Pettusin täna kaubamaja ilumaailmas, täpsemalt juuksehooldustoodete osakonnas ja hiljem ka kassas. Olles pea 20 min otsinud omale sobilikku toodet (ma ei ole kahjuks selline, kes ise läheb müüjat otsima mööda poodi), ei võtnud keegi vaevaks tulla abi pakkuma...lõpuks leidsin vajaliku toote ise. Seejärel kassas ei vastatud minu elementaarsele "terele" ning teenindus oli kohati ülbe. Kahju. Eelnevalt on olnud enamasti head kogemused.

chaneli letis on üks ülbikust konsultant, enne oli ta stockmannis, alati väldin.

Kaubamaja on siiski suur pood, kus käib ka ohtralt nn aja parajaks tegijaid - isegi käin tihti niisama. Kui vaja, olen alati ka konsultandi leidnud, ja samas päris meeldiv, et koguaeg keegi ei paina.

Mulle ka sobib, kui müüjad ise juurde ei hüppa. Kuigi on sedagi Kaubamaja juuksetoodete nurgas juhtunud. Aga kui mul midagi on vaja küsida, siis olen alati teenindaja leidnud, kes minuga tegeleb.
Seega mis ühele halb kogemus (müüja ei karanud ligi), see teisele just hea. Nagu ka mulle ei lähe eriti peale ameerikalik lollinaeratus.

Jah sama siin. Ei meeldi üldse need pealetükkivad teenindajad- paraku on leiutatud selline nõme palgasüsteem ka paljude kohtade peal välja- kus kliendi konsulteerimisel (kui klient toote ära ostab) saadakse mingi protsent palgalisa. Mida hinnalisema ostu klient teeb, seda kasulikum endale. Väga bullshit süsteem. Damn. Pigem tehku ennast niisama seal poe peal nähtavaks, sättigu riiuleid vms- peasi et on nähtavad, et kui mõnel küsimus tekib- läheb ja küsib abi.

aga on sul ehk mõni parem idee, kuidas müüjaid motiveerida? paraku ei ole müüjad just kontingent, kes suurest tööarmastusest tahavad tööd teha, palgast sõltumata. seetõttu ongi ainus võimalus neid tööd tegema panna see, et miinimumile lisandub müügi pealt. siis pingutavad ja tegelevad kliendiga. usu mind, muidu nad vahivad kalasilmadega kuskil nurgas või ajavad omavahel juttu. kui suur palk niisama jookseb, siis töö kahjuks ei parane, vaid vastupidi, proovitud, ei tööta.

muidugi ei saa ega tohi üldistada, on ka müüjaid, kes teevad tööd ja silmad säravad.

oh, olen ka korduvalt hea teeninduse osaliseks saanud,vaid kiidusõnad;)

Kuulge, ega müüjad sellepärast pealetükkivad pole, et nad saavad mingit palgalisa sellest, vaid neil KÄSTAKSE kõigile abi pakkuda ja selline olla! Poes, kus mina teenindaja olen, ei tohi isegi kaupa sättida sel ajal kui klient poes, vaid neil põhimõtteliselt kogu aeg järel käia.

ise olen mitmel korral kaubamajas jalutades orgasmi kogenud.

Mina olen aga hoopis selline inimene kellel võtab poes küll kauem aega, et ostustada millist toodet täpselt tahan (eriti kosmeetikaga seonduvat), aga tahan teha seda rahus ja oma ajaga. Juurde hüppavad teenindajad tekitavad pigem tunde, et no mis sa passid siin nii kaua, osta juba midagi ära ja kao välja. Samas mõjuvad nad kuidagi ka nii, et tekib tunne nagu sa PEAKSID midagi ostma, sest inimene on ju sinule nii palju aega raisanud. See on nagu mingi psühholoogiline võte, mis töötab nõrgemate inimeste peal.
Kui on abi vaja, siis julgem küsida küll, selleks ju teenindajad kaupluses ongi.

Olles kaubanduses töötanud, siis tean, et enamikes poodides myyjad PEAVAD kliendile kohe ligi kargama. N6me, aga nii on.
Kusjuuresxalati ei ole see nii, et mida kallima toote kliendile pähe määrid, seda suurema boonuse saad. Selle, kes ja kas mis osas myydud kaubalt protsendi saab, otsustati ylemuste poolt.

kaubamaja toidumaailma kassapidajad ka enamus biovampiirid ammu tähele pannud

Eelistan Kaubamaja just seetõttu, et saan seal rahus ringi vaadata, ilma et keegi kohe jälitama-soovitama-õpetama asuks. Kui vaja midagi küsida, siis lähen ja küsin - teenindajaid jagub, pole probleemi. Mulle sobib.

