ju oli siis nälg nii suur, et ei jõudnud enam oodata :(

Hea variant on müüja vestlusesse sekkuda - hakata vahele hõikuma, et "ausalt vä?", "kuule, mulle tuli sellega seoses üks lugu meelde!" jne.
Kord kui veel Primo supermarket eksisteeris helistas kassatibi nagu alati kassast telefoniga kuhugi tagaruumi sest nagu alati oli mingi hinnaga segadus ja jäi juuube kauaks lobisema, kogu saba vahutas vaikselt, kuni mu mees palus tal neid seal teiselpool toru ka meie poolt tervitada...

kuulge inimesed jätke ükskord ometi need klientiteenindajad rahule ja olge tolerantsemad!!!

P.S. Ise ei ole klienditeenindaja, aga häirib see pidev virisemine nende kallal.

to tinnu,
no aga on ju virisemist väärt ka! niikaua kuni ka nemad klientide vastu tolerantsemad on, eks! ma ju ostan nende poest, seega ma ootan ka head suhtumist. juuksuri juurde minnes ei ole ju normaalne, et ta mu pooleks tunniks passima jätab põhjusel a la ajakirjas on huvitav artikkel. miks siis poes peaks teisiti olema?

tinnu,

olen vist juba kuskil ka öelnud, et olen ka ise klienditeenindaja olnud ja oskan asja suht objektiivselt vaadelda. aga küünte lakkimine leti taga keset tööpäeva pole just kultuurse teeninduse osa?

loomulikult on olemas häid teenindajaid, kindla peale rohkem kui selliseid, kes leti taga tomateid söövad või ennast poisiga vestlema unustavad. ja sama kehtib ükskõik millisel ametikohal oleva inimese kohta, eks see sõltub iseloomust, sellest, kas töö meeldib või mitte, või on lihtsalt must päev... lihtsalt klienditeenindajad on need, kellega kõige rohkem kokku puutume. ja muidugi meie ise - meil ju samad mured teinekord ja siis oleme meie jälle halvad kliendid. kahepoolne asi.

lisaks ka seda, et müüjateks on üldjuhul täiskasvanud inimesed, kes peaksid endale teadvustama, mida nende ametikoht neilt eeldab. eelkõige isiksuseomadusi. ka minul võib kehv tuju olla, aga ei kujuta ette, et selle kuskil suvalise kolleegi peale koosolekul välja paiskan. niipalju enesekontrolli ja mõtlemist peaks ikka olema, et endale selgeks teha, mida müüja töö endast kujutab.

Üldiselt olen kasutanud taktikat, et kui kuskil ikka väga kehvalt teenindatakse, siis sinna enam ei lähe. Aga vahel saab nalja ka ja ausalt öelda mõni asi ei häirigi enam nii palju, kui tegu pole lauslollusega. Kui müüja sööb vaikselt leti taga tomatit, kelle asi, ju ei saa siis minna leti tagant ära, aga päeva läbi söömata olla ei suuda minagi, midagi poel teha. Ma söön tööl arvuti taga kui kiire on ja siis kah kõik kes kontorisse satuvad, meie kontori töötajad küll, soovivad jätku, aga meil pole sööginurka kuhu minna ja nii ma siis võtangi soovid vastu ja jätkan oma lõunasööki. Leian, et need on pisiasjad ja ei sega kedagi. On aga mühkameid muidugi, kes põhimõtteliselt käituvad sitasti, võimalik, et paha tuju või midagi, aga ostja pole ju süüdi.

Üks huvitav juhtum hiljuti, ostsime tee äärest abuusi, oli veel ostjaid seetõttu väike saba. Ja saba tekkis, kuna üks ostja nõudis tungivalt, et tema PEAB saama pooliku arbuusi. Müüja kusjuures ei tohi müüa poolikut arbuusi tee ääres, kus ei ole selleks parimad tingimused, tolm ja arbuusid pesemata. Müüja keeldus - ostja jätkas juba suuremate tuuridega, kuni selleni välja, et vat lähen teie peale kaebama, kuhu iganes ta kavatses siis kaebama minna. Ja olekski vist sinna karjuma jäänud niimoodi, kui järgmine ostja ütles, et ta võtab selle teise poole omale ja ostis 1,5 arbuusi, kusjuures müüjale au andes, järgmiste ostjatega tegeles ta ikka naeratades ja kenasti, vaatamata sellele, et just oli sõimata saanud.

aga kõik ajavad tööajal omi asju ju tegelt :)

