kuule liina - sa oledki vist mu ruigav naaber?!

aga pange heliisolatsioon oma korterisse! meil on sama jama ja laseme kogu korteri üle teha.
momendil on see uue kodu ostmisest odavam lahendus.

tudengiajal elasin pensiokate majas, kus peale 10 õhtul oli kempsuskäimne KEELATUD!

Kui mu lapsed kasvasid, siis altnaabrid iga lapse aevastamise peale tagusid kirvega vastu metalltorusid. Kui ise pidu pidasid kesköösel ja ühislaulu ning tantsuga, siis ilmusin politseiga neile ukse taha ja jäetigi torude retsimine katki.

Vaata, teemaalgataja, loota saab ainult iseendale. Naabrite vihkamisest pole kasu. Vooderda ja kindlusta oma korter helitundlikult ära või koli kõrbesse. Olmemüra võib kell 23.00 ni õhtul olla ja sa ei saa teistele elamist ära keelata. Lastelest hullemad on iga kell tümpsuga naabrid. Võibolla Iru vanadekodus oleks vaiksem?

hullumaja! inimesed kannatavad ja hädaldavad kokkupressituna paneelmajades, samas terve maa tühi, ruumi, õhku, päikest ja vaikust nii et tapab. kas pole nõme?

Sellepärast omale maja soetasingi, et närvihaiged naabrid elu ei segaks. Kõnnin ikka täistallaga ja lastel ka hea ja vaba kasvada, ilma et keegi iga valjema naerupahvaku pärast ukse taha susisema tuleks. Tule taevas appi, laps ei tohi korteris joosta ja mängida. Mis ta siis tegema peaks...lebama või istuma`? Selline laps peab küll tõsiselt haige olema. Tunnen su naabritele tõsiselt kaasa kulla teemaalgataja, ausalt.

Lugesin neid kommentaare siin ja pani mõtlema. Igal ühel on oma arusaam rahust ja vaikusest ja õigustest. Aga kujutagem ette, et trepikojas on 15 korterit. Pooltel on väikesed lapsed ühel kolmandikul on noorukid peres, alatasa on kellelgi sünnipäev.....Kas see tähendab, et 365 päeva järjest käib müra, pidu ja pillerkaar?? Vähemalt norm reeglitest võiks kinni pidada, st öörahu 23-00-06.00. Muidugi aitab palju kaasa ka korterite (ja seda ka kõigi) helikindlamaks isoleerimine. Viimasel on veel üks positiivne efekt, soojakadude vähendamine. Aga jahh, tuleb tõdeda, et lastetuba on kõigil erinev ja sealt hädad algavadki. Kõrvatropid aitavad, aga see pole lahendus, kui oma kodus norm elamiseks kõrvatroppidega ringi leekida....

Loomulikult pole see kõrvatroppides kodus olemine lahendus, aga lahendus ei ole ka see, et anda naabritele liikumiskeeld, vetsukeeld, rääkimiskeeld- ühesõnaga, keelata naabritel elamine, kuna nad segavad kellegi ideaalse inimese eksisteerimist..Ja tõesti, kui trepikojas on 15 korterit, siis elavadki kõik need 15 peret oma elu, mitte ei tantsi selle ühe pilli järgi. Kõigil on omad elud ja võrdsed õigused ja tegelikult olen ma kindel, et öörahu seal ei rikuta, muidu oleks liinake juba ammu politsei kutsunud. Kuigi jah, olen kindel, et politsei ei tule kohale, kui kaebad, et naabri laps kõnnib toas liiga kõvasti.

esimesel 16.23 /25 teema kõige naljakam käsitlus: kolistab vastu :))) - ju on ikka eriliselt r a h u a r m a s t a v . (tegelikult mõlema sõna lõrtsimine: ei rahu ega armastust). mõnes privaatses peas lihtsalt koliseb sees rohkem vastu kui teistes. ning siis, kui jõmmid akna taga lärmavad pool ööd on , on need privaatsed tegelased ka hästi privaatselt ja vaikselt. ei mingit nurinat ega politseid. nende teema ju naabri lapsed, vetsus vee tömbamine jms.

Paistab, et neid prõmmijaid ja lastel korteris joosta lubajaid on päris palju. Nemad leiavad, et neid ahistatakse. Selle koha pealt on asi tänapäeval küll paigast ära. Seejuures meenuvad ikka sellised reklaamid, nagu nt "olen seda väärt" jne. Mind küll häirib, kui minu peal niimoodi elatakse - prõmmitakse ustega, hüpatakse, trambitakse. Ja kui neil palutakse vaiksemad olla, siis on veel nii väiklased, et kolistavad seda rohkem.