Taolise ettevõtja alluvuses ei sooviks küll töötada, kes oma töötajasse suhtub kui elutusse töövahendisse.
Kurb, et tööandjad ei suuda oma töötajaid muud moodi motiveerida kui tühise boonusega. Head sõnad ja sõbralik suhtumine oleks motivatsioon, mis ei maksaks midagi;

ma enda arust ka introvert, aga üldjuhul saan ma poodides oma asjad aetud. mulle tegelikult meeldib, kui müüja märku annab, et ta on mind tähele pannud. enamasti ütlen, et abi ei vaja ja saan ise hakkama ja kui tõesti tekib tahtmine midagi küsida, siis küsin. minu jaoks on oluline see, et müüja oleks nägemisulatuses siis, kui ma teda vajan, mitte et ma peaksin teda mööda poodi taga otsima ja siis lõpuks leidma kõik viis müüjat ühes nurgas juttu puhumas. riidepoes võiks aga minu meelest lausa kohustus olla, et müüja käib proovikabiinide juures küsimas, ega teist suurust vms pole vaja tuua. õudselt tüütu on ennast vahepeal uuesti riidesse panna ja ise uue suuruse järele kapata. aga sellist asja olen mina kohanud väga vähe ja tundub, et see sõltub pigem konkreetsest müüjast. ühes ja samas poes mõnikord sind teenindatakse eeskujulikult ja mõnikord tundub, et sa oled nähtamatu.

Kaubamaja iluletis on paar toredat myyjat, aga enamus on siiski nagu Stockmannis- vaatavad kliendi peale ylevalt alla. Sinna sisenedes pead olema ilusasti riides ja kandma kalleid brände, muidu teenindaja sind ei märka.
Paar aastat tagasi oli mul kogemus, kui KM iluosakonna myyjad mu seljataga itsitasid ja kommenteerisid.

Vaesed müüjad, ausalt. Vilets palk ja siis istub mõni sotsiopaadist "ettevõtja" ka kogu aeg turjal, kes oma töötajaid hirmu all hoides neid niimoodi "motiveerib", palgaks 359.- brutos (aga pole vähemalt miinimumpalk, eksju) + boonus, mida ei maksta kunagi välja, sest müüja "pole piisavalt tootlik."

Kuna mul alati nendest müüjatest südamest kahju on, kes poes on sunnitud ostjaid jälitama ja iga nende käeviipe peale hüppama, kuigi selline müügistiil pole Eesti kultuuriruumile üldse omane, eestlased kardavad agressiivset müüki, siis ma olen müüjatega alati väga viisakas. Ütlen lihtsalt sõbralikult, et vaatan veel poes ringi ja pole otsustanud, mida osta. Ei, tänan, hetkel ei vaja abi jne.

Müüjad on ka inimesed ja neil on väga raske töö.

et Ilumaailmas vahitakse ülevalt alla või kui küsin ripsmetuši kohta,hakkab müüja soovitamise asemel minule sadu küsimusi esitama . . . ja toidumaailma kassapidajad pole mulle sümpaatsed(nt.kui ulatan taaratšeki väga väikse summaga,siis muiatakse) ja enamasti ekspresskassa suletud . . . :((

Minu arvates on küsimus inimese enesekindluses. Kui ma küsin mingit meigiasja, siis minu käest pole keegi mingeid küsimusi küsinud. Kui ma annan taaratšeki, pole keegi kunagi muianud. Kui ma lähen tenniste ja riidest ostukotiga kaubamaja naistemaailma, siis ei vaadata minu peale ülalt alla, ei itsitata ega kommenteerita. Kui keegi seda teha üritaks, paneks ma ta tõenäoliselt pilguga paika.
Võibolla tundub teile alateadlikult, nagu oleks suure summaga taaratšeki andmine midagi alandavat või annab edasi sõnumi, et olete tegelikult salaalkohoolik. Siis loomulikult tundub ka, et müüja muigab. Äkki ta lihtsalt naeratab viisakalt?

mis mõttes salaalkohoolik,kui taaraks on mõned karastusjoogi pudelid . . .ära õigusta neid tolvaneid seal !!!

Sul on täiesti õigus. Asi ongi inimeste enesekindluses ja kadakasakslase kompleksis. Tahaks ka nagu olla, aga tean et ei ole ja siis tundubki kõik rünnakuna ja ebaviisakatena. Olge rahulikud, müüjatel on oma mured mitte eluküsimuseks teie lääpas jalanõusid ja plastmassist käekotte arvustada.