Just hiljuti olime teel sauna ja mees ostis ühest tallinna südalinna toidupoest jooke ühes. Just meie õlledele-siidritele ei kehtinud iseteenendus ja nii mu mees küsis: palun kaks õlut, kaks siidrit ja kilekott. ja siis müüja vastas: mul on ainult kaks kätt.

ch,
lihtsalt selline täpsustus, et ei söönud vaikselt leti taga vaid lösutas küünarnukkidele toetudes otse leti peal ja sõi siis oma tomatit.
samas ei häiri mind ntx üldse see, kui tlna kaubamaja kõrval olevas fotopoes see fotokate remontija leti taga sööb. kui klient tuleb, paneb oma salatikarbi korraks riiulisse ja sööb siis hiljem edasi. aga kui ikka teenindaja sööb oma tomatit ja vahib samal ajal mulle otsa, kui ma teise, tema kõrval seisva müüjaga räägin, siis tundub see natuke imelik küll...

kuulge, mõnede inimeste vahetus kestab näiteks 11 tundi. kui ta selle aja jooksul juhtub 15 minutit sõbrannaga lobisema, on see siis nii suur kuritegu??? ma olin ka vanasti selliste müüjate peale hullult tige, aga kui mul nüüd endal 11tunnised töpäevad on, saab ikka aru küll, et kõigile lihtsalt ei jaksa naeratada. ma ei pea ju kogu aeg naeratus suul istuma...
nii et paluks teiste klienditeenindajate nimel mõistvat suhtumist :)

Juta:

Ma tükk aega naersin selle olukorra peale, mis kirjeldasid :)))

to tik,
aga tegu poega, kus eriti kliente nagu rodus yksteise järel ei tule. et no mai tea, minu teenindamiseks kulus miski alla 5 minuti, kas siis nii kaua ei saanud pausi teha? vat ei suuda mõista seda. kui oled sinna tööle läinud, siis olgu palk nii väike kui tahes, hommikul ärgata olnud nii raske kui tahes ja mehega nii tylis kui tahes, töö on töö ja seda tuleb teha korralikult.

tegelt on lihtsalt nii et kõik inimesed ei sobi müüjax. ise ka seda ametit proovind... a kui lõpux hakkas kõik närvidele käima, siis otsustasin selle jama lõpetada ja ära tulla enne kui mõnele kliendile kallale lähen :)

suvel te ju s6idate maale ja mere 22rde ja igale poole minema... meil, myyjatel, on sellev6rra v2hem t88d. mis me selle ajaga peale hakkame? eks ikka hakkab jutt kuskiltotsast veerema. m6ned meist ei oska piiri pidada....

Ma saan aru kui inimesel läheb kõht tühjaks ja ta sööb. Aga kas peab just lusikaga sellest samast salatipotist võtma, mis külmletis müügil on, ma ei ole kindel. Igatahes olen mina sellist asja oma silmaga näinud. Ja ei osanu üldse enam suhtuda, äkki peaks see olema lausa reklaami eest, et näe isegi müüa julgeb seda salatit süüa. Ei tea...

absurdne, kui müüja 'teenindamise' ajal sõbrannaga juttu ajab!
tavaliselt teen nii, et julmalt katkestan nende teksti, st hakkan lihtsalt oma ostusoove nimetama. ma ei oota vaikselt kannatades, et kuna ma nüüd osta saan.
kui minuga käitutakse ebaviisakalt (st minust ei tehta välja, kui ma leti ette ilmun), siis mina vastan samaga.
veel häirib tohutult, kui teenindaja mind sinatab (a la 'kas sa sente leiad?'). tavaliselt teen ma siis müüjale (või kellele iganes) märkuse.

väga paljud noored inimesed otsivad tööd ja siis näha mingit suvalist ebaviisakat mimmi müüjarollis, on väga niru.
st kui ilmneb tõsiseltvõetavaid ebaviisakusi müüja käitumises, tuleks alati pöörduda kaupluse juhataja vmt tegelase poole ning noomitus teha vastava müüja suhtes.
iga inimene on kohustatud oma tööd korralikult tegema, sest ta saab selle eest ju palka. seetõttu on müüjate kallal 'virisemine' tihtipeale ka õigustatud.

juttu võib ajada ja oma asjadega tegeleda, aga kui tuleb ostja, siis jäetakse selleks ajaks oma jutt pooleli ja jätkatakse peale kliendi lahkumist. Väga ebaviisakas on,kui inimene peab müüjate isiklikke jutte kuulama,isegi kui ta ainult vaatab kaupa.