Ehhile
Ega korter ei ole ikka jooksmise koht. Toas on teised mängud. Õues joostakse. Kas te siis oma allnaabrite peale ei mõtlegi. Võib-olla tema soovib hoopis lugeda. Ise küll nii ei saaks.

Vaata, hoolimatud, kui naaber kuuleb minu tegemisi/toimetamisi, siis on ju loogiline, et mina kuulen ka tema omi. Juhul muidugi, kui ma kurt ei ole. Ühele ei meeldi, kui lapsed jooksevad, teisele ei meeldi, kui vetsus vett lastakse, kolmandale ei meeldi, et mul telekas mängib jne. Kelle pilli järgi siis peaks tantsima? Asi ei ole hoolimatuses, asi on paneelmaja elus. Kui siin elad, pead aru saama, et ka teised inimesed elavad, mitte ei ole surnud. Ja samas olen tähele pannud, et nendel vingujatel on tavaliselt ka endal mingi tegevus, mis teisi häirib, kuid normaalsed inimesed ei jookse ukse taha kolistama, sest see on paratamatus. Minnakse ikka siis paluma, kui asi tõesti üle piiride läheb. Ja eks te proovige kolme rüblikut toas liikumatutena hoida...panete nad terveks õhtuks nurka seisma või voodisse istuma? Terveks õhtuks joonistama ja lugema? Jätke jama, poistel on hunnik autosid ja nendega õhtuti mängitaksegi, seda enam, et lapsed näevad üksteist alles õhtuti, kui ühed lasteaiast tulevad (erinevatest lasteaedadest). Suurem on selleks ajaks õppimised lõpetanud ja lähebki mänguks. Kui kisa liiga suures läheb, keelan muidugi ise, aga et keelaksin neil mängimise- no ei, tänan, laps ollakse kord elus.

Teemaalgatajal ju lapsed suured. Kas need lapsed istusid pliiatsid terve õhtu pihus- EI usu.

Lapsed peavad aru saama, et meelelahutuse vormi määrab vastav keskkond: joostakse õues, tubastes oludes veedetakse aega raamatute, televiisori ning arvuti seltsis. Keegi ei käse neile vatte jalgade külge siduda, kuid miks on vaja siseruumides (eriti korteris) harrastada takistusjooksu, diivanit batuudina kasutada või palli vastu seina taguda? Naabrite segamine pole ainus probleem, samavõrd oluline on ohutus. Kas teie lõite tõesti koju haiglainterjööri ühe voodi ning kapikesega ning seinad katsite pehme materjaliga, nii et sisse astudes tekib tunne, nagu oleks jõudnud hullumaja rahunemistuppa? Niisugusele käitumisega heakskiitu andes ei maksa hiljem imestada, miks lapsed end koolis vigaseks tormavad: kellel läheb ukselink kätte, kes libiseb, pea ees, läbi suure klaasi, kes kõnnib uksega saadud obaduse tagajärjel mitu nädalat ükssarvikuna ringi.

Olen elu jooksul mitmes kortermajas elanud (praegu oma maja) ja mäletan, et ühe naabri laps harjutas vist alalõpmata marsisammu, sest niisuguste mütakate saatel käimine pole muudmoodi võimalik. Ah, kes teab, ehk ründasid nende korterit pidevalt prussakate hordid, keda oli vaja igal sammul laiaks litsuda. Ülakorrusel alustas peretütar klaveriõpinguid. Ta oli väga põhjalik, harjutas kolm aastat ühte pala...kaugemale ta ei jõudnud.

Naabrite vestuskäimised kostuvad tõenäoliselt ikka siis, kui ise samas ruumis istutakse, magamistoa uks tuleks enne uinumist ka sulgeda. Või et kella 22-st alates ei tohigi tualetti minna? Hmm, kas peab kannatama hommikuni, panema endale mähkmed alla või kasutama siibrit?

Lapsed peavad aru saama, et meelelahutuse vormi määrab vastav keskkond: joostakse õues, tubastes oludes veedetakse aega raamatute, televiisori ning arvuti seltsis...kulla kortsus põhi, 3 ja 5 aastane veel ei loe mul raamatuid, terved õhtud teleka ees või arvuti taga ma neil ka istuda ei luba. Milleks tehakse lastele mänguasju? Mängimiseks? Vaatamiseks? Ma eriti ei usu, et lapsed kuskil peale 22 mööda korterit ringi jooksevad, aga enne seda võivad nad mängida ikka küll. Praeguste ilmadega polegi õues midagi teha, kaua sa ikka jalutad.

