Logi Sisse

Teata kohatust postitusest - moderaator@delfi.ee
Halb kogemus
Kõige halvem kohting teie elus.
 
oh neid on palju olnud 17. veebruar 2008, kl 01.59
esimene tõsiselt halb kogemus oli see kui üks poiss palus et ma salliga enda kingad veidi lumest puhtaks teeks sest ta just tegi automatid puhtaks ja need on uued, kohtingul üritas mind krabad ja kui kõrvakiilu andsin siis ütles "oi beib, mulle meeldib kui sa kuri oled". uuris veel et kas ma olen nõus juba esimesel kohtingul "tema kepiga mängima" või peab ta teiseni ootama...ma olin 17 ja tunne oli selline, et enam kunagi ei lähe ühegi mehega välja.lõin tal rusikaga silma siniseks pärast seda kui kohvikus hakkas mul kätt jalgevahele ajama. läksin läbi lume koju, seelik oli seljas, niiet jalad olid külmast tuimad.masendav õhtu oli, olin kujutanud teda ette kui mingid printsi.
aastaid tagasi suhtlesin ühes portaalis väga paljudega. mitte kaaslase leidmise eesmärgil vaid muudel põhjustel. ühega siis jutt aina arenes ja tundus toredana ja kutsus mu välja kuna olime samas linna tol hetkel. saime kokku ja tegu oli suht jubeda tüübiga. alguses tundus tore. pärast 10min hakkas rääkima rõvedalt, mitte nilbelt aga suhtumine naistesse oli väga haige ja tekitas minus tõsiselt rõveda tunde. ostsime endale joogid- piirdusin teega sest ei tahtnud täis ka end kaanida.tema ostis endale mingi pitsi viina ja mingi rõveda joogi veel(ei mäleta).tema rääkis oma vallutustest ja hooples ja kommenteeris teisi inimesi ja rääkis sellest et me peaks hakkama käima, et talle meeldiks küll ärgata hommikul üles kui mina olen talle suure hommikusöögi teinud jms. uuris veel minu voodi kogemustest ja ütles, et ta on ise väga paljudega olnud, aga et see on jube rõve ja hale kui naine on rohkem kui 3 mehega maganud.
aga kohvikus oli üks teine kutt samast portaalist, kes telefoni teel mind mitmeid kordi arvutiga aidanud.olime üksteisest paari pilti lihtsalt näinud ja ta tundis mu ära, märkas et mul on ebamugav, helistas mulle, küsis, et kas see tüüp on nii jube kui paistab ja siis pakkus mulle lahenduse, et mina ütlen et sõber vajab abi ja ta saab minuga tänava nurgal kokku ja võib mu koju viia(talv oli ja tuiskas). Selgus et ta on väga lahe mees,temaga oli nii lõbus et läksime kohvikusse selle asemel et mind kohe koju viia. oli väga hooliv, tegi ukse ees lahti, aitas mantli seljast, tahtis välja teha jne. õhtul suudles mind veel ukse juures ja mul olid liblikad tükk aega kõhus.see juhtus 4aastat tagasi ja siiani koos. järgmine sügis peaks abielluma :)
 
Margit 17. veebruar 2008, kl 03.59
No need on juba tükk aega tagasi toimunud, aga meenutame siis.

Pimekohting kevadises Tartus Toomemäel. Kellaaeg ja koht klappisid. Poiss oli selline mittemidagiütleva välimusega. Ja läksime videoteeki (noh, seal sai eraldi toa võtta ja telekast tellitud videofilmi vaadata) ja noormees tellis limaste elukatega õuduka. No vaatasime selle siis ära. Kumbki istus oma diivaninurgakeses ja pärast läksime lihtsalt laiali.

