Palun linki sellele statistikale, mis ütleb, et 40% eestlastest elavad vaesuses.

mina nt käin poes tõesti 3-4 korda kuus ja seda just sellepärast, et kuidagi järgmise invapensi päevani välja tulla. tegelikult käin ma ainult 1 korra suures poes ja see on lisaks siis kogu mu kuu meelelahutusüritus. kuskil kaugemal ma ringi ei liigu, kuskil söömakohas ei söö, kuskil putka taga ei joo.
õnneks on üle tee väike toidupoeke veel hinges ja sealt ostan siis leiva, saia ja muu hädavajaliku lisaks jooksvalt, nii paar-kolm korda kuus.
maksan maksud ja tele-net-telefon kolmikpaketi, mis on kogu mu seltsielu, suhtlus ja sõprussuhted koos.

ja ikka tuleb välja nii, et 5-7 päeva enne uut rahasaamist pole rahakotis ainsat sentigi.
olen proovinud nii ja naa, aga miski ei muutu.

kui aga jälle ja jälle loen netist mõnd vaeste ja invaliidide ja vanade paikapanemise ja halvustamise teemat, siis saan peaaegu alati shoki, kaob viimanegi jaks ja lootus ja usk homsesse päeva ja kõigesse.
sedasi aina "mutta" tambitud saada, sealt kogu jaksu kokku võttes end uuesti püsti ajada, et jälle sind mutta tagasi virutatakse, ajad jälle püsti, edasi taas mutta ..jne. jne. - uskuge, see on rohkem aeglane piinav suremine, kui elamine.

olin minagi kunagi terve ja noor ja reibas. mu aju tõrkus ette kujutamast ennast väeti ja abituna, sest see tundus liiga ebareaalne, seda ei saanud juhtuda, minuga vähemalt..
aga ometi juhtus.
kahjuks me keegi ei tea, mis võib tulla homme ja millised elukäänakud meist kellelegi on ette nähtud.
seepärast, kui keegi liiga uljalt kedagi paika hakkab panema, võiks enne pisutki mõelda, pisutki tagasi tõmmata.... pole iial teada, kuhu su enda teekond võib üsna ootamatu pöörde teha.
hoidkem lootus alles. armastusega K.

See oli kena ilukirjanduslik katse.

nojahh

kui sulle kena kirjanduslik katse, siis olgu.

kirjutasin tegelikult avatult ja südamest, nii nagu olen ise tundnud ja nii nagu mu elus on läinud.
ega ma ei saagi kurta, sest elu jäi mulle alles, ainult et äärmiselt piiratult. ju nii pidi minema.
tahan öelda, et on inimesi, kel minust palju kordi halvem seis ja on ikka päriselt olemas need õnnetud meie seas, kes ise pole süüdi omaenda kehvas olukorras.
nii on lihtsalt. K.

Olen kohanud kahjuks olendeid, Kelle meelest oleme ise oma onnetustes syydi.

Ligi kolmandik tööealisest elanikkonnast on ilma igasuguse erialase ettevalmistuseta. Arvudes väljendatuna teeb see kokku hinnanguliselt üle 200 000 inimese. Eriti murettekitav on see, et erialase hariduseta inimeste osakaal on suurem just nooremate seas.

http://innove.ee/et/kutseharidus/uudised/43/artikkel4

Ettevõtjad kurdavad, et pole vajalikul hulgal oskustöölisi.
Muidugi, kui on nii palju erialase ettevalmistuseta inimesi. Aga miks see nii on? Miks noored ei õpi?

Siil . Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Ma olin täna autoteeninduses - kõik olid autodega,
> kus on jalgratturid?
> Ma käisin täna teatris -
> kõik inimesed olid piletitega, kus on need, kes üt
> levad, et kultuur on kallis?
> Ma käisin eile loe
> ngus - kõik olid noored ja terved inimesed, kus on
> kõik need pensionärdi ja puuetega inimesed, kelle
> jaoks ma sotsmaksu maksan?
> Ma olin täna õues s
> ilmad kinni - kus on see päike, millest kõik räägi
> vad?


Kõikjal mujal, kuhu Sina ei näe

Invaliide ja muid puudega inimesi ei ole siin ju keegi halvustanudki. Räägitakse ikka noorematest inimestest, kes end vaesuriteks tembeldavad, kõiki oma olukorras süüdistavad, toetusi kerjavad ja tegelikult mingid vaesed polegi. No kui jätkub raha õlleks, sigarettideks, nutitelefoniks jne - kus on see vaesus! Kui nende lapsed nälgivadki, siis mitte vaesuse, vaid vanemate hoolimatuse tõttu.

