Halb kogemus
Töötukassa "konsultant"
kaire 04. veebruar 2010, kl 09.55 |
Käisime eile pojaga töötukassasse koolitunnistusi viimas, et talle töötutoetust taotleda. "Konsultant" võttis meie paberid vastu, sõnagi lausumata toksis midagi arvutisse, vahepeal käis kolleegiga konsulteerims ja printis siis meile välja hunniku pabereid, sealhulgas "Eesi Töötukassa 22.12.2009 otsuse nr.TA09-0029218 kehtetuks tunnistamine" ja teise samasuguse töötutoetuse määramisest keeldumise kohta. "Oot-oot, aga miks, meil on ju dokumendid olemas, et poeg on eelmisel aastal kooli lõpetanud?" küsisin mina. Sõnagi lausumata võttis näitsik koolilõputunnistuse, käis jälle kolleegiga konsulteerimas ja lõpuks printis siis seekord toetuse määramise otsuse välja. MInu küsimused:
MIks lubab Töötukassa algajal konsultandil praktiseerida ja ametit harjutada elavate inimeste peal? Kas olematute teadmistega "konsultant" ei peaks siiski mõne kogenuma inimese "töövarjuna" kätt harjutama?
Miks Töötukassas ei õpetata konsultante inimestega rääkima? Neilt vähemalt üle küsima, kas kõik vajalikud dokumendid on olemas?
"KOnsultandi" käitumine oli selgelt kuritahtlik. KUi ma poleks seadust tundnud, oleks poeg töötutoetusest ilma jäänud. KUhu ma peaksin selle laua nr. 25 taga töötava konsultandi tegevuse asjus pöörduma?
MIks lubab Töötukassa algajal konsultandil praktiseerida ja ametit harjutada elavate inimeste peal? Kas olematute teadmistega "konsultant" ei peaks siiski mõne kogenuma inimese "töövarjuna" kätt harjutama?
Miks Töötukassas ei õpetata konsultante inimestega rääkima? Neilt vähemalt üle küsima, kas kõik vajalikud dokumendid on olemas?
"KOnsultandi" käitumine oli selgelt kuritahtlik. KUi ma poleks seadust tundnud, oleks poeg töötutoetusest ilma jäänud. KUhu ma peaksin selle laua nr. 25 taga töötava konsultandi tegevuse asjus pöörduma?
haha 04. veebruar 2010, kl 11.12 |
N. 04. veebruar 2010, kl 11.15 |
Heh, minul konsultandiga just ristivastupidine kogemus, konsultant on liiga sõbralik ja hooliv, käitub nagu mu ema...Ma saan aru, et see kõlab väga nõmedalt, aga ma olen selline vaikne, kinnine ja omaette hoidev inimene ning ei meeldi sellised liiga sõbralikud inimesed, kes minu isiklikku ruumi "tungivad". Iga kord, kui ma sinna lähen, tuleb kohe juurde, naeratab, räägib pikalt, küsib kuidas mul läheb, kuidas perel läheb, kuidas tervis on jnejnejnjne. Nüüd juba helistab ainult selleks, et küsida, kuidas mul läheb. Ma saan aru, et see jätab minust täieliku mühaka mulje, aga ausalt, mulle ei meeldi liiga sõbralikud inimesed, tunnen ennast väga ebamugavalt.
kaire 04. veebruar 2010, kl 21.21 |
no aga 04. veebruar 2010, kl 21.50 |
võib olla tekkis konsultandil teie mõlema kohta eelarvamus (kõike kontrolliv mamma vedas oma äpust pojukese töötuks registreerima) ja ilmselt tundus talle see nii veenev, et ta ei üritanudki teie "pereidülli" lõhkuda ja otsustas lasta mammal kõike edasi kontrollida/parandada. :) teine variant on, et kuna neiu on noor, siis ilmselt ajas teda sinu mõnevõrra autoritaarne hoiak (tulin siia kõiki lisaks oma pojale kontrollima) hirmu nahka ja tal vesekesel läksid kõik paragraafid hirmust sassi. :)))
a 04. veebruar 2010, kl 22.19 |
küsimus 04. veebruar 2010, kl 22.58 |
tartlanna 05. veebruar 2010, kl 15.56 |
Kui on midagi selgusetut või lausa kuritahtlikku juhtunud, tuleb sealsamas oma probleem lahendada. Mitte hiljem mujal kana kombel kaagutada. Täiskasvanud pojaga ei ole küll mõtet koos kabinetti ronida. See ei ole hoolimine, kui lapse eest isegi elus vajalikud asjad ära teha. Nii kasvab pojast saamatu inimene, mis moodi ta siis veel tööl hakkama saab, kui ei oska oma asju adekvaatselt ise lahendada. Umbmääraseid hiljem esitatud kaebusi ei võeta kuskil firmas arvesse. Käin Tartu Töötukassas ja kõik lahendavad oma asju küll ise, mitte koos emaga.
n tln 05. veebruar 2010, kl 16.46 |
Minu konsultant on küll väga meeldiv. Alati leiab aega küsida, kuidas mul läinud on. Eelmine oli ka praktikant. Tehti ka aps, kui ma helistasin aga seda ei pandud kirja ja uuesti ilmumisel ei teatud midagi, et haige olin. Rääkisin, kes mis häälega vastas ja mis kuupäeval ja leiti üles, et oli venelannast praktikant ja ta sai oma jao. Aga siiski asi lahenes ja ma küll nii endast välja ei läinud! Rahu ainult rahu...saan aru et töötuid lihtsalt palju ja paberimajandust ka palju... Varuge ise samuti kannatust. Mitte ärge tõepoolest närviliselt kanaematsege.