Olid augustikuu viimased päevad ja mina pikal bussireisil Tartusse. 1 kursuse tudeng. Ülikooli. Bussijaama pidi vastu tulema noormees, kellega olime kirjavahetuses (no seda siis vanal viisil, pastaka-paberi-ümbriku ja margiga) olnud mõned kuud. No tuligi vastu. Hakkasime siis ühika poole minema. Ja tema marssis kaks kätt taskus minu kõrval ja mina tarisin rasket kotti enda õlal. Ega ma paluma ka hakand, et aitaks mind. Sain hakkama küll. Järgnes hulk suht absurdseid hetki meie kohtumisest (et üldse tollest mehest mingit tolku oleks, panin mehe tööle kuna selgus, et ühika ukselukk ei töötand ja käsin mehega turul uksele uut lukku ostmas ja ta monteeris selle uksele ette ka jne). Lühidalt öeldes jäi see kohtumine ka viimaseks kuna mees oli ikka päris sooda olemisega :D
 
n 17. veebruar 2008, kl 07.19
Kohtusin siis loomaaias nn toreda noorsandiga. Noorsand oli täishall vana kuli, ilma esihammasteta, väikest kasvu, minust nats pikem, ehkki pidanuks olema peajagu pikem. Ma ei tea, miks ma temaga üldse edasi suvatsesin kõndida, ju olin šokeeritud. Tema seletas kõikse ilm, ja lõpuks ma siis kähvasin ja mind üllatas mu omaenda resoluutsus(tavaliselt olen üsna vagur), et rohkem ma teda ei pea taluma, et oma päeva mitte edasiselt ära rikkuda. Ja nii ma lahkusin ja läksin mõnuga šoppama, valelikust saastast vabanema. Uskumatu, kuidas mehed viitsivad eelnevalt vassida, et end plejestaadil kõrgemale asetada vaid viivuks, kuni silmale saabub karm reaalsus.
Teisega kohtusin kohvikus. Pealtnäha, esialgu polnud just viga, tõmmu mees saabus uhkes mantlis, aga see illusioon purunes niipea, kui mees lauda istus. Seal pani ta asjad kohe paika, hakkas vägesid juhatama. Tema küsitles ja usutles, mina vastasin. Tekkis tunne, et olen gestaapo ülekuulamisel. Kullisilm uuris pingsalt, aeg-ajalt virutas rusikaga lauale, kui olin julgenud paar sõna rohkem öelda, et nüüd on tema kord kõnelda. Samas ei olnud ta enda suhtes avatud, hiilis igast küsimusest kõrvale, lõpuks ei mäletanud enam oma nimegi, algsest Karlist sai Kuldar ja sealt juba Kaarel. No ja kui ma siis andsin mõista, et on aeg mul oma teed kaduda, siis kargas ta ahvikiirusel püsti, ja kohmas, et tedagi ootavad ees edasilükkamatud asjatoimetused. Hiljem sain juhuslikult ta õige ja täisnime teada. Ei olnud ükski nendest kolmest.
 
hehh 17. veebruar 2008, kl 09.12
Mulle tundub, et just netis tekib see keemia eriti ruttu, asjal salapära ümber. Aga ei tasu kohtumistega kiirustada, mõnda aega pidada kirjavahetust. Loll inimene ei suuda asjalikku juttu ajada, teeb palju kirjavigu jne.
 
hmms 17. veebruar 2008, kl 09.54
elu esimene pimekohting läks veidi nihu vist mõlemile. Minul oli häda arvutiga, tema oli käpp arvutite alal. See oli ka ainus temapoolne tõde, sest virtuaalis osutusid ülejäänud jutud reaalsuses pooltõededeks. Näitas pilti ja puha, kena kutt oli. Võtsin siis julguse kokku ja eks häda ajas kah mind omadega kaevu, sest arvuti oli tuksis ja kutsusin ta otse endale koju. Läksin bussijaama talle vastu. Bussist astus sama kena näolapiga kutt maha, aga paraku oli mulle sõnaotseses mõttes ainult rinnuni. Arvuti sain korda, maadles sellega 2 ööd-päeva ja tegelikult osutusime teineteisele veel mõnedki korrad kasulikus. Mõlema poolse laiskuse tõttu jäi suhtlemine soiku, samas see lühki aeg saime väga hästi läbi, selline soe venna-õe suhtlus.

