Halb kogemus
Appi, rästikuid on aed täis, ei julge enam välja minna
appi 18. mai 2009, kl 16.05 |
No ei julge lihtsalt enam õue minna, aed on rästikuid täis. Eelmisel aastal nägime suve jooksul ainult paari, aga nüüd on viimase kolme päevaga on neli-viis ussi mööda õue ringi silganud. Hommikul oli isegi üks tuppa roninud, ilmselt veranda uksest, mis lahti oli, jumala rahulikult sisises mööda toapõrandat ringi :S Mismoodi neid tappa, kuidas neist lahti saada?! Ma saan aru jah, et looduskaitse alla, aga no kamoon, ma ei julge omaenda kodus enam välja minna, väiksed lapsed on ka peres...
k 18. mai 2009, kl 16.12 |
johhaidii 18. mai 2009, kl 16.31 |
B 18. mai 2009, kl 16.36 |
... 18. mai 2009, kl 16.38 |
Ei tea mina kah, mis teha, meil sama jama. Eelmine aasta suskas üks koera näost, koer pidi peaaegu ära surema, nägu ja kael läksid paiste ja loom ei saanud enam hingata. Trepi peal vingerdavad ringi, hommikul unise peaga astud toast välja välja, mõnele peale ja kohe saad tutaka kirja. Täiesti võimatu, mitte miski ei aita. Naabritel sama jama.
jazzanova 18. mai 2009, kl 16.37 |
K 18. mai 2009, kl 16.48 |
Tavaliselt tekib palju rästikuid mahajäetud kõrge heina ja võsaga talude juurde. Kas teil naabruses ei ole mõnd hooldamata krunti? Kindlasti aitab ka see, kui oma krundil hoida muru lühike. Mul on ühed tuttavad, kelle naabrite pool on rästikud, aga kuna tuttavad ise hoiavad oma krundil muru lühikesena, siis nende juurde rästikud ei kipu, ainult kaks tükki on käinud. Vaata ka üle, ega sul ei vedele mingit kivi- või prahihunnikut kuskil, kus nad talvituda saavad.
Rästikute tapmise poolt mina ei ole. Miks inimene peab end maailmanabaks, et temal on õigus igal pool olla ja teised kasigu minema. Inimene ise hõivab loomade põliseid elukohti ja siis sõimab kitsi, rebaseid ja rästikuid, et miks need tema elupaigas ringi tatsavad. Tegelikult aga on vastupidi, inimene tatsab rebase, kitse ja rästiku elupaigas. Eks muidugi väga vabalt ei saa end tunda koos rästikutega elades, aga ehk annab mõlemi jaoks humaanse lahenduse välja mõelda. Ka see kõlar vastu maad tümps tundus huvitav võte. Poes müüakse ka mingeid mutiväristajaid, selliseid vibravaid tokke, mis pistetakse maa sisse, needki ehk aitavad. Otsi ka googlest infot, äkki on kellegi veel mingeid tõhusaid nippe.
Rästikute tapmise poolt mina ei ole. Miks inimene peab end maailmanabaks, et temal on õigus igal pool olla ja teised kasigu minema. Inimene ise hõivab loomade põliseid elukohti ja siis sõimab kitsi, rebaseid ja rästikuid, et miks need tema elupaigas ringi tatsavad. Tegelikult aga on vastupidi, inimene tatsab rebase, kitse ja rästiku elupaigas. Eks muidugi väga vabalt ei saa end tunda koos rästikutega elades, aga ehk annab mõlemi jaoks humaanse lahenduse välja mõelda. Ka see kõlar vastu maad tümps tundus huvitav võte. Poes müüakse ka mingeid mutiväristajaid, selliseid vibravaid tokke, mis pistetakse maa sisse, needki ehk aitavad. Otsi ka googlest infot, äkki on kellegi veel mingeid tõhusaid nippe.