Aga sellest töötusest. Jah, aina rohkem noori on töötud. Miks? Sest elatud on mudeli järgi: teimeealisena seksielu, poolik haridus, juhusuhted, kiiresti laps, üksikemadus.... Meeste puhul sama mudel: kool pooleli, ametit õppida ei viitsi, aina jauratakse baarides/klubides (selleks raha jätkub!). Arusaadavalt ei soovita lihttööd madala palga eest (naistel õigustus: mul ju tarvis lapsele raha! meestel:ega ma ori ei ole!) ja pigem ollakse töötud. Aru ei saada, et neile ei maksta mitte selle eest, et verinoorena vallaslapse said, vaid tööalaste oskuste eest (neid aga pole!). Poistel sama: ei nad oska midagi ega ka viitsi midagi, ei saa hommikul voodist üleski, aga arvavad, et on väärt vähemalt 1000-eurost netopalka.

ma olin kunagi 90ndatel ka väga vaene, 2 last oli kasvatada, meest selleks ajaks enam polnud, töötasin kahe koha peal, kuid teenisin täpselt nii palju, et maksta kommunaalid(korter oli oma)ja järgi jäi söögiraha. aga lastele oli vaja koguaeg midagi selga ja jalga osta, siis pidi söögi arvelt ju need asjad saama, lapsed pidid päris tihti kooli minema söömata, sest kellelegi sai ostetud tossud või jope või kuluvad, enamus asju kaltsukatest, kuid ega sealt ka kõike ei saanud, lihtsalt polnud. lapsed olid kannatlikud ja kannatasidki tühja kõhtu kuna teadsid, et lihtsalt pole kusagilt rohkem raha võtta, mis teha. ise olin nii õhuke, kuidas üldse veel püsti püsisin, on müstika. paar korda oli olukord veel päris hull, üks kord siis, kui oli vaja osta teler, järelmaksuga muidugi ja teinekord külmkapp. uus külmkapp seisis täpselt nii kaua tühjalt nurgas, kui järelmaks makstud sai, siis alles sai sisse lülitatud ja kasutama hakatud.

jah, polnud haridust, sest nõukaajal polnud haridust vaja, sai niigi hästi teenitud ja seda ka ette näha ei osanud, et mees noore naise juurde läheb ning minu ja lapsed maha jätab.

(lastest kasvasid tublid inimesed)

...ja kui oled kõrgharidusega töötu ja tahad lihttööle minna, võid saada kuulda, et oled ülekvalifitseeritud!
Kõik variandid võimalikud :(

No neid kõrgharidusega töötuid on ikka kaduvväike protsent.
Kui nad ei leiagi tööd oma erialal, siis töötavad mujal - peale lihttööde on veel võimalusi.

Suurem osa töötutest on ikka väga pooliku haridusega, aga lihttööst ei taha kuuldagi. Puuduvad tööharjumused ja tööoskused. Pakutav töö olevat orjatöö ja palk orjapalk. Aga sellest, et endal on allpool orja taset mõistus ja tööoskused..... no kes see ennast süüdistab!

Minu neto sissetulek on 900, aga vaene olen ikkagi, sest elu on kallimaks läinud, kogumine on raske, päris enda eluaset pole, haridust pole ja kauaks seda töödki on, ei tea.

200 000 kutselase väljaõppeta inimest on kõigi tööealiste (oli vist 15-75) kohta kehtiv arv, miks te selle noorte kaela keerate? Noored õpivad ja ei tööta õppimise ajal, sest ei ole ette nähtud ja ei ole mõtet ennast ribadeks tõmmata.
Kas noored on süüdi, et kutseka lõpetamine ei annagi talle kutsetunnistust või kool poole õppeaja pealt kinni pannakse, erialad suletakse jne? Keda ennast need asjad ei puuduta neil on muidugi kena möliseda ja süüdistada. Kui te ei taha nende inimeste probleeme mõista siis olge parem vait, noorte väljarändest on teil hoopis vähem kasu, aga keegi ei pea selliseid süüdistusi taluma. Vaadake peeglisse, kui noored ei meeldi, see on ühiskonna tegemata töö, kui noored jäävad hariduseta ja tööta. Ettevõtjad tahtsid harimatut tööjudu odava allhanke tegemiseks ja nõudsid kohustuslikku põhiharidust, saite kohustusliku haridustasema langetamise, mida te nüüd ulute? Kellel õppimiseks motti jagus need panid juba peale põhikooli välisriikidesse õpima või peale keskhariduse omandamist ja vga õigesti tegid. Haritud ja kutsega inimesed läksid peredega minema ja lähevad nüüd ka, sest perspektiivi sellel riigil ei ole ja ei tule.