No ja ülejäänud kordadel ei tulnud pettuda, eks kogemus eelnev sundis juba virtuaalis uurima, puurima, kellega tegemist ja mis eesmärgil üldse kohtume. Midagi paikapidavamat, hingele, pole neist tulnud, samas mõned kasulikud töökontaktid ja sõbralikke tutvusi, kelledega mõlemapoolselt vahel lahingusse minna.
 
kaa 17. veebruar 2008, kl 10.07
Mina leidsin kaks aastat tagasi delfi datest ühe kuti. Suheldud sai paljudega ja väljas käidud ka, aga yhega hakkas kohe klappima, nüüd on meil pisike beebi ja oleme abielus:)
 
leedi mustas 17. veebruar 2008, kl 11.07
See on küll päeva parim teema, sain hea tuju kohe hommikul:DNaera ribadeks.
Kahju, et pole sellistel õnnetutel kohtumistel käinud ehk oleks ka elult õppinud mõndagi.Mulle on juhtunud ilusad,pikad, kuumad,toredad mehed.Ise peab ka teadma, mida otsid ja millisest kohast.Ka pole paha Tuhkatriinu sündroom,õigel ajal lihtsalt jalga lasta.Ka kena poisi puhul, tel. on olemas, kel huvi on, see helistab, eksju.ûhe öö kepp ei maitse mitte.
 
mõned aastad tagasi.. 17. veebruar 2008, kl 11.43
.. olin ka tubli virtuaalsuhtleja ja kohtutud sai nii mõnegagi. Väga lahedaid mehi kohtasin, aga 2 kõverat eksemplari ka.

1. Rekkajuht, üle 50. Haletsusest nõustusin kokku saama, sest üldiselt ma ilma kõrghariduseta meestega ei kohtunud (jah, sõimake mind nüüd ja loopige kividega). Ei osanud temaga midagi peale hakata, puhas väike ennastõigustav näss oli, romantilise meelelaadiga. Rabasin siis ühe šampuse ja kuna oli pärastlõunane aeg, siis ideepuududses, kuhu sellise olendiga suunduda, läksin sõbranna töö juurde (ülikool). Eks šampa hakkas mulle ja sõbrannale veidi pähe.. olemine, vestlus ei olegi meeles, aga rekkajuht oli leilis mis kole, lausa hüples erutusest. Tänaseni läheb nende meeste peale süda pahaks, kes oma üle 50 aasta vanuse ja rekkajuhi ametiga(võtke seda sõna sümbolina) arvavad, et 30 aastased kõrgharidusega edukad ilusad naised on nende jaoks. Ei ole. Meenus seepärast, est ta saatis mulle ca 4 aasta möödudes valentinipäeva sms-i ja rikkus mul pooleks päevaks tuju ära. Jessas, ta oli 4-5 aastat mu telefoni numbri säilitanud. Siiani istub rates ja "võlub" alla 30 aastaseid naisi.

2. Ühe välisfirma Eesti filiaali veidi üle 40 a juhatuse esimees. Sukafetišist, abielus, 3 lapse isa. Mees läks ühisest viisakst lõunasöögist nii pöördesse, et kukkus mind hüvastijätul Tallinna kesklinnas kohas, kus palju jalakäijaid möödus, oma autos väga piinlikult kabistama. Auto aknad paistsid kenasti läbi:)

Märkus: ei saa välistada, et mõni lugeja tunneb mu esitatud eksemplari(d) ära.
 
mõned aastad tagasi.. 17. veebruar 2008, kl 12.03
.. oi, üks koolidirektor meenus ka. Seda ma ei täpsustaks, kuna asjaolud, mida esitada tuleks, võimaldavad isiku kergelt tuvastada.
 
hee 17. veebruar 2008, kl 12.09
ma vist tean, kes see koolidirektor on..
 
mõned aastad tagasi.. 17. veebruar 2008, kl 12.32
Kui aus olla, siis selle direktoriga ma kohtuma ei hakanud - nii vildakas tundus tema ego. Ja veel aasta hiljem kirjutas ühe kirja, et kas ma vahepeal ümber mõelnud ei ole. Haige.

Asja taskaalustamiseks tuleb aga tunnistada, et kõik mehed on olnud need, kellena nad on end esitlenud, välimuselt samuti. Tuttavatelt meestelt olen kuulnud, et naised pidid harrastama enda 16-10 aastat noorema ja/või saledama versiooni või lausa mitte enda pildi (või on siis muututsed välimuses olnud sellised, et pildi ja inimese vahel pole võimalik sarnasust leida) esitlemist. Lähevad kohtuma ja vastu vaatab hoopis paks ja/või oluliselt vanem eksemplar.
 