on jah 18. mai 2009, kl 17.02 |
nad on segaduses, st. rästikud ja neil on maikuus kodu otsimise aeg ja sellepärast rändavadki kõiksugustes esialgu isegi võimatuna näivates kohtades. Kui näed õue peal, pane kummikud jalga ja tõmba kohe muruniiduk käima ja hakka niitma see vibreerib ja kohe lasevad jalga. Madu ei näe ega kuule, tunnetab ainult kehaga ja seepärast peadki leiutama midagi mis paneks maa müdisema. Elan ise ka maal ja mõnel aastal on neid palju ja näha ka, aga mõnel aastal pole üldsegi näinud, kuigi elan täiesti metsa ääres. Kassid püüavad muideks päris hästi neid. Koer kardab ja koerale mõjub mürk ka halvasti. Mul kunagi tõi emakass ühe tuppa oma poegadele mänguasjaks ja toiduks.
a 18. mai 2009, kl 17.04 |
appi 18. mai 2009, kl 17.11 |
Harjumaal Harku vallas selline asi siis, kohe linna piiri ääres. Siin metsa ääres on suured vanad kivimüürid, eks nad sealt tulevad.
Ega ma neid tappa ei tahakski, olen ise loomasõber ja tegelikult sama meelt, et meie ise ju oleme nende maale tunginud ja pole õigust hakata looduse üle omavolitsema. Meil käivad maja juures ka kitsed ja jänesed, see on küll väga tore, alati vaatan aknast ja mõtlen, et nii vahva, et elan täitsa linna ääres, aga samas on loodus nii lähedal. Ega ma varem rästikuid ei tapnudki, läksin ringiga mööda, aga peale seda, kui koera rünnati, viskas lihtsalt kopsu üle maksma. Arvasime et koer sureb ära, läks paiste kui õhupall ja mitu nädalat oli näost tumesinine, pidi rohtu sööma ja igavene jama oli.
Ega ma neid tappa ei tahakski, olen ise loomasõber ja tegelikult sama meelt, et meie ise ju oleme nende maale tunginud ja pole õigust hakata looduse üle omavolitsema. Meil käivad maja juures ka kitsed ja jänesed, see on küll väga tore, alati vaatan aknast ja mõtlen, et nii vahva, et elan täitsa linna ääres, aga samas on loodus nii lähedal. Ega ma varem rästikuid ei tapnudki, läksin ringiga mööda, aga peale seda, kui koera rünnati, viskas lihtsalt kopsu üle maksma. Arvasime et koer sureb ära, läks paiste kui õhupall ja mitu nädalat oli näost tumesinine, pidi rohtu sööma ja igavene jama oli.
appi 18. mai 2009, kl 17.12 |
Harjumaal Harku vallas selline asi siis, kohe linna piiri ääres. Siin metsa ääres on suured vanad kivimüürid, eks nad sealt tulevad.
Ega ma neid tappa ei tahakski, olen ise loomasõber ja tegelikult sama meelt, et meie ise ju oleme nende maale tunginud ja pole õigust hakata looduse üle omavolitsema. Meil käivad maja juures ka kitsed ja jänesed, see on küll väga tore, alati vaatan aknast ja mõtlen, et nii vahva, et elan täitsa linna ääres, aga samas on loodus nii lähedal. Ega ma varem rästikuid ei tapnudki, läksin ringiga mööda, aga peale seda, kui koera rünnati, viskas lihtsalt kopsu üle maksma. Arvasime et koer sureb ära, läks paiste kui õhupall ja mitu nädalat oli näost tumesinine, pidi rohtu sööma ja igavene jama oli.
Ega ma neid tappa ei tahakski, olen ise loomasõber ja tegelikult sama meelt, et meie ise ju oleme nende maale tunginud ja pole õigust hakata looduse üle omavolitsema. Meil käivad maja juures ka kitsed ja jänesed, see on küll väga tore, alati vaatan aknast ja mõtlen, et nii vahva, et elan täitsa linna ääres, aga samas on loodus nii lähedal. Ega ma varem rästikuid ei tapnudki, läksin ringiga mööda, aga peale seda, kui koera rünnati, viskas lihtsalt kopsu üle maksma. Arvasime et koer sureb ära, läks paiste kui õhupall ja mitu nädalat oli näost tumesinine, pidi rohtu sööma ja igavene jama oli.
a 18. mai 2009, kl 17.19 |
kena on jah neile viisakalt märku anda, et nüüd elate teie siin ja teil on suuremad kõlarid :)
nägin kunagi paar aastat tagasi mngi arendaja juttu nurgakivist, kui see vunts laias, et vot eile vel siin jooksid kitsed ja põdrad ning rebased, aga NÜÜD näe, on nii ilusad ja suured majad (ning ükski koer ei jookse ega köhi)
mõnes mõtts on kole vaadata, kuidas metsaloomade elualasid võetakse üle ning nende elamist justkui vihatakse ning pannakse keelu alla läbi mürgitamise ning tapatöö.