To: Ölgile

Ära ole naiivne! Olen ise aastaid klienditeenindajana töötanud ja vöin väita, et myyjate yks nn löbustusi on justnimelt klientide kommenteerimine. Ikka pealaest jalatallani vöetakse läbi- soeng, kleit, kingad, köik. Oleneb muidugi kohast, aga mölemas poes kus mina töötanud olen, arvustati kliente. Seda muidugi nii, et klient mitte mingil juhul ei kuuleks. Kiirel tööpäeval mitte nii palju, aga kui olid vaiksemad päevad ja myyjatel aega lobiseda, siis sai möne kliendi outfit ikka detailideni läbi "nätsutatud". Poes töötades kohtad huvitavaid karaktereid...
Samas ei maksa arvata, et seda tehakse halvustavalt. Kui inimene oli ikka kihvtilt riides vöi muidu lahe, siis ikka omakeskis kiidetakse. Aga kui siseneb möni vähe ekstravagantsemalt riietatud kunde, ega siis ka kriitika ja irooniaga kokku ei hoitud.

Müüjapoolne mittesõnaline rünnak ongi-energia röövimine hõlmab näomoomńutamisi,irvet,mitte väljategemist,möödudes riivamist,pealetükkivaid liigutusi(nt.vahetusraha müüjalt lätaki lauale,üks kaubamaja kassapidaja ronis kassa tagant välja ostja riivamiseks,eesmärk läbinähtud jne.)Selliselt käitudes müüja kes tahab ennast ostjate arvelt hästi tunda see on vaimne allakäik-moodus ostja isiklikku jõudu varastada.Tahetakse mängida ülemust kus ise seda vaevalt ollakse st.selline käitumine on millegi saavutamise vahend,kas või siis ennast hetkeks ostja arvelt paremini tunda,teise tuju rikkudes ja nii jõudu varastades.Enesekindlus siia ei puutu.Kui müüja on k____n siis on ja kõik.Olla tähelepanelik.Tavaliselt sellisel müüjal on ostja suhtes midagi kavas kui juba kassa järjekorrast sind vaateobjektiks välja on valinud ,kontrollides ostja valvsust.
Vastupidi eelneva väitele müüjad valivad kellelt midagi saada-ausalt öeldes siis jõudu või edu,mingit sorti meeldivat hoiakut just terveväljanägemisega ja stiilselt riietatud ostjatelt rõhutan stiilne ei pea olema kallis
Loomulikult on kes sellist käitumist on tunda saanud ja selliseid keda see kunagi ei puuduta ja ka selliseid kes ei saa sellisest käitumisest müüjatelt aru ,alles siis aja möödudes.

Taaratšekiga ilumaailma minek pole ka just kõige helgem mõte.

nutt ja hala...see on elementaarne, et kui klient otsiva pilguga ringi vaatab, siis müüja kohustus on abi pakkuda. Ja kui klient abi ei soovi, siis pole ju raske öelda, et tänan, vaatan ise ringi.
Mulle on ALATI kaubamajas abi pakutud, mõnikord võtan selle abi vastu, mõnikord mitte.
Kui inimestega suhtelmine niisuurt frustratsiooni tekitab, siis peaks võib olla hoopis internetipoest oste sooritama. Keegi ei sega;)

Mul on nii kaubamajast kui ka stockmannist ainult väga head kogemused. Võimalik, et ma ei pane mingit vahtimist ja muud imelikkust tähelegi, mul omad asjad ajada.

Ilumaailma noort neidu saab kiita.

Elukaaslane sai poolteist tundi! toredat teenindust, kus noor neiu oli vestluskaaslaseks nii parfüümidest kui muust. See, et keegi võtab aja kliendiga lahedalt suhelda ja pädevalt ringi käia, oli minu jaoks esimest korda kuulda.

Tulemuseks mõnesaja euro eest värskust ninna, mida minagi, mees, ilma krimpsutamata hinnata oskan ;)

Kohtumiseni

usun küll, et enesehinnangus on küsimus. Olen käinud ilumaailmas ilma meigita, maalt-tuleku-riietes, sättimata, ostnud kõige odavamat küünelakki - ja iialgi pole tajunud mingit ülevalt alla vaatamist.

ei saa ka aru neist keda müüjad pidevalt segavad ja no kohe ei lase rahus kaupa valida. pole ju probleem juurde astunud müüjale viisakalt vastata et "tänan ma ei vaja hetkel abi" vms, pole mul küll üheski poes selle peale veel vägisi abi edasi peale sunnitud.
ja kui vaja müüja abi siis kasutage pilkkontakti kui müüjat märkate, ninapidi riiulis pahuralt muhiseda kuidas ikka keegi ligi ei tule abistama on totter lihtsalt, kuidas see müüja siis teadma peaks et just nüüd otsustas klient et näe oleks ikka ühtteist küsida?

pika jutu lühike kokkuvõte :) olge ometi enesekindlamad ja julgege suhelda ja oma soove konkreetselt väljendada selle asemel et omaette tigetseda et teine pole mõtetelugeja

"ja toidumaailma kassapidajad pole mulle sümpaatsed(nt.kui ulatan taaratšeki väga väikse summaga,siis muiatakse) ja enamasti ekspresskassa suletud . . . :((" . . . LUGEDA EI OSKA VÄ ???