olen ka kassapidajana töötanud. kuna tean missugust teenindust ise ootan, siis püüdsin ka teisi vastavalt teenindada. nii mõnigi kord oli juhus, kus leti ees oli järjekord aga klient hakkas ise lobisema, a´la "mis pärast teed, läheks äkki välja" ja sealt edasi ka mingit suvalist teksti, mis iganes parasjagu päevakorras oli. nojah, püüad siis napisõnaliselt vastata/keelduda. klient aga aru ei saa, heietab ikka edasi. teised kliendid aga pärast kõik minu peale pahased, et ajab siin sõbraga juttu. või siis keerab ees kassas olev teenindaja end ringi minu poole kuna ühtegi klienti tal ei ole ja siis kukub lobisema, seda ajal kui mina klienti teenindan. no ei saa kolleeg aru miks ma midagi ei vasta või kui, siis napilt. klient aga jälle minu peale pahane. :(

Mul hiljutine juhus Taxi (on vist sellenimeline teksapood Kristiine keskuses) - olin sõbrannaga poes ja oli kindel soov osta teksapüksid. Viibisime poes ca 15 minutit ja kogu selle aja lobises müüja telefoniga ning ei teinud meist väljagi. Kui üritasime midagi küsima hakata keeras lihtsalt selja. Enam sinna poodi ei lähe! Muidugi see sinatamine ei kõlba ka kuskile. Eriti levinud paistab see olema söögikohtades (Paat näiteks).

Ükskõik,kas müüja töötab 11 või 15 tundi,on ta tööl ja katkestab muud toimingud.Tema nimetus on klienditeenindaja ja tema eraelu mind ei huvita.Tööandja kohus on jälgida nende alluvate tööd,tööle mittesobivuse korral,tuleb otsida uus koht,kus saab tegelda meeldivate asjadega,kuid selle eest palka ei maksta.Peale selle,kui müüja töötab graafikuga, ei ole tal viriseda midagi,selle eest on ette nähtud vaba päev ja selle aja jooksul jõuab küüsi lakkida, sõbranna külla kutsuda jne.

teeninduses on tähtis PILK!Ja igaühele tema mõõdu järgi! Mats teenindaja jääb matsiks ja mats klient jääb matsiks!Parem oleks kui MÕLEMAD POOLED OLEKS VIISAKAD!Ei maksa kuningannat mängida,kui seda ei vääri--ja samas ei maksa teenindajal olla nõmedik!Ise olen selliste klienditeenindajate peale sada korda sattunud,kes arvavad,et tülitad neid!Ja üldiselt enam sealt ei osta!

töötasin minagi 5 kuud müüja-kassiirina toidukaupluses. prrr...vastik töö, minu arvates. ja miks - no näiteks:

istud kenasti kassas ja teenindad kliente, nii umbes 3 tundi järjest ilma pausideta ja pideva järjekorraga. miks järjekord on? sest iga kümnes klient on rahulolematu,

1.kes kukub sind milleski süüdistama, mis müügisaalis valesti paigutatud on.

2.kindlasti on kassiir süüdi, et saalis kuskil 1 tootele vale hind oli pandud.

3.klient on jätnud puuviljad vms kaalumata ja kassiir peab jooksma asju kaaluma,tagasi saabudes saab kassiir järgnevatelt 2-3 kliendilt peapesu.

4.mõni klient maksab mitmekümnekroonist summat sentides, kusjuures eeldab, et kassiir seda üle ei loe vaid usub tema arvestust,ei viitsi oodata jne.

5.praktiliselt iga päev juhtub sulle klient,kes suhtub teenindajasse kui mingisse alavääristamist vajavasse isikusse - pöördumised "kuule,sina" ja muu taoline

jne jne jne

üldiselt sain ma klientidega hästi hakkama, sest kui arvestada, et teenindad päevas umbes 500 klienti ja neist vaid 25 torisevad,õiendavad ja sõimavad sind, siis see norm klienditeeninduse % on siiski üsna ok!?

üldiselt talun ma kriitikat hästi ja kui keegi otseselt minu vigadele-puudustele viitab, siis püüan end parandada, kuid kui sa pead päevast päeva olema kellelegi justkui jalamati eest, siis...no ei.

lahkusin sellelt ametikohalt ja olen igati rahul - uuesti klienditeenindajaks lähen vaid siis, kui muud tõesti enam üle ei jää.