inimesed võiksid tegelikult ise vähem paljuneda, sest midagi head sellest ülepaljunemisest ei sünni niikuinii.
nägin kunagi paar aastat tagasi mngi arendaja juttu nurgakivist, kui see vunts laias, et vot eile vel siin jooksid kitsed ja põdrad ning rebased, aga NÜÜD näe, on nii ilusad ja suured majad (ning ükski koer ei jookse ega köhi)
mõnes mõtts on kole vaadata, kuidas metsaloomade elualasid võetakse üle ning nende elamist justkui vihatakse ning pannakse keelu alla läbi mürgitamise ning tapatöö.
inimesed võiksid tegelikult ise vähem paljuneda, sest midagi head sellest ülepaljunemisest ei sünni niikuinii.
Täpitriin 18. mai 2009, kl 17.34 |
juula 18. mai 2009, kl 18.33 |
tahaks ka selle taime nime, mis hoiab need roomajad elamisest eemale.
õnneks veel kokkupuudet pole ,aga üsna värske aiamaa omanik olen ma küll ja usse ei kannata üldse. ei julge ega taha telekastki neid vaadata.
saan aru jah et looduselapsed me kõik, aga no mõni elukas on kohe eriti vastumeelne ja ma nõus krundi äragi müüma, kui see peaks selguma et hommikul võin trepil otsa astuda.
enne olgu hiired kui ussid!!!!
õnneks veel kokkupuudet pole ,aga üsna värske aiamaa omanik olen ma küll ja usse ei kannata üldse. ei julge ega taha telekastki neid vaadata.
saan aru jah et looduselapsed me kõik, aga no mõni elukas on kohe eriti vastumeelne ja ma nõus krundi äragi müüma, kui see peaks selguma et hommikul võin trepil otsa astuda.
enne olgu hiired kui ussid!!!!
ehh 18. mai 2009, kl 20.26 |
tapad rästiku, saad üheksa pattu andeks, see on muideks vanarahva tarkus.
vanaema õpetas metsa minnes ütlema: mina ei näe sind, sina ei näe mind. muideks täitsa aitab.
ja ei ela need rästikud kohe mitte igas suvalises metsas,ikka soisemat ja niiskemat maad tahab, päeval tulevad ainult päikse kätte peesitama.
vanaema õpetas metsa minnes ütlema: mina ei näe sind, sina ei näe mind. muideks täitsa aitab.
ja ei ela need rästikud kohe mitte igas suvalises metsas,ikka soisemat ja niiskemat maad tahab, päeval tulevad ainult päikse kätte peesitama.
kook 18. mai 2009, kl 20.33 |
irw 18. mai 2009, kl 20.49 |
Koiott 18. mai 2009, kl 22.06 |
Must madu - mulla-alune,
kijru madu - kivialune,
punane madu - puualune,
hall madu - aia-alune.
Must madu - meesi mulda,
punane madu - purusta puid ja painuta põõsaid,
kirju madu - kisu kive ja kärista kände,
hall madu - näri halli haavakoort ja söö soo samblaid!
Juhuks kui rästik on nõelanud, selline loits. Katsu ikka muid lahendusi leida, kui neid niisama surnuks tampida! Ma arvan, et kui natukle rohkem rästikutest teada saada, kaob ka irratsionaalne hirm.
kijru madu - kivialune,
punane madu - puualune,
hall madu - aia-alune.
Must madu - meesi mulda,
punane madu - purusta puid ja painuta põõsaid,
kirju madu - kisu kive ja kärista kände,
hall madu - näri halli haavakoort ja söö soo samblaid!
Juhuks kui rästik on nõelanud, selline loits. Katsu ikka muid lahendusi leida, kui neid niisama surnuks tampida! Ma arvan, et kui natukle rohkem rästikutest teada saada, kaob ka irratsionaalne hirm.
? 18. mai 2009, kl 23.10 |
ohh 18. mai 2009, kl 23.42 |
Lisa postitus