Teemaalgataja 17. veebruar 2008, kl 13.36
Teema on mõeldud kõigile. Siiani on ainult üks mees oma kogemust meiega jaganud. On vähe usutav et meestel polegi halbu kohtinguid olnud. :D
 
oioi 17. veebruar 2008, kl 14.00
on ikka meestel halbu kohtinguid olnud! tekitasin ise ühe sellise - pidime rulluisutama minema. tüüp jõudis varem järgi mulle - ma olin just solaariumist tulnud ja mukkimata, õhetasin niimishirmus ja üldse nägin välja hoopis kole kui piltidel olin. peale seda pole me kohtunud:) ei kahetse ka.
 
oioi 17. veebruar 2008, kl 14.21
olin tegelikult väga vilgas pimekohtuja kunagi... eredaim lugu oli see kui üks lõuna kontoriuksest astusid sisse mu boss ja eelmise õhtu deit saiakesed näpus (tuli mulle saiakesi lõunaks tooma) ja nemad juhtumisi on ammused head sõbrad.

ükskord pimekohtasin vennanaise parima sõbraga rate kaudu. väga piinlik lugu. saame siiski siiani hästi läbi ja oleme unustanud selle piinliku seiga

üks oli siuke kes oli nagu n*kunäljas jänku - ja kujutas ette, et kui ta kohe esimesel kohtamisel pereloomisest rääkima hakkab siis on lihtsam ja kiirem oma nälga kustutada. vale puha - jäi päris ilma kuigi üritas igatepidi. väidetavalt meeldis talle pornojutte kirjutada.

üks oli jutukast - helistas mulle vahel varahommikutel äratuseks kui ma olin peol käinud ja kartsin sisse magada (töötas siuksel kohal kus oli väga vara tööl juba). rääkis siukest udupeent romantikat. ja issand kui me kohtusime - selline tüüp kes ei suuda silma vaadata inimestele!!!! ma pakun et see on mingi haigus, alaväärsuse asi mingi. enivei ta oli imelik ja telefoni teel ja msn-is ja jutukas oli ainult sotsiaalne ja lõbus. päriselus täielik erak. kole eriti ei olnud...

Üks kellega ma kohtinguni ei jõudnudki hakkas mu järgi nuhkima ja helistas ja ei rääkind midagi - kuulas kuidas ma hallootasin. ja seda ikka nii järjepidevalt, et ükskord suunasin lauatelefoni ümber ühe mu hea sõbra telefonile. see sai numbri teada ja helistas tagasi ja palus viisakalt selgitust. ma kujutan ette, et tüübil läks junn ikka päris vedelaks. tuli välja, et on ühe eesti kuulsa naiskohtuniku edukas poeg. aga ikka siuke pervert, et anna olla.

aga üldiselt on pimekohtingud selles suhtes edukad olnud, et enamustega suhtlen vist siiani ja oleme muudel viisidel ka kokku puutunud ja ühiseid sõpru juurde tulnud ja ühiseid teemasid juurde tulnud aastatega. väga lahedad inimesed kõik ja seepärast vist ei oskagi rohkemat välja tuua... austan neid ja olen unustanud kuidas simene kohting täpselt välja nägi:) mees on mul olemas - ühe mu järjekordse pimekohtingu parim sõber! nii nunnu ja kõige parem!

laske aga käia:) pimekohting on lahe!
 
Otepää 17. veebruar 2008, kl 14.25
Mind kutsuti välja, ja oh üllatus! Samas baaris oli ka selle kuti ämm ja äi.:)) Mul olid sellised naerukrambid seda vaest meest vaadates..Higistas, värises...Ja need tulidki meie laua juurde! Mind esitleti klassiõena ( mees oli minust 15 a vanem)ja viidi sealt kiirelt minema.
Naine tal ikkagi sai teada,irwwww..
 