Armas laps, to bnm 16. märts 2015, kl 12.38, mine nüüd ilusasti kooli ja ära plärtsu siin täiskasvanute foorumis! Ehk õpid koolis end viisakalt täiskasvanu kombel väljendama ja ehk avardub ka maailmapilt. Ehk hakkad aru saama, et noorte tuleviku määravad ikka eelkõige noored ise. Ei maksa kõiges riiki süüdistada: riiklikke õppeasutusi ei suleta massiliselt poole õppeaasta pealt (küll aga lahkuvad sealt noored ise 17-aastaselt sünnitama või lihtsalt looderdama, sest koolis käia on tüütu ja õppimist ning vara hommikul kohaletulekut nõutakse kah veel!). Aga loomulikult on lastel ikka lihtsam teisi süüdistada, ennast ei raatsi kuidagi.

"200 000 kutselase väljaõppeta inimest on kõigi tööealiste (oli vist 15-75) kohta kehtiv arv, miks te selle noorte kaela keerate?"

"to bnm",
kust Te seda võtate, et noorte kaela keeratakse? Juhin Teie tähelepanu sellele, et kõik väljaõppeta inimesed on kunagi noored olnud.
Või peate Teie normaalseks, et paljud inimesed ei ole viitsinudki mingit eriala omandada? Sel juhul tuleb nüüd tõesti kõige lihtsamat ja vähemtasustatavat tööd teha. Või siis lihtsalt niisama vinguda ja kõiki teisi oma hädades süüdistada.

Lisaks kõigele saab ju ka täiskasvanuna veel eriala omandada.

Kusagil uudistes just mainiti et vanemaealiste hulgas on kutsealase ettevalmistusega inimeste protsent tunduvalt suurem kui noortel. Eks see ole ka loogiline, vahepeal olid meil kutsekoolid ja tehnikumid ebapopulaarsed, kõlbas vaid kõrgkool või jäädi hoopis ilma hariduseta. Praegu õnneks hakkab asi paranema ja noored leiavad jälle et korralik kutseharidus on päris hea valik.

Minu elu on nii, et ma käin iga päev poes. Ei, ma ei osta alati endale asju, aga mõnel päeval käin ka kaks korda poes. Elan maal, üks pood on nö külapood, mis on minust 3 km. Ja 4-5 korda nädalas käin Selveris, 2-3 korda säästumarketis ja 1-2 korda kuus Maksimarketis.

Mul on kombeks vaadata inimeste ostukorve. Maapoes näen sendilugemist ja vaeseid ostukorde ikka. Tõsi, 90% neist sendilugejatest on purjus-pohmellis. Ja purjus ostjatest on umbes kolmandik sendilugejaid.

Kuna ma tõesti veedan iga päev umbes 1,5 tundi poodides, siis vaeseid ikka näen. Ütleme nii, et umbes pooltel kordadel ma näen 1-2 inimest, kel on vanemad kehvakesed riided, korvis kaks kilepiima, pool leiba, 1 sibul, 2 porgandit ja kaks kanakintsu.

Ei, ei ole eriti vaeseid silma jäänud. Pigem märkan ma kaasostjate ostukorvides minu jaoks imelikku raiskamise ja kokkuhoiu segu. Mingist otsast närutatakse ja teisest otsast raisatakse. Näiteks ostab pereema nii avamiseks kui valamiseks tüütu kilepiima, ei saa teda ei sulgeda, kipub katki minema jne ja samas ei võta mitte heeringat vaid peeneima heeringafilee. Või ostab Valla vorsti ja karbi kalamarja. Või toorest linnust 40% võrra kallima eelmaitsestatud kana - nagu oleks endal pipart-soola-jms raske panna - ja kõige odavama arusaamatut päritolu margariini.

Mina poes vaesust sagel ei ei näe.

see on nüüd küll väga räigelt parempoolne suhtumine, et kõik vaesed ja viletsad on oma olukorras ikka aina ise süüdi... ja et penskarid on mingid muidusööjad ja kaanid (nagu nad polekski eluaeg makse maksnud jne), jne... meie valitsus on seda suhtumist muidugi kõvasti edendanud viimastel aegadel ("tubli inimene leiab alati tööd"" jne)

Kas ma olen vaene oma 900 eurose kuusissetulekuga?