Kell üksteist õhtul pidime Helsingi kortermajas peaaegu hiilima korterisse, kuna isegi rääkimisega oleksime naabreid häirinud. Vat nii arvestatakse arenenud riigis teiste naabritega.

Kaks soovitust, kuidas enda närve säästa:
1. Heliisolatsiooniplaadid liimi lakke. Nende eesmärk on summutada ruumis levivat kaja ja muud müra.
2. Pane kodus lemmikraadio käima, mis viib mõtted mujale. Arusaadav, et tahad kodus rahu, kuid selle närvitsemise asemel on tunduvalt väljakannatavam kuulata raadioprogrammi.
PS! Ei soovita ainult 1 jaama kuulata, kuna isiklikult peale nädal aega Raadio Uuno kuulamist hakkas korduv playlist omakorda häirima.
Ise usun, et kui muu ei aitaks ja pisutki tahaks asja selgeks teha, läheks lepiks teiste naabritega kokku, paneks laupäeva varahommikul pornovideo ülikõvasti käima ning lahkuks paariks tunniks kodust. Muusika ei häiri niivõrd, see aga küll :D

seda teemat lugedes meenusid mulle saksa filosoofi Schopenhaueri sõnad: "Ma olen veendunud, et müra kogus, mida üks inimene on võimeline taluma, on pöördvõrdeline tema intelligentsitasemega."

Ogalik, kui sa neile just trumme muretsenud pole, siis vaevalt need mänguasjad naabreid häirivad. Mängida saab ka mööda korterit raskejalgselt ringi tormamata.

Loomulikult ei tormata mööda elamist ringi, kuid lapsed ikka hõiskavad ja riidlevad ja vahel kukub midagi maha-ümber, ühesõnaga, mingid helid on kogu aeg. Aga kui on teemaalgataja sarnane naaber, siis vist oleks jube küll. Meil õnneks kõigil lapsed ja mürgel käib igal pool, oleme sellega nii harjunud, et kui kusil on vaikus, siis mõtled kohe, et ei tea, mis on juhtunud...

kui peres on ikka mitu väikest last siis juhtub pidevalt nii et keegi nutab, keegi käib- jookseb ringi, kellegil kukub midagi maha ja keegi käib muide sital ka (mis alumistele naabritele tundub müts- müts kaelalaskmisega).

neile, kes ise vaikselt istuvad, kostavadki teised helid väga hästi kätte ja usun et vahel tõesti tekib tunne et mida need naabrid küll kogu aeg teevad. suures majas elades tuleb olla lihtsalt sallivam teiste suhtes ja kui kellegile ei meeldi siis tuleb tõesti omale maja soetada.

Mina jälle pean naabritele aitähh ütlema, sest oleksin mitu korda tööle sisse maganud, kui nad poleks esikus kolistanud ja riielnud hommikuti:), muidu igati ok olemine-elamine:) (lasnamäe),

He-he! Nagu oleks minu kirjutatud:))
Elasime mitu aastat üürikorteris ja siis hakkas üleval pihta remont. Töötan graafikuga, ka öösiti ja kui hommikul 9-st tahtsin magama minna siis see polnud võimalik, kuna puurimine ja kopsimine juba alanud. Ja nii õhtul kella 21-22-ni.. lõpuks lõuna paiku sain magama jääda, kui töömehed lõunatasid.
Pool aastat remonti ja lõpuks koliti sinna sisse, esimesed paar kuud kuulati hommikust õhtuni põhjas vene mussi, ühte ja sama laulu 100 korda. öösiti käis ülikõva röökimine ja muusika kuulamine.
Terve öö reeded ja laupäevad. Uksekell tõmmati välja ja neil oli kõigest pohh.
Sellest paar kuud hiljem kolisid sinna lapsed. Kes hommikust õhtuni puukingades, trampisid ja tooli ühest toanurgast teise lohistasid. Emad olid 20-tes tibid. Kes kasvatusest ei tea mitte essugi!
Õnneks, õnneks kolisime ära...ja nüüd kus me elame tehakse täpselt sama moodi remonti, üleval naaber lohistab susse ja kõrval naaber kuulab väga valjusti telekat:)
Rahu ja vaikus maksab oma maja..:)

Ikka see ehitagu endale maja, kes tahab telekat nii kuulata, et naaber ka kuuleks. Kõik saab alguse kodust, kui vanemad arvestavad naabritega, siis õpivad seda tegema ka lapsed.

asi pole siin teemas ju selles, et naabrid ei tohi hingata/kakada/käia. asi ju ikkagi selles, et kui 24h ringi joostakse ja mürgeldatakse, on see ebanormaalne ja häiriv. pealegi, müra mõjub tervisele halvasti.

