http://www.sakala.ajaleht.ee/280105/esileht/arvamus/5014417.php

Erilise pärlina toon välja lõigukombinatsiooni:

"See pole ju erinev töö, vaid raha laste kasvatamise eest. Lapsed vajavad riiet, toitu ja ravimeid ühtmoodi. Kõik naised sünnitavad tulevase maksumaksja. Miks peab üks hakkama saama 2200 krooniga, kui teisele antakse sama töö eest 17 472 krooni?"

"Ühisest rahakotist maksame välja jõukate perede laenud ja liisingud. Nii ei tee ükski riik."

Juhin tähelepanu faktile, et siiani on lapsi kasvatatud üldse isa palga eest, ilma mingi vanemahüvitiseta ja kehtestatud vanemapalk on mõeldud just selleks, et pered, kes POLE JÕUKAD (!!!!!!!!!!!!!!!) saaksid lapsi sünnitada ja samal ajal maksta kodu ja auto eest. Milline jõukas, hästi hakkamasaav inimene on laenude ja liisingute all? Laenude ja liisingute all on ju enamik ühiskonnast - keskklass.

Olen veendunud, et 17,000 palka saavad naised ei oleks üldse selle vastu, kui nad saaks 2000-3000, sest nemad on lihtsalt hästi kindlustatud ja nendele ei valmista see muret.

Või pooldab Tuusike seda, et teeme aga inimestel vahet - sulle maksame rõõmsalt täispalga ja sulle viiendiku? Mis alusel? Inimene on väärt seda palka, mis ta endale välja teeninud on. Lapsed puutvad ju tegelikult üldse asjasse minimaalselt.

MINU ETTEPANEK ON JÄRGMINE:

VÕTAME VANEMAPALGA ÜLDSE ÄRA. KUI INIMESTE AHNUS ON NII SUUR, ET SELLE ASEMEL, ET NAUTIDA PINGEVABALT LAPSE SÜNNITAMIST, PEAB PIILUMA TEISTE RAHAKOTTI JA SIIS KRIISKAMA, ET MIKS TEMA ROHKEM SAAB, SIIS SELLISTELE POLEGI MIDAGI VAJA - 0.- KÕIGILE, VÕRDSELT.

triinuke, kindlasti pole enamik ühiskonnast keskklass. enamik jääb ikka keskklassi elustandarditest allapoole.

Enamus on keskklass (st palk enamvähem 4000-6000 kätte, korter, sageli laenuga, auto, sageli laenuga). Rikkaid ja vaeseid on ikka vähem. Loomulikult pole eestis korralikult rikkaidki inimesi, kui USA standardeid vaadata või midagi sellist. Eesti tasemel on ikka enamus keskklass ja just neile ja vaesematele see palk marjaks ära kulubki, sest neil on liisingud ja laenud ja nemad pole võimelised ilma vanemapalgata neid tagasi maksma. Niisiis jääb laps sündimata või sünnib kuskil 40 eluaastate keskel, kus Downi sündroomi teke on väga tõepärane.

Kui palju on meil 20000 palka saavaid noori inimesi? Aga kui palju madalapalgalisi noori, kes elavad üürikates ja ilma vanemahüvitiseta mingi lapse peale mõelda ei saaks, kuna siis poleks kuskil elada enam?

Need väga suurepalgalised hakkavad juba 30-40 aastaste poole kiskuma ja neil vast pole suurt beebibuumi oodata - lapsed juba sünnitatud.

Mõelge loogiliselt, kordki.

Pole Marika Tuusi öeldus midagi imelikku, normaalne jutt.
Ja veel- kui Tuus oli Knopka saates, siis oli rahvas temaga rahul, nüüd kui poliitik on , siis õiendatakse ta kallal, ilmaasjata, ta räägib seda mis on ja paljud tema kirujad on salamisi öelduga nõus, ainult on vaja näidata, et pole nõus ....irw

Ei tahaks uskuda et enamus on allapoole jääv. selle pärast on nimigi ju kesk-klass.. neid võib ju olla rohkem kui allapool elavaid aga see ei tähenda et enamik kogu rahvastikust elaks allapoole igasugu arvestust ja vaesuspiiril..

Triin mõtleb ilmselt eesti keskklassi, kes tõepoolest ei ole selle sõna rahvusvahelises tähenduses piisavalt jõukad. Aga ei ole vale rääkida keskmise sissetulekuga inimestest kui konkreetse ühiskonna keskklassist. Või peaks kasutama ainult klassikuid ehk esimest ja teist eestit? Mis on minu arust pigem psühholoogiline kui sotsiaal-majanduslik jaotus. Ehk teine eesti on see inimkonna kiht, kes ise ennast tunneb alaväärtuslikuna, käib kõike kõigilt nuiamas ja pole iialgi millegagi rahul.

