Olete pannud tähele kui sageli räägitakse, et näiteks siin delfi foorumis või kommentaarides inimesed sõimavad ja on pahad. Vot mul nüüd tekkis selline küsimus, et kes need pahad siis on kui kõik head inimesed kurdavad. Ma miskipärast ei usu, et keegi on üdini hea või keegi ei kanna endas mingit viha. Ma ei mõtle, et alati, aga ikka tuleb ju ette, et süda saab täis või pettumus on suur või on muud negatiivsed tunded. Kas inimesele on iseloomulik näha ennast hea inimesena, teistest paremana ja teisi kuidagi halvemana või on siis tõesti nii, et ühed on alati head ja teised halvad? Kas mitte kellegi tuttava inimese külm, tühi, ükskõikne pilk ei või rohkem haiget teha kui anonüümne sõim? Me ju kõik peame endid headeks inimesteks, on ju nii?! Ka kaks head inimest võivad omavahel mitte sobida, konflikti minna. Kas siis sellepärast juba on üks halb ja teine hea? Kust tuleb selline arusaam inimestele, et see teine, kes on teisel arvamusel, on halb?

Hea ja halb näivadki suhteliste mõistetena enamasti inimestele. Hea inimene minu jaoks ja halb inimene minu jaoks ...

I'm pure evil

palju ikka suhtelist. on hea tuju, paned positiivse kommentaari. tuju halb, tuleb paha. iseasi - kas hoida halba endas, elada teiste peal välja või panna nöör kaela.

http://www.youtube.com/watch?v=ZQCGl9JanS0

Vaata unetutes ringi

http://naistekas.delfi.ee/foorum/list.php?f=83

leiad sealt kohe halbu ja jäid inimesi. mõni tunneb kohe suurt rahuldust kui saab inimesi tülli ajada.

"Kust tuleb selline arusaam inimestele, et see teine, kes on teisel arvamusel, on halb?"

See tuleb inimese enese väga piiratud mõtlemisest. Must-valgest maailmapildist.

Vähegi arenenum inimene teab, et hea ja halb on väga suhtelised ja subjektiivsed mõisted. See, mis pealtnäha hea, võib anda hoopis halva tulemuse. Aga jällegi, kõik on suhteline. Väga oluline on analüüsida enese ümber ja enese sees toimuvat.

"iseasi - kas hoida halba endas, elada teiste peal välja või panna nöör kaela."
No neid variante on ikka rohkem!:) Näiteks teha enesega tööd, jõuda jälile, mis tegelikult tuju pahaks tehi, analüüsida põhjuseid, andestada ja vabaks anda. Aga jah, see nõuab sootuks rohkem teadvustatud vaeva (aga on ka kõige tulusam!) kui teiste peale välja elamine, nööri kaela panemine või enda sisse matmine.

Inimesel on alati valida, kuidas ta suhtub juhtunusse. Kas laseb teiste halva enda sisse või mitte. Kas laseb end provotseerida ja tülli ajada või mitte. Kas kibestub või mitte.

Uskumatu tegelikult, kui suur võim on inimesel enesel oma elu kujundamisel :)

Aga jah, piiratud mõtlemine segab. Piiratud mõtlemisega inimene võib arvata, et on elu ohver, kuigi tegelikult on ta ise suur negatiivsuse külvaja. Õnnetu inimene...

olavsu1 Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Vaata unetutes ringi, leiad sealt kohe halbu ja häid inimesi. mõni tunneb kohe suurt rahuldust kui saab inimesi tülli ajada.


olen vaadanud!
minu arust ei ole mõnel õnnestunud inimesi omavahel tülli ajada.
ta kisub ise igaühega riidu ja mõnitab peaaegu kõiki.

Mina näiteks ei pea ennast just eriti heaks inimeseks.
Mul on palju vigu, mis eelkõige mulle endale just ei meeldi.
Aga ma ei aja teisi inimesi tülli, ma ei ütle inimestele halvasti (isegi mitte netis), ei pane teisi piinlikku olukorda ja üldiselt püüan tabada erinevate inimestega suhtlemisel stiili, mis neile sobiks.