Agnes 17. veebruar 2008, kl 14.46
Pean ütlema et mul on küll kõik kohtingumehed olnud sellised nagu lubatud, toredad mehed tegelikult, ainult mina ei ole tundnud piisavalt huvi ja keemiat. Nüüd ühega suhtlen kellega on huvitav ja keemiat ka!:)
Aga kõige hullem kohting oli see: vestlesime mitu kuud arvutis ühe viisaka, sorava jutuga, hea huumoriga, kõrgharidusega, loomingulise elukutsega mehega, üle 35 vana. Tegu välismaalasega. Lõpuks leppis minuga kohtumise - tulin kohale suht õigel ajal... seisan tänaval kella all, jalutan, vaatan kõiki mehi kes mööduvad... muutun juba pahaseks ja otsustan ära minna, siis vaatasin veel korra ühte kutti , kes eemal hoolega aknal kuulutusi uuris kogu see aeg ja tunnen ta jalatsid ära - olime pilte vahetanud. Ma mõtlesin et see mingi suvaline teismeline seal - selja tagant vaadates. Astusin lõpuks ligi ja pidin teda lausa varrukast sikutama enne kui ta minu poole pööras ja piiksuva häälega üllatust avaldas. Ja oligi selge - kogu selle ideaalse paketi probleem oli häbelikkus ja enesekindluse puudujääk. No sellisega pole midagi teha... luhikese kasvu ja peenikese hääle võiks veel andeks anda aga mees peab olema enesekindel ja teadma mida teeb.
Eelistan kohtinguid kus mees ootab mind nähtaval kohal naeratuse ja lilledega. Või veel parem, tuleb mulle kuskile autoga järgi:)
 
Ruta 17. veebruar 2008, kl 15.13
Aastaid tagasi pidasin kirjavahetust ühe mehega. Kirjades ta alati hooples, kui haritud mees ta on, kes suudab igal teemal rääkida ja keda naised hullult tahavad. Olime ühe ala inimesed ja kokku me saime. Reaalsus oli midagi muud - suur "jutupaunik" ei saanud sõnagi suust. Hiljem nägin teda ühes naistele mõeldud telesaates hooplemas - ajas naerma.
Samas oleneb kõik sellest, kuidas sa ise teist inimest kohtled ja milline on sinu meeleseisund. Ka näiliselt arglik mees võib avaneda, kui temasse heatahtlikult suhtuda.
Oma mehe leidsin ma ka pimekohtinguga. Ma ei teadnud temast midagi ega olnud näinud ta pilti (tema minu oma oli). Olime kõigest vahetanud jutukas viisakusi, kuni ta mind välja kutsus. Ta tõi mind enda poole (teise linna) ja siia ma jäin.
Seega, vahel on ka õnne.
 
see 17. veebruar 2008, kl 15.28
see kooldirektor oli mõned aastad tagasi eriti agar:)
tegeleb lennundusega, jah?
 
ragne 17. veebruar 2008, kl 15.53
27 a mees. Enda kohta kirjutas ladusalt ja lõbusalt. Ehk ainult see jäi silma, et liialt rõhutab oma kultuurihuvi ja lugemust, nagu kelgib sellega. Saime siis kokku ja - näost oli näha küll, et tegelikult noor mees. Aga kõik muu temas meenutas vanakest. Rääkis ettevaatliku pobinaga ja ainsaks mureks näis olevat võimalikult tarku lauseid teha igal teemal, surmtõsiselt. No ei olnud see tarkus, vaid tüütu targutamine.
Kahtlustan, et ta kasutas kirjade kirjutamisel kellegi teise abi või siis tõesti ehk pingutas spetsiaalselt, et vähegi nooruslikum tunduda. Ta ei olnud just väga paks (ainult kerge kõht), kuid täiesti lõtv - käsivartel lõtv polster ja peopesad pehmed nagu beebil, istuva eluviisi äärmuslik näide. Peale sellise tüübi nägemist tulgu veel keegi mulle rääkima, et sport on mõttetu, huh. Püüdsin temaga ikka selle ühe õhtu viisakalt vestelda, siis tema mulle veel kirjutas, aga mina kirjutasin vastu, et ei taha kirjavahetust ega midagi enam.
 
K 17. veebruar 2008, kl 17.00
No on ikka olnud mõni, mida meenutades hakkab siiani piinlik.