Meie peres näiteks praegu sissetulek 9000 kätte, selle eest 2000+5000 läheb korteri peale, ja ülejäänu eest tuleb kuidagi osta süüa, riideid, arstiabi, ühistransport ka. Vaevu tuleme ots otsaga kokku.

Kui vanemapalk oleks 2200, siis mina praegu rase ei oleks.

seekord alustame sellest, Triin, et teed omale termini keskklass selgeks. 4000-6000 krooni palka saav ja kogu elu vaid laenude-liidingute peal elav inimene ei kuulu küll keskklassi.

triin on teoorias tugev, aga lihtsalt eluvõõras kohati. sestap ka ebatäpsused tema väljaütlemistes.

4000-6000 KÄTTE saav. St maksud lisaks. Niisiis palk 9000-10000. Kas 9000-10000 on sinu arvates vaesuripalk? Einoh, mis meil siis üldse seda vabemahüvitist vaja, kui vaeseimad saavad 10000 kätte? Irw!

Noh, tegelikult 4000 netopalk annab pudinad üle 5000 bruto ja 6000 netopalk annab pudinad alla 8000 krooni.

Hmm, noh, okei. Ega need arvud pole olulised, ärge kiskuge teemat kõrvale :P Oluline on see, et need bruto 5000-10000 vajavad kõige rohkem diferentseeritud vanemapalka, sest muidu pole asjast mingit kasu ju.

Eesti mõistes ei ole 9-10 tuhat vaesuri palk, aga tegelikult ei ole see ka mitte keskklass- tõepoolest, uuri natuke elu ja tee see mõiste endale selgeks.

Siinkohal nõustun Triinuga. Kõige enam vajavad diferentseeritud vanemapalka just see madalamapalgaliste grupp, ehk siis keskklass (minu teada inglismaal on käibel termin lower-middle class ja upper-middle class). Kas tõesti on inimesed nõus ohverdama omaenda heaolu selle nimel, et keegi neist jõukam inimene, kellele seda vanemahüvitist vajagi pole, saaks ka vähem? See on ju absurdne! Idee oleks see maksimumpiir madalamale tõsta. 12000 maksimum kätte oleks täitsa kobe.

Jah, eksole, rääkides Eestis kehtestatud vanemapalgast ja kasvõi Eestis kasvatatud kartulitest on kõige mõistlikum samas teemapüstituses rääkida rahvusvahelisest keskklassi mõistest ning Aafrika lääneosa muldade happelisusest...

Triinuke, kullake, tee nüüd omale selgeks kui palju on 4000 KÄTTE saava inimese brutopalk? Ja kas keskklassi kuulub ka inimene, kes tühipaljast laenugi ei saa (miinimum 4500 KÄTTE)?

Misasi see siis on sinu arvates? Eesti mõistes on selline palk täiesti hea palk! Miks peab alati vahtima lääne poole? Jah, USAs loetakse 100.- tunnitasu madalaks, aga samas kuskil ida pool saavad inimesed 20.- päevas heal juhul :P Debiilid on need, kes asjale ei oska globaalselt läheneda; kui hakata siin lihtlabaseid keskmisi maailma kohta võtma, siis eestlased oma palkadega jäävad ikka sinna tipu poole.

Ei ole mõtet võrrelda Eestit Jaapaniga ja siis kiunuda, et 10,000 pole hea palk. Võrdle Eestit Eestiga.

Ja mis see kõik üldse teemasse puutub? :S

No minu arvates on solvav, kui siin ülbelt muiatakse 4500 kätte saavate üle. Mina saan 4500 kätte. Teen ausat tööd, teen tööd, mida ülikoolis õppisin, ent rohkem kätte ei saa. Ega suuremat vaja polegi, mehega kahepeale saame kenasti hakkama. Mehega kokku küünib sissetulek kuus 10.000 poole. Hakkama saame, reisil käime, laenu saime, kodu on kena - milles probleem? Tõepoolest Triinu antud numbrid on Eesti keskmine. Võibolla vaataks oma labastest juhiabininakesest veidi kaugemale? Eesti väikelinnades ja alevites on 4500 kätte täiesti kõva sõna, sellist paljud ei saa!

kui paljud ei saa 4500 kätte, siis kuis saab olla keskklass enamuses eestis? tehke mulle, lollile, selgeks.
enamus eestlasi elabki ju väikelinnades, alevites, külades. ja enamus neist ei saa tõesti 4500 kätte. aga neid on ju siis rohkem? aga keskklassi nad siis kuuluvad või ei kuulu? aga keskklass on ikka enamuses? või ei ole?
no avardage mu maailma...triin, kasvõi sina:)

Te kaldute teemast kõrvale. Mida see brutopalga arvutamine konkreetsele teemale juurde annab? Ühe ilusa numbri ehk. Hurraa.