Aga mulle ei meeldi loomad - kurja ma neile ei tee, lihtsalt väldin ja mingit nunnumeetrit mul selle koha peal pole. Sama ka väikeste lastega. Enda oma on armas, aga igasugustest lastest ma pea peal ei ole. Kindlasti ei suuda ma oma elu pühendada haige vanainimese hooldamisele ja ilmselt olen ka rassist, kuigi ma ei afišeeri seda.

Ma suudan vahel vihastada, kui kusagil ajakirjades räägitakse pühadest perekondadest, kes elavad oma imelist elu ja mõtlevad ainult häid mõtteid. Nad on nii head, et lausa lilled kasvavad suust. Mind selline asi ärritab lihtsalt heast peast.

Ma ka ei pea ennast mingiks musterinimeseks, aga on teatud asju, mida ma lihtsalt ei tee. Näiteks ei suuda ma inimestele sihilikult halba teha. Ok, minevikus sai mõnele kolleegile või ebameeldivale naabrile mängitud paar 'practical joke'i", aga see on ka kõik.
Iseasi on sihilikult teise inimese suhtes sigatseda.
Mul on üks ülemus, kelle maeitea kas madal enesehinnang või mis, paneb teda pidevalt alluvatele nn kohta kätte näitama. Olen selle inimese tegude pärast palju nutnud ja vat see inimene on küll minu jaoks paha inimene. Öeldakse, et tuleb tuleb eristada inimest tema tegudest, et mitte inimene ei ole halb, vaid tema käitumine, aga miski temas ju sunnib niimoodi halvasti teistega käituma. Järelikult on see tema olemuses. Olla halb ja teha halba inimestele kes ei meeldi.

Öeldakse, et suurim patt on see, kui tead, mis on vale, kuid ikka teed seda.

"Järelikult on see tema olemuses. Olla halb ja teha halba inimestele kes ei meeldi."
Psühhoterroristid on hingelt katkised inimesed. Nad on oma elus palju haiget saanud, mis muidugi ei õigusta nende kibestumist ja frustratsiooni teiste peale välja elamist. Mitte kellegi olemuses ei ole olla halb! Isegi need, kes teevad teadlikult kurja, leiavad oma tegevusele põhjenduse, mida nemad ise siiralt usuvad (võttes näiteks kinnipeetavad mõrvarid). Olgugi, et põhjendus võib olla täiesti ebaloogiline ja vale.

Kokkuvõtvalt: pole olemas halbu inimesi, on olemas rumalad ja madala võnkesagedusega inimesed.

nojah

kui on head inimesed, siis on ka halvad inimesed. sa ei saa kirjutada, et pole olemas halbu inimesi. on küll, sest me nimetame neid nii. järelikult nad on.

ära hakka puterdama siin esoteerilis-filosoofilist jama, palun.

samahästi võin kirjutada, et pole olemas rumalaid iniemsi, on lihtsalt natuke aeglasemad inimesd. aga vb on hoopis need, keda meie peame targaks, rumalad...

mine kooli tagasi.

ja palun nüüd hinnata, kas minu eelmise postituse alusel saan määrata, kas ma olen halb inimene või hea.

vabandust, mitte *saan vaid *saab

"ja palun nüüd hinnata, kas minu eelmise postituse alusel saab määrata, kas ma olen halb inimene või hea."

Ei saa.


Häid inimesi ei ole ka olemas, sest meis kõigis on head ja vead. Ja meis kõigis on absoluutselt kõik iseloomuomadused olemas.