Kunagi 18-aastasena kohtusin Atlantise ööklubis Tartus ühe vanema mehega, tantsis hästi ja no jäime lobisema. Hakkas siis uurima, et kus ma töötan või mida teen.
Andsin talle vihjeks vaid, et töötan ühes spordipoes (ülikooli esimese kursuse ajal poole kohaga). Ja paari päeva pärast see tüüp helistas mulle tööle.... ma ei tea, mitu poodi ta oli mu leidmiseks läbi helistanud :S Ja ma ei uskunud, et ta üldse vaevaks võtab!
Ja sõitis kohale ja mangus, et lähme pärast tööd kohvikusse. Et tast kiiresti lahti saada, lubasingi... töökaaslased muidugi vaatasid üllatunud nägudega.
Ja kohvikus ka käisime, aga koju ma ei lasknud ennast enam viia... kiiruga jõin oma kohvi ära, palvetades, et tuttavaid ei näeks ja lahkusin.

Teine suht piinlik lugu oli mingi totaalse idioodiga, välismaal ja välismaalane, kickpoksija ja tohutu keha külge treeninud, aga mõistus oli ikka täiesti lapse oma. Sõitsime mootorrattaga teise linna kohvile ja seal ta tahtis eputada oma masinaga, sõites kõnnitee servast üles... sain veel maha hüpata, aga tema kukkus koos masinaga tänavale külili :D Rahvas siis aitas ta püsti, viga ta ei saanud, aga mul oli nii piinlik, et JUBE!
 
irnu erneks 17. veebruar 2008, kl 18.20
to mõned aastad tagasi.. ole nüüd, üks endast lugupidav 30-ne naine ei lähe mitte mingil juhul haletsusest kohtama 50-se rekkajuhiga.. ära nüüd ikka meelita ennast, ega Sa ikka paremaid väärt pole ka, anna endale aru, see Su tase ongi, Su käitumises on muster. normaalne 30-ne vaataks ikka vaid head 30-st.
 
Teemaalgataja 17. veebruar 2008, kl 18.49
To: irnu erneks!

No miks on vaja hakata siin inimeste kallal nokkima? Jäta ! Las nad kirjutavad nii nagu oskavad ja tahavad.
 
lill 17. veebruar 2008, kl 19.17
mul oli selline lugu, et ise olin 23, aga läksin pimekohtama 35 aastase mehega, mulle nimelt alati vanemad mehed meeldinud ja olin ka enne temavanustega suhelnud, kes olid täitsa kobedad ja toredad inimesed, seega vanuse põhjal ei osanud midagi halba kahtlustada. ok, saime siis kokku ja pidin kohe perseli kukkuma- isegi mu isa nägi ta kõrval poisike välja:) puuduvate hammastega, hõreda pealaega vanamehenäss ja lühike ka veel peale selle, oleks siis suhtlus mingit kompensatsiooni pakkunud-oo ei , see oli üks pause täis pikitud arusaamatu pobin. peale selle läkin minu õhutusel ühte linnaäärsesse pubisee, kus oleks võimalikult väike võimalus tuttavaid kohata ja krt, nii kui pepud pingile panime, nägin , et siseneb mu ekspeika. õnneks asus ta seljaga minu poole leti äärse suuremat tellimust tegema ja ma sõna otseses mõttes rebisn nässi püsti ja panime sealt punuma, õnneks et ekspoiss seda õudukat ei näinud:) peale seda pole enam kunagi tahtmist tulnud pimekohtingule minna
 
lemps 17. veebruar 2008, kl 19.38
pimekohtingut kasutavad 90% juhtudest naised kes:
1. on kas üksikemad, kes oma nooruse lollusest on mõne üheöösuhtega lapse teinud, sest kui suhe oleks kindlam olnud poleks nad üksikud ja vajavad uut meeshinge perekonda.
2. otsivad materiaalset abi, toetajat, sponsorit, lihtsat võimalust saada parema elu peale.
3. või siis on välimuselt natuke koledamad ja ei julge reaalselt igale mehele lähenemiskatseid teha ja loodavad selle peale et kui muidu ei valiks neid keegi siis pimekohtingul mehel lihtsalt pole muud võimalust kui kaaslasega leppida.

ps. sry kui keegi end puudutatuna tundis, kuid nii see on ja see kehtib ka meeste pimekohtingute puhul.
 