Nõustun ka Triinuga. Vanemapalga idee on tegelikult minu jaoks ülimalt loogiline. Kuigi sõltub vanema palgast (okei, vaieldav eksole, miks üks peab rohkem saama kui teine), on põhiidee selles, et sünnitama hakkaksid ka need, kes ehk rahanduslikust küljest on siiani kahelnud. Arvavad, et ei tule omadega välja. Nüüd lisandub vanemapalk, mis annab mingiks perioodiks kindlustunde. Lisandub veel see, et õppelaen kustutatakse osaliselt, mis tähendab et sünnitama suunatakse kõrgharidusega inimesi.

See, et üks saab rohkem kui teine - mille põhjal oleks vanemapalga väljamaksmise pidanud tegema? Oleks ideid? Teha üks konstantne summa, mida kõik saavad? Järeldades loogiliselt, et see summa oleks tervikut arvestades VÄIKE?

Minu arvates on see palga järgi maksmine selline arvestus, mille üle mina nt üldse nuriseda ei kavatse. Mõelge - enne lapsesoovi käis naine tööl, teenis korraliku palga. Kaela tulid liisingud, kodulaenud jne jne. Mis nüüd? Kui see summa maha läheb, on jama kaelas, sest summa on juba arvestatud (kas siis last mitte saada, sest ei tule enam rahaga kokku? või hakata kaagutama "vaat mis siis võtad sellised koormused kaela" - kah mõttetu). Või minna kohe lapse kõrvalt tööle (lapsehoidja abiks), sest raha tuleb ju teenida. Ei maksaks unustada, et vanemapalga üldidee on see, et ema oleks lapsega aasta kodus, PÜHENDUKS lapsele.

Kokkuvõttes on asi ju tegelikult HEA, sest varasemaga võrreldes saadakse lapse sünni pealt enam toetust.

Nii, naaseme teema juurde (ja muide 6000-7000 bruto on tõesti selline palk, mida väga paljud eestlased saavad, niisiis võiks seda lugeda väga edukalt keskmiseks - eesti keskmine ju oli midagi 7000 ja peale?). Mis saaks, kui kõigile makstaks 2200? Me naaseme sellessesamasse olukorda, kus me olime - lapsi ei saa teha, sest sissetulekud ja väljaminekud pole tasakaalus ergo - lapsetegu on väga riskatne ettevõtmine mistõttu paljud naised ei teeks lapsi.

Mis kasu on diferentseeritud vanemaplagast? Inimeste elurütm ei saa häiritud. Kõik majanduslikud kohustused saavad tasutud ja lapse võib muretseda enne keskea saabumist ja nälgima seejuures ei pea. Pereelu ei lõhu majanduslikud kriisid.

Milles siin see mure on, ma ei saa aru?

Ja mis puutub USAsse ja Jaapanisse, siis seal on elu ka tunduvalt KALLIM kui Eestis. Jah, seal võib keskklassi palk olla 90,000-100,000 kuus, aga vaadake kasvõi sealseid hindu. Kõik on tasakaalus. Need, kes saavad Eestis 10,000 elavad siin sama hästi kui need, kes USAS saavad 80,000 kuus.

No ei tea, kas enamus ikka elab - kui lahutada Tallinn, Tartu, siis jääb umbes pooled. Kui Narva ja Pärnu (no ei loeks neid just väikelinnadeks) veel maha arvestada, siis jäävad lausa vähemusse.

püha jumal, see ei ole ju lapsetoetus, see on vanemapalk! ja see ei pea mitte võrdne olema, me ei saa ju kõik võrdselt palka ka!

dd ütles välja selle, mida mina sõnastada ei osanud :)

DD:

Seda minagi. Ma kunagi, kui see teema väga tuline oli, prõõkasin sedasama teesi üsna valjuhäälselt, aga mind vilistati maha :P

Viimane aeg kõigile võrdne palk kehtestada, mängime kommunismi! Miks ikka mõni rohkem saab kui teine - kõik ju ühed luust ja lihast inimesed!