Piltlikult väljendudes - igaühe "retsept" on unikaalne, me "maitseme" erinevalt sõltuvalt koostisainete kogusest. Kuid "koguste doseerimine" on üsna palju me endi teha.

no on küll
ma ka siis püüan oma hinnangu anda kui sa seda palusid.
sinu kommentaari põhjal ei ole võimalik sind heaks ega ka halvaks inimeseks liigitada. pigemini avaldad sa oma arvamust ja selles pole midagi halba. vastupidi. selleks ma just selle teema püstitasingi. muud nagu ei oskagi öelda. lihtsalt väljendasid oma seisukohta veits agressiivselt. see "mine kooli tagasi" ma mõtlen. aga eks me siin foorumis ole avameelsemad kui päriselus ilmselt. elame oma esmase reaktsiooni kohe välja. kas see on halb või hea? mina vot ei tea. sellepärast selle teema püstitasingi.

to: nojah
Ja miks siis ikkagi mõned inimesed doseerivad selle kurjuse ja teistele s*takeeramisega üle? Mis neid selleks sunnib? Ok, saan aru, et teatud teod on põhjendatavad madala enesehinnanguga, viletsa lapsepõlve või mõne šokiga, millest inimene kuidagi üle ei saa ja mis sunnib teda ümbritsevaid inimesi kannatama panema. Kui inimene ikkagi naudib teise kannatusi, tunneb rõõmu tema kimbatusest või abitust olekust ja seda ka välja näitab, siis peab midagi ikka selle inimese psüühikas viltu olema. Hull lugu on siis, kui selline tegelane on teistele ülemuseks.

"Mis neid selleks sunnib?"
Inimene ei teadvusta enesele oma tegude tagajärgi ja oma piiratuses arvab ta end õigeks. Aga see ei tähenda, et ta oma olemuses oleks üdini halb.

Ja võimalik, et tänu nende inimeste "kuritegudele" on tema "ohvritel" võimalik saadud negatiivsest kogemusest õppida (mitte kibestuda). Mis ju tegelikult ongi elu eesmärk.
Eks elu viskabki me teele igasuguseid katsumusi, mis tuleb meil lahendada. Kuniks lahendus enese sees leidmata, toimuvad "korduseksamid" ja me astume pidevalt samadesse ämbritesse, satume silmitsi aina samalaadsete negatiivsete kogemustega.

Igal asjal on mitu otsa, nii hea kui halb. Igal asjal. Võimalik, et just sellele tõdemusele ongi vaja jõuda?

NB. Selge see, et teistele inimestele ohtlikud indiviidid tuleb isoleerida ja seadused on selleks, et kaista inimesi inimeste eest. Mõistmine ei ole seesama mis õigustamine, need on täiesti erinevad asjad.

paha on see kes on systemaatiliselt negatiivne ja tahab et teistel tema ymber halvasti läheks. Keegi pole positiivne kogu aeg, aga tuleb vaadata milline on inimese pikemaajaline käitumismuster.

halb on see, kes ei näe muud kui halba teises, kas nii?. iga inimene on eriline ja temaga sa kas tahad suhelda või ei taha. ise valid ikka endale head inimesed suhtlemiseks, kui sul valikuvõimalus on. kui inimene tundub sulle halb, siis ehk oled ise halb ja õel. hea inimene ei lahterda inimesi selliselt, ilmselt ta vaatab neist lihtsalt üle.

üldiselt on halb inimene reeglina pealekaebaja, teiste taga nuhkija, tagarääkija või mõni vaikne vinduja, kes õelutseb varjatult. mis puutub delfi foorumisse, siis siin olen kohanud ainult kahte sümpaatset tegelast viie aasta jooksul, kellega võib ka virtuaalselt suhelda. ülejäänud on selline seltskond, et karju appi!

Ma miskipärast ei usu, et keegi on üdini hea või keegi ei kanna endas mingit viha. Ma ei mõtle, et alati, aga ikka tuleb ju ette, et süda saab täis või pettumus on suur või on muud negatiivsed tunded.
---

Negatiivseid tundeid teiste suhtes tuleb muidugi ette, kuid oluline on, kuidas neid välja elatakse.

Kuri inimene ei hooli negatiivsete tunnete puhul, mida teised tema väljaelamispuhangute ajal tunnevad, ta leiab alati õigustuse, miks ta on õigustatud kellegi suhtes ebaausalt käituma, kedagi peksma, sõimama, mõnitama, alandama või siis ütleb lihtsalt: aga mind ei huvita, mis see või teine tundis, vat minul oli halb päev ja tegin, mis tahtsin! Samuti püüab ta viha kanda võimalikult kaua, seda viha endas õhutada, et see ei kustuks. Ta naudib kannatusi, püüab võimalusel ise algatada olukordi, kus teistel on piinik või paha. Samuti naudib paha inimene tagasitegemist, kättemaksu.