lill 17. veebruar 2008, kl 19.53
ma lemps lisaks siia enda näitel veel sellise variandi, et käiakse nooruses pulli pärast. tegelt ma ei kujuta ette kuidas läbi pimekohtingu endale elukaaslast otsitakse irw:)
 
e 17. veebruar 2008, kl 20.32
Olime enne netis raakinud ja motlesime kokku saada, leppisime kokku vist oli 7 et saame kokku yhes kohas..kell 7 kutti ei olnud,ootan pool tundi..ikka ei midagi..helistan kutile mis teema on, lubas seal olla tunni parast, teen aega parajaks tunni parast ka ei midagi,helistan uuesti ytleb et sa on sobra juures kas tahan tulla et ta ei saa sealt ara tulla, ytlen ei tanan ja laksin ara sopradega pidutsema, helistab siis 3 tunni parast suht oosel et ma nyyd vaba kus kokku saame -.- hehe.. napakas xD peale seda loomulikult ei teinud temaga enam tegemist, mottetu ajaraisk.
 
miks 17. veebruar 2008, kl 20.36
lempsile,palun vastust.Olen 43, kust ma peaks endale meest otsima?Miks ei vöiks proovida pimekohtingut?Pubides,baarides naiste hordid, ega pole ka eriline peoloom.Ei vaja materiaalset abi,pole kole nagu öö, mitte ka missis Tallinn.Igatahes olen möelnud küll, et panen kusagile oma ankeedi üles, miks mitte proovida.
 
n 17. veebruar 2008, kl 20.40
no on naised ikka lollid. vähe sellest et mõni kiimane vanamehe näss neid netis haneks tõmbab, kannatavad nad kokkusaades kõik ilusti ära ja joovad kohvi/veini/kokteili lõpuni. milleks viisakusest mingi vääraka mehe lähenemiskatseid välja kannatada? eneseväärikust polegi või?
 
e 17. veebruar 2008, kl 21.17
Ma kyll ei nae et sel midagi viga oleks et moned netist kaaslast otsivad...toesti kuhu laheks 43 aastane naine.. klubisse jammina 16 aastastega? Istub pubis ohtuti yxi lootuses ehk keegi tuleb juttu tegema?

Ole normaalne Lembit, netis liigub kahtlasi aga on ka taiesti normaalseid inimesi ja tore on kui keegi endale kaaslase leiab.
 
mees42 17. veebruar 2008, kl 21.41
oli kord juhus,kui veel 33 olin.pimekohting 28 aastase naisega,tal ka väike laps. välimus tiptop,sale,jutt ka normaalne,aga tibi sihuke puhtusefriik,et annab ikka olla:istume pubis,tuuakse kohvi, tema ütleb,et avalikes kohtades ta ei söö ega joo,kuna nõud polevat steriilsed!vahetult enne kohtingut oli ta tallinnast bussiga saabunud,küsisin siis,et kudamoodi sa bussiga sõidetud saad,sealgi ju rahvast igasugust ja batsilluseid,et kasutab igalpool salvrätikuid jne.Ühesõnaga täielik Monk. Rohkem me ei kohtund.
teine juhus nii pime polnud,olime eelmisel õhtul baaris tutvunud, tal tantsides silmad särasid nagu Ljudmila Gurtsenkol filmis ``Karnevaliöö`` või olin mina lihtsalt veidi ülemeelik,mine sa võta kinni.Igatahes sai kokku lepitud kohting järgmiseks päevaks.Tulime mõlemad kohale ja edasi läksime juba joonelt minu poole,tegime väiksed napsud ja siinkohal tundus mulle olevat õige hetk tüdrukule musi anda.Seda musi mäletan siiani selgelt,kuigi möödas aastaid ehk12:tüdruku suust tuli ikka sellist vinget haisu,et edasi ma temaga suhelda ei tahtnud.
Lisa postitus
Autor:
Sinu e-posti aadress:

Selleks, et lisada oma postitusele pilt, video või pildialbum, kopeeri postituse väljale pildi, video või albumi aadress.

Näiteks:
  • http://pilt.delfi.ee/picture/2715753/
  • http://video.delfi.ee/video/vRze7Wd9/ või http://www.youtube.com/watch?v=KF0i_TyTtyQ
  • http://pilt.delfi.ee/album/170457/
Pane tähele! Lingid on aktiivsed ehk klikitavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes! Lisada saab vaid Delfi Pildi fotosid või albumeid ning Delfi Video või Youtube'i videoid! Fotod, galeriid või videod on nähtavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes!
Lisa postitusele link, pilt või video!