Ma tõesti ei tea enam mida teha, kuskil pean ju ka mina saama rääkida ..
7 kuu eest armusin väga toredasse noormehesse, tõesti toredasse, heasse hoolitsevasse. Pole talle ainsatki etteheidet. Meie suhe arenes väga kiiresti ja juba paari kuu pärast kolisin tema juurde maakohta .. väikesesse alevisse. Kolimise põhjus oli lihtne- ma olin enamuse ajast tema juures, ja polnud mõtet minu linna korteri üüri tühja maksta. See selleks. Saabus aprill ja ta sebis mind isegi tööle. Tööle klienditeenindajaks.. 12 tunniste vahetustega, tööl pean käima ka öösiti. Nüüd selgub aga see, et kuna tööl olen puhkuste andmiseks vaid septembrini, siis täpselt septembrini olen ma tööl absoluutselt kõik nädalavahetused. Mure pole ka vaid selles, vaid selles, et kuna põhiklientuur on minuga samaealine- u 21, siis suhtutakse minusse halvasti, visatakse minu üle nalja, mõnitatakse.. aga mina klienditeenindaja pean ju vaid naeratama. Veel püüame noormehega titat saada .. aga minul on tervisega probleeme .. munasarja tsüstid, tsükkel ebaregulaarne, hormoonid paigast .. ja öötöö ei sobi sellega kohe üldse kokku. Olen tänu sellele tööle muutunud täiesti teiseks inimeseks, ja tunnen ennast jubedalt, sest käitun oma elukaaslasega ikka kohutavalt, minuga ei ole võimalik üldse suhelda. Täna võtsin siis kokku ennast, et rääkida mehega, et ehk oleks targem sealt ära tulla .. sellepeale öeldi, et tule siis, kui ei saa oldud seal ja eks ma siis pean pikemaid päevi tegema hakkama .. ma ei kujuta ette mida selle olukorraga peale hakata. Ma püüan sisendada endale, et kõik saab korda, et ma tulen toime ja saan hakkama .. aga see ei toimi. Ma ei teagi mida selle postituse kirjutamisega öelda tahan .. ehk oli mul lihtsalt vaja see kõik endast välja saada !

kas nii lühikese tutvuse järel on ikka mõistlik juba järelkasvu plaanida?
eriti kui muu elu - töö, elukoht, ei ole sellne nagu tahaks. lapsega on ju veel keerulisem uut tööd saada või elukohta vahetada. matad end sinna alevikkku, kus ühtki "oma inimest" ei ole.

Selle lapseteoga võiksite veel küll pisut oodata.

Nojah, kas see lapse soov hetkel on nagu parim idee? Ehk õpite teineteist siiski rohkem tundma, saad tervise korda ja rahuned maha. Lapsele selline olukord küll parim pole. Proovi endale leida ka uus rahulikum töökoht, sest öötöö viib tõesti närvid.

Pole siis ime, kui nii palju üksikemasid on. Kõigest 7 kuud tutvust, ei abielu, ei õiget tööd, tervisega ka probleemid, aga laps vaja saada. Mõelda tuleks ikka eelkõige turvalisele perele, õppida teineteist tundma ja isegi endale mingi eriala.

kui nagunii asenduskoht, siis hakka juba praegu uut töökohta vaatama ja cv-sid saatma. Ja 21 pole nüüd küll see vanus, kus meeleheitlikult peaks hakkama kodu mängima. Te ei tunne omavahelgi üksteist õieti, mis siis veel edasi saab, kui laps majja tuleb.

Beebi võiks küll oodata. Saage omavahel asjad korda ja otsi uus töö.

Mis koht see on kus 21 aastased sind mõnitavad? Miks ?
Lapsega võiksite tõesto oodata.

Kuigi sa oled klienditeenindaja, siis ei ole klientidel sind siiski õigus mõnitada või solvata. Klienditeenindajana töötades ei tohiks mitte keegi oma väärikust kaotada!

Olen sust 23 aastat vanem ja ütlen otse välja: ära palun nüüd seda lollust küll tee, et ise peaaegu lapseeas hakkad lapsi saama. Sa tunned teda ju nii vähe aega.

See on muiudgi minu arvamus, aga mehed, kes oma "elukaaslasega" ei abiellu, on lihtsalt vastutustundetud mökud.

Ja mis töökoht see selline on? Mis inimesed need seal elavad? Mina tuleks sealt küll tulema. Ja mõtle natuke aruga: lisaks kõigele võiksid enne mingi kindla töökoha saada ja seal mõne aasta töötada, siis saad vähemalt pärast emapalkagi.

kas laps on vaja teha selleks, et saaks mõned aastad kodus istuda?

Lapsed ei saagi tulla, kui on palju pingeid. Tähendab, et sa pole küps veel emaduseks. On palju juhuseid , kui laps ootab ka kümme aastat ja alles siis sünnib, Laps teab...

Sps see on, kui lapsed jälle kodu mängivad. Olen ise rasedana 12t tundi jutti klienditeenindajana töötanud ja pole hullu miskit. Poiss aindis sulle kodu, " sebis " töökoha ja sina jääksid meelsamini kodulillekeseks. ja kui sina temasse hetkel halvasti suhtud, siis mis toetust sa temalt om otsusteks ootad.

Läbi omadega
10. mai 2011, kl 20.44

Meie suhe arenes väga kiiresti ja juba paari kuu pärast kolisin tema juurde maakohta .. väikesesse alevisse. Kolimise põhjus oli lihtne- ma olin enamuse ajast tema juures, ja polnud mõtet minu linna korteri üüri tühja maksta

Ahsoo! Vanasti koliti kokku ikka sel põhjusel, et armastati teineteist.....