Hea inimene võib ka vihastada või pettuda, kuid siis püüab ta seda välja elada teisi säästvalt - räägib asjast, mitte ei sihi negatiivseid sõnu otse kellegi isiku pihta (näiteks arusaamatuse korral poemüüjaga ei viruta müüjale: sa oled loll l.ts, vaat mis!!!), ei kaasa negatiivsuse sisse inimesi, kes kes otseselt asjase ei puutu (näit. probleemide puhul ühe mehega, ei hakka ta kohe vihjama, et kõik mehed on... pigem püüb ta neid teisi mehi säästa ja rõhutada, et kõigiga selliseid probleeme pole), püüab vihane olla võimalikult vähe aega ja kui viha on kadunud, siis ta rõõmustab selle üle (ah, ma ei ole ta peale enam vihane). Kättemaks üldiselt ei kuulu hea inimese meetodite hulka (hea inimene klaarib tüli paremini-halvemini ära, kuid vastaspoole hiljem "keerama" ei hakka).

Osalt on "hea olemine" kindlasti ka kätte õpitud tehnika ja põhineb enesekontrollil, kuid võtame näiteks purjus oleku - üks inimene muutub purjus olles kurjaks ja vägivaldseks, irvitab, kui märkab, et ta kedagi häirib; teine aga muutub vastupidi, sõbralikuks ja õlale patsutavaks, vabandab ette ja taha, kui ta märkab, et kedagi häirib jne.

Järelikult ikka on nii, et mõni inimene on oma olemuselt pahem, mõni jällegi parem. Ja mõni ongi "poolpaha"/"poolhea", sest tal on mõlemat olemust võrdselt, kumbki selgelt ei domineeri.

Ja sisemistelt headel inimestel on ka hoopis rohkem motivatsiooni õppida tehnikaid, kuidas ennast valitseda ja vastolusid nii klaarida, et teised vähem haiget saaks. Nad näiteks õpivad, kuidas teist mitte solvata ja on väga rahul, kui seda tehnikat rakendada saavad, sest neid motiveerib oma hea põhiolemusega kooskõlas olmine.

Sisemiselt pahal inimesel on vähem motivatsiooni kontrollida, ega ta äkki kellelegi haiget ei tee või midagi solvavat suust välja ei aja; sageli on ta hea siis, kui on vaja, kui aga juskui ei oleks vaja olla hea (sest keegi temast tugevam ei näe ega karista), kaob tema "headus" kohe. Sageli ongi nii, et paha inimest paha tegemast saab takistada ainult välise kontrolli abil, sest pahategemist südamepõhjas taunida ja ennast ise takistada, nagu hea inimene teeb, sest selleks motiveerib teda tema põhiolemus - mõni paha ei jõua selleni iial.

jah 6igus on, asi on sydametunnistuse puudumises nende pahade puhul.

Teema algatajal on lihtsalt vedanud, et pole päris halbade inimestega kokku puutunud. Ega neid palju polegi, olen ise ca 40 eluaasta kohta 2 sellist kohanud - ilmselt pisut nihkes psüühikaga tüübid, kes nagu elavadki pidevast konfliktide tekitamisest ja negatiivsusest. Ega enne ei usu, kui sellist kohtad. Elu õudseimad ja väga kurnavad kogemused.

skandalisti loomuga hüsteerikuid, manipuleerivaid intrigante, kuritegelikke psühhopaate juhtus sattuma eluteele.
elatud aastad teevad targaks ja pole ammu ühtki sellist enda läheduses.

Kas ma saan heaks, kui lõpetan eksi uuele naisele moonutatud häälega helistamise ja vulgaarsuste ütlemise?

Minu jaoks on halvad inimesed:

mõrvarid, loomapiinajad, pedofiilid jmt rämps

Igast ülbikud ja teisi halvustavad ja sõimavad(ka internetis) ka ei meeldi

Ise ennast heaks inimeseks ei pea. Tahaks olla aga ei oska.