Rott 14. märts 2015, kl 12.40
Kõik aina poodlevad, kus on vaesed inimesed, kes elavad vaesuspiiril või allpool seda? Linnapildis on neid vähe näha. Kas nad on koondunud maakohtadesse ja väikelinnadesse?

----------------------------------------------------

Kullake, meiesuguseid Sa lihtsalt ei näe poodlemas, sest meil pole kaubandusse väga asja, sattume sinna harva.
Meiesugused liiguvad jala, jalgrattal ja tõenäoliselt vaid korral-paaril kuus, sest rohkemaks võimalusi ei jagu.
Inimesed, kes aina poodlevad ja Sulle Rotikene silma jäävad, pole need nn vaesurid ja vaesuspiiril elavad inimesed.
Rotike, Sina kuulud nende poodlejate hulka aga Sa pole kunagi mõelnud, et see pole kaugeltki kõik meie kaasmaalastest.
Mine parem loodusesse ja naudi kevadist ilusat ilma selle asemel, et vaevad pead teiste elu üle.

Palun vasta mu kusimusele kas ma olen oma ligi 900 kuusissetulekuga vaesur?
Ise pean end vaeseks ja olen kui kiriku rott.

Kust votavad vaesed raha jalgratta ostuks, arvutiks, netiyhenduseks. Ei ole ole sa oige vaesur.

eile vaatasin kodutunnet(mulle meeldib, et on olemas selline organistasioon, kes abistab vaeseid) seal oli tubli naine, kes sai ühe jalaga paremini hakkama, kui mõni kahega, kuid jäin mõtlema, et kogu see rahvas, kes seal elas, nad kõik said ju ometi pensionit ja elades ise mingi aeg maal, tean, et seal ei kulu raha üüratu üüri peale, kallite riiete peale, siis tekkis küll küsimus, kuhu kadusid nende inimeste rahad. pealt näha väga vaesed, kuid linnas saavad inimesed selliste rahadega hakkama, eriti veel, kui on mitu pensionäri ühe katuse all.

Oma kodukohas käin küll iga päev mitu toidupoodi läbi sest autot ei oma ja käeotsas ühekordselt palju tassida ei jaksa. Samuti on aled ja parim enne igakord uued kaubad, kunagi ei tea, mida soodsalt saab.
Vaesus ise on suhteline mõiste. Ise saan 450 kätte, sealt 150 korter(isiklik), 100 toit, 100 internet, mobiil, telekas, ühistranspordi kuukaart, olmekeemia ja miski 100 jääb veel kätte .

minge suvalisse ühistransporti. seal on seda vaesust silmaga näha. ma ei räägi asotsiaalidest, vaid tavarahvamassist, kes igapäevaselt tööle-koju sõidab. riided on tavalisest poest, vahest on isegi turuhõngu juures, nägu väsinud. kui juhuslikult astub sisse keskklassi mees või naine, siis ta eristub ikka täiesti. näha, et inimesel on raha normaalne mantel ja saapad osta, juukseid sättida ja lõhnata mitte odava deodorandi järgi. enamus ongi vaesed, silm lihtsalt ei erista seda rikkurite kihti, kes elab muus maailmas, sõidab oma autos ja tegeleb oma kallite hobidega vabal ajal.

Tõesti, rahval polevat raha, kuid õgimas ja alkoholi lörpimas käiakse iga jumalapäev lausa mammuthordidena! Kust need vaesurid selleks nii suuri summasid välja võluvad? ! Restoranis söömas käimine pole just odav lõbu.

Käivadki need, kel raha vähe, kui saavad, laristavad maha.
Samas tean naisterahvast, kel raha küll, aga baaris-restoranis käia ei raatsi.
Ei ole kõik must-valge.

Vale jutt puha! Eestis pole vaeseid-on vaid rikkad ja ilusad!:) TOP1!

mina jällegi mõtlen, kellena töötavad need inimesed, kes elavad suurtes kaasaegsetes eramajades, mitte korterites ega nõukaaegsetes ahiküttega vaid põrandaküttega ja klaasist seintega villades. selliseid maju on ju oi kui palju ja nad ei seisa tühjana. isegi kui nad laenuga on ostetud, siis peab ju olema palk nii suur, mis võimaldab nii laenu maksta kui ka sellist maja üleval pidada. ise elame mehega kahekesi väikeses kahetoalises korteris, oleme üle 50ne ja käinud eluaeg tööl ning mitte midagi rohkemat meil pole, korter on ka veel nõukaaja pärand, st, erastatud, mitte ostetud.