Ei, asi on selles, et mõnele meeldib igat väiksemat asja üle võimendada. Mitte keegi ei mürgelda/jookse/kaka 24/7 järjest. Aga kui kõik naabrid ümberringi närvidele käivad, tuleb viga ikka endas otsida.

No mängivad-jooksvad lapsed, muusika, teleka, ja isegi sittumise müra oleksid lausa lapsemäng olnud selle kõrval, mida poolteist aastat minu kõrvad iga õhtu kuulma pidid:d Nii kui kell 22:00 kukkus, nii naabri-paarike sõna otseses mõttes @!#$ hakkas. Ja arvatavasti oli nende voodi otsaga vastu meie elutoa seina (selgituseks: ühetoaline korter, magamisase elutoas) meie voodiga samas seinas. Ja siis hakkas üks igavene müts-müts vastu seina : alguses aeglaselt ja aina kiiremini ja kiiremini:d Ja noh, naise ohkimine andis ka teada, millal rahu saabuma hakkab:D Aga vastupidav paarike oli:d Alla poole tunni nad iial ei madistanud:D
Alguses oli naljakas, paar nädalat hiljem hakkas närvidele käima, lõpuks oli savi:D Mis sa ikka teed:d Ega ei lähe ju ütlema, et "kuulge, keppige vaiksemalt, magada tahaks":D

ahjaa, selle paarikese mobla äratus oli ühtlasi ka meie äratuskellaks:d vot nii õhukesed olid seinad meie vanas korteris:D
Nüüd elame uues kohas, korter küll viimasel korrusel, kuid keskel, st ümberringi on ka korterid. Poja magamistoa vastas on naabriplika tuba (no umbes 2-3 aastane neiuke): iga jumala õhtu lastakse tal ennast magama nutta/röökida. Ja kestab see kusagil tund aega. Algab kogu jama juba vannitoas.
Alumised naabrid võtsid omale nähvitsa: no see pisike peni, kes eluaeg nii pisike et tasku mahub: lõugama on kõva peni. Eriti öösiti. Ja naabrimees/peni omanik iga laupäev ikka paneb oma naist paika; loobib mööblit. Iga esmaspäev siis puurib/klopsib: ise arvan, et parandab neidsamu toole, mida vastu seina laupäeviti loobib:D
Aga noh, müraga harjunud:D Enda lapsel lasen küll mängida, kuid kutsun korrale, kui kipub väga häälekaks minema ja asju loopima.

m6ned inimesed kohe elavad nii, et peavad 24 tundi järjest yhest kohast teise saalima, ja m66blit loopima. Mingi eriline elustiil. Igayks nii ei tee. Tunnen teemaalgatajale kaasa. Aga m6tle sellele kas sinu v6imuses ei oleks ka neid omakorda natuke häirida? Näiteks mingit myra 66sel teha, v6i vara hommikul, mida nad kindlasti kuuleksid. Las saavad natuke omaenda rohtu vastu.

mul naabrid müristavad pesumasinaga peale 23.00 just siis kui tahaks uinuma hakata ja hommikul 7 trambitakse kontsakingadel ülemisel korrusel. Nii tigedaks ajab:(

mul on juba silt valmis mis ma mõtlesin stendile panna, aga pole veel tihanud. ehk teen selle varsti ära.

päris hea oli lugeda, et see teema nii palju vastukaja sai. Ja jumal tänatud,on ikka veel tänapäeval ka inimesi, kes leiavad, et kasvatus algab kodust ja viisakus naabrite suhtes oleks hinnatud väärtus.
Samas on palju neidki, kellel kõigest savi, ja kes saades ise lapsevanemaks, kasvatavad üles karjade viisi omasuguseid.
Aga teema tabas kümnesse.
Minust veel niipalju, et naabrid jätkavad oma tavasid-täna algas trampimine ja kisa kell 6.30-laps lihtsalt peksis jalgadega ja kätega vastu põrandat ja seinu ja röökis nagu siga aia vahel-jonn-, pean ka plaani trepikoja stendile märkuse üles riputada aga pole veel teksti välja suutnud mõelda. Tahaks midagi löövat!
Oskab keegi pakkuda-mis sellised võiks korrale kutsuda.