Vanasti oli abiellumise põhjused palju proosalisemad kui armastus. Nt tööle pidi minema sinna kuhu suunati peale kooli lõpetamist. Aga see seeks

Võta paberileht. Sõnasta probleem (tulen töölt ära; jään tööle; jne). Jaota leht kaheks - ühele poolele plussid ja teisele poolele miinused. Usu, see aitab korralikult läbi mõelda. Vaata, kas plussid ületavad miinused ja käitu vastavalt.

Kas sul sõpru on seal? Inimesel on vaja rohkem (tõelisi) sõpru kui oma kallim. Kui ei ole, siis murdud sa kiiresti. Sel juhul soovitan sul psühholoogi juures käima hakata - oma vaimne tervis on kõige tähtsam. ERITI kui sa last tahad saada.

Kallis laps, võta aeg maha ja ravi ennast! Kui sul on naisetervisega probleeme sinu eas, siis marss günekoloogi juurde ja mõelge läbi kuidas teha üks tõsine raviplaan. Tee seda kohe, sest kui lükkad asja ülehomseks, ei pruugi sa enam emaks saada ja see oleks hirmus kurb. Kahtlemata mõjutab stress ka seda osa sinu kehast. Praegu ütleksin, et isegi mitte stress, vaid depressioon. See viimane on aga täiesti arvestatav põhjus aeg arsti juurde minna ja kui asi ikka hull, siis saadab ta sind haiguslehele.
Kuti, kes on üliuhke selle üle, et sulle selle stressirohke töökoha sebis ja nüüd samamoodi mõnitab nagu su kliendid, öeldes "et tule siis, kui ei saa oldud seal ", jätaks ma maha, kui ei suudaks talle olukorra tõsidust selgeks teha. Armunud olla on vapustavalt hea, aga tunded pole alati parimad nõuandjad. Mõtle, mismoodi võiks kulgeda teie elu aasta, kolme jne pärast? Kas ta oleks su lapsele hea isa?
Ja ka klienditeenindajana on võimalik ennast kehtestada - sinul nüüd muidugi üsna raske, kuna sind on juba niiöelda naljanumbriks tehtud.

Ja nagu keegi eespool, ütlen minagi:
pane oma probleemid punkthaaval kirja, seejärel tähtsuse järjekorda ja hakka neid otsast peale lahendama. See võib olla raske, vastik ja valus, aga on paratamatu.
Ma usun, et sa saad hakkama!

Mulle tundus jube vastikuna poisi suhtumine "tule ära kui ei meeldi,eks ma siis pean pikemaid päevi tegema".See juba näitab,et ega ta Sinust eriti ei hooli ja näeb Sind ka tulevikus naisena,kes 24/7 lakamatult rakkes on,nii igapäeva töö,koduste toimetustega ja lastega.
Kui ikka tunned,et klienditeenindaja töö pole Sinu jaoks(igaüks ei suudagi leti taga mõnituste turmtules vaoshoituks jääda),siis püüa leida midagi muud.
Ja usu mind-kui elu on praegu närviline,siis titakese tegemisega pole teil nüüd küll kiiret või on taas mees see,kes elu eest last tahaks?
Sa oled veel nii noor...Sa peaksid õppima,elust rõõmu tundma,püüdma leida oma kohta elus.
Ka mina olen olnud suhtes noormehega,kes pealtnäha mind väga hoidis(ettekujutus armastusest ja suhtest tähendas tema jaoks lakkamatut kallistamist,armastuse kuulutamist ja iga vaba hetke voodis veetmist ning igasuguse hingamisruumi ära võtmist),kuid arvas,et võiksin talle kähku tited sünnitada,tema ema juurde tööle minna(nüüd 12 aastat hiljem enam ei mäletagi kus ta mamps töötas),talle iga jumala päev süüa teha jne.
Minu hobide,vaba aja veetmissoovide(mulle meeldis ujuda,rattaga sõita,teatris käia,lugeda jne-temaga suhtlemise ajal ei saanud ma aga midagi teha),sõbrannadega suhtlemise ning tulevikuplaanide kohta kehitas vaid õlgu ja küsis :"milleks sulle see kõik,sa hakkad ju pereinimeseks ja emaks,sul algab ju täiesti teine elu"-õnneks meil suhe liiga kaugele ei arenenud,seda enam et naiivse ja elementaarset vabadust ihkava lapseohtu neiuna sai minu armastus tema vastu suht kähku otsa,eriti kui nägin kuidas teised oma kallimatega huvitavat elu elavad ja mõnusalt aega veedavadJa kui ta juba abiellumiskuupäeva paikka hakkas panema,siis tegin esimesel võimalusel vehkat.Mina olin siis 18 ja tema 20.

See ei saa ju olla tõsi? Või tõesti 21 aastased on nii rumalad?

ah nõme koht,kus töötad. Ykski norm inimene, teist ei mõnita. Tule sealt tulema, enne kui n'rvid täitsa l'bi.

No selle lapsega võiksid küll oodata - tervis ja töökoht sassis. Lühiajaline tutvus.

Igal inimesel on õigus saada vähemalt 1 nädalavahetus vabaks,kui mitte kaks.Mis puutub klientidesse,siis oled sa teinud kuskil ise vea.Mõtle selle peale.Lapse saamise peale ära veel mõtle,kõigepealt ravi ennast terveks,sest ravi võib kesta ka mitu aastat.Edu sulle.