Kuidas saada lahti unistamisest? Just sellisest, kus ümbrus tundub kaduvat ja kõige rohkem tähelepanu on mõtetel?
Mul on pidevalt sellega probleeme, kuna ma kipun aeg-ajalt nii sügavalt mõtesse vajuma, et unustan täielikult ümbruse. Päris tihti on nii, et keegi ütleb mu nime mitu korda või jääb mulje, et ma ei tunne inimest tänaval ära. Ma võin jätta teisele inimesele väga ülbe mulje ja ma ei taha seda. Iga päev muidugi ei ole piinlikuid momente selle unelemisega, aga täna näiteks oli ja vastik on pärast mitu tundi ühte ja sama situatsiooni mõttes läbi teha ja mõelda, et mida teine see hetk mõtles. Veel üks teine probleem sellega on, et inimestel võib jääda mulje, et ma ei kuula. Mingil määral on neil õigus, aga pigem on asi selles, et ma võin süveneda mõnda detaili nende jutust nii põhjalikult, et mingi osa eelnevast või järgnevast lihtsalt kaob ja siis imestatakse, et kuidas ma seda ei tea mingit osa jutust kui mulle juba räägiti seda.

mõttesse vajuma*

tee konkreetseid plaane, siis kannab unistamine oma rolli välja