Vanemahüvitis, kallikesed, mitte vanemapalk.

Sest sõna 'vanemapalk' peaks väitma meile seda, et mõnede vanemate tehtud töö on kõrgemalt hinnatud kui mõne teise. Seega sõna 'palk' ei sobi mitte kuidagi, sest lapse kasvatamise tööd ju ei mõõdeta.

Ennetamaks irisejaid: oma lauses "mõnede vanemate tehtud töö on kõrgemalt hinnatud kui mõne teise" pidasin ma silmas just lapse kasvatamise tööd, vanematööd, mitte vanema palgatööd, mida ta oma tööandja heaks teeb.

mõned teist peavad mind ehk lolliks ja ajuvabaks, ent siiski ytlen siinkohal oma arvamuse.
emapalk - suurepärane idee, mis on kiirustades vastu võetud, ning tõelised probleemid alles hakkavad see juures ilmnema.
esiteks muidugi a-sotiaalide valdkond kuuluv mure - 11-kuused hyljatud beebid lastekodudes, kes on oma aja sissetulekuallikana ära teeninud ning nyyd narkomaanidest/joodikutest emade poolt hyljatud. ma saan aru, et enamusele meist on arusaamatu fakt kuidas keegi yldse võib oma lapsesse nii suhtuda. aga se eon reaalsus, nii juhtub. lapsi hoiti vaevu elus 150 kroonise toetuse pärast, tehakse seda suuremagi raha pärast.

teine, juba kuulutustest nähtud, vajadus lapsehoidjate järele, kes 11 kuusel emapalga vaimus sündinud beebil silma tööajal peal hoiaksid.

kolmas tekib nende samade lastega aedadesse panekuga. juba praeg on nii tallinnas kui tartus lasteiakohtade krooniline puudus, mis juhtub siis?

ning siit, loogilist rada pidi liikuge juba algkalssidesse, põhikooli, keskkooli, ylikooli. kõikjal vähendatakse õpilaste arvu hetkel, nende laste sirgudes jääb ka nendest kohtadest puudu.

miks see pikk jutt?
sest mul on kohutavalt kahju, et meie lapsekingades riik teeb ostuseid mis ulatuvad vaid järgmiste valimisteni. ja seda ka nii tähtsas valdkonnas...

ps. paremat lahendust ei oskaks ka mina välja pakkuda. kui ehk tuleks ära unustada riigipoolne täies tööjõus inimeste ylalpidamine... toetamine on jälle teine teema

mina loobusin selle vanemahüvitise tegeliku mõtte selgitamisest siis, kui selle kehtestamisega seoses oli avalik arutelu.

Minu jaoks oli asi kohe selge - hüvitis pole mitte selleks et rikkurid laene saaks maksta (nagu mõned võrdse hüvitise pooldajad väidavad) vaid selleks, et tavalised töölkäivad inimesed lapsesaamisele kasvõi mõelda julgeksid, ilma et peaks kartma kuuse alla kolimist. Nii kurb kui see ka pole, siis rikkur ei sõltu niimoodi laenust kui Eesti keskklassi inimene, kes peab omal käel suutma hankida endale kodu.

Teine asi - kui tahta võrdset vanemaPALKA põhjendusega, et lapse kasvatamise töö on üks, siis vaidleks vastu - ei ole sama. Mõne vanema arusaam lastekasvatusest on Cartoon Network, mõnel hoopis põhjalik tegelemine lapsega. Kuidas sa maksad võrdset palka nii erineval tasemel töö eest? Tavaline tööandja ei tahaks sellisest asjast kuuldagi, et ma istun lihtsalt oma aja ära ja saan sama palga kui kõrval tööd rabav töötaja.

Ja siis see väide, et lapsed peavad olema sama väärtusega - see kõlab nagu tahetaks last riigile müüa. Lapse hind on 36000.-, võite tasuda järelmaksuga 12 kuu jooksul, 3000.- kuus. Kuni rahade täieliku laekumiseni hoolitsen lapse eest ise kuni järelmaksu lõppemiseni, hooldutasu on 1000.- kuus (kokku vanemapalk/lapsejärelmaks 4000.- kuus). Ja siis tehke lapsega mis tahate, mina olen kauba maha müünd, head aega.
Niigi mõned asotsiaalse mõtteviisiga isikud (narkomaanid jms) juba harrastavad seda järelmaksuga lapse müüki selle pisukese miinimumi puhul, mis siis veel saaks, kui lapse hinnaks määratakse 3000, 3500, 4000 krooni kuus?