muig 05. veebruar 2010, kl 16.50 |
!? 05. veebruar 2010, kl 17.16 |
mm 05. veebruar 2010, kl 18.01 |
N. 05. veebruar 2010, kl 18.31 |
Ma ei tea, ma ei tahaks lihtsalt niisama midagi halvasti öelda, aga päris tõsiselt, sa teed pojale väga suure karuteene, kui teda niimoodi mammatad ja piltlikult öeldes tissi otsas hoiad, kuigi ta on juba mees, mitte enam väike abitu poisikene. Ma saan aru, et kui poiss on väga häbelik ja kogenematu ning palus emal nö. toeks kaasa tulla, aga kui veel poeg ise ei tahtnud ema kaasa, no andke andeks, see on juba mingi "Psühho" stenaarium, kus võimukas ja ülihoolitsev mamma pühib veel 30-aastasel mehel ka peput ja nuuskab nina. Lase oma lapsel, eriti veel poisslapsel, ometi täiskasvanuks saada! Ma kujutan ette, et panid oma poja väga piinlikusse olukorda, kui minu ema minuga niimoodi kuhugi poolvägisi kaasa roniks ning minu eest räägiks ja emalõvi mängiks, kuigi mina seda ei soovi, siis oleks mul siiralt häbi ja ma tunneksin end nagu saamatu idioot, kes ise ei suuda enda eest rääkida ega kuskil üksi käia. Kujutan ette, et poeg tundis end sinu pärast väga ebamugavalt ja halvasti nii konsultandi kui kõigi teiste sealviibivate inimeste ees.
Lisaks takistad sa pojal konkeetselt leidmast uut tööd, sest tööd otsib talle ju ka seesama konsultant, aga miks ta peaks kuhugi töökohale sinu poega soovitama, kui ta on näinud, et poeg on täiesti abitu memmemuna, kes ei suuda üksi väljaski käia ega enda eest rääkida? Kas sina soovitaksid sellist inimest kuhugi firmasse tööle? Ei soovitaks ju. Konsultant arvab, et poeg ei suuda üksinda töövestluselegi minna, rääkimata sellest, et ta suudaks mingit head tööd teha, loomulikult ei soovita ta sellist inimest kuhugi tööle.
Ma saan aru, et armastad oma poega ja sinu jaoks jääb ta alati lapseks, aga ära takista tal suureks saamast ja normaalseks isiksuseks kujunemast. Ega sa ei saa ju igavesti temaga igalpool kaasas käia, ta peab õppima ise enda eest seisma ja rääkima. Temast peab ju ometi saama iseseisev inimene, kes oskab ja julgeb enda eest seista, või soovid sa, et ta jääkski kuni pensionini selliseks luuseriks, kel on kogu aeg suuvoodrit vaja ja kes ei suuda iseseisvat elu elada ning murdub igas pingelises olukorras, sest polegi emmet tema eest seismas ja teda kaitsmas? Lase ometi oma pojal oma elu elada ja õppida ise enda eest rääkima.
Lisaks takistad sa pojal konkeetselt leidmast uut tööd, sest tööd otsib talle ju ka seesama konsultant, aga miks ta peaks kuhugi töökohale sinu poega soovitama, kui ta on näinud, et poeg on täiesti abitu memmemuna, kes ei suuda üksi väljaski käia ega enda eest rääkida? Kas sina soovitaksid sellist inimest kuhugi firmasse tööle? Ei soovitaks ju. Konsultant arvab, et poeg ei suuda üksinda töövestluselegi minna, rääkimata sellest, et ta suudaks mingit head tööd teha, loomulikult ei soovita ta sellist inimest kuhugi tööle.
Ma saan aru, et armastad oma poega ja sinu jaoks jääb ta alati lapseks, aga ära takista tal suureks saamast ja normaalseks isiksuseks kujunemast. Ega sa ei saa ju igavesti temaga igalpool kaasas käia, ta peab õppima ise enda eest seisma ja rääkima. Temast peab ju ometi saama iseseisev inimene, kes oskab ja julgeb enda eest seista, või soovid sa, et ta jääkski kuni pensionini selliseks luuseriks, kel on kogu aeg suuvoodrit vaja ja kes ei suuda iseseisvat elu elada ning murdub igas pingelises olukorras, sest polegi emmet tema eest seismas ja teda kaitsmas? Lase ometi oma pojal oma elu elada ja õppida ise enda eest rääkima.
krrr 05. veebruar 2010, kl 18.31 |
ei no tõesti emmetajad 07. veebruar 2010, kl 00.20 |
arvan 07. veebruar 2010, kl 03.10 |
Heh 07. veebruar 2010, kl 09.52 |
m 07. veebruar 2010, kl 10.00 |
irw 07. veebruar 2010, kl 10.04 |
Mia 07. veebruar 2010, kl 10.27 |
s 07. veebruar 2010, kl 10.29 |
Kommentaare lugedes tundub, et tibi on ennast postituses ära tundnud ja endasarnastest koosneva õukonna mobiliseerinud neile omaselt "meeldival viisil" siia foorumisse mürki pritsima. Jõudu, gürsad, näidake oma matslik sõnakasutus, puudulik haridus ja olematu suhtluskultuur põhjalikult ette.
no mida 07. veebruar 2010, kl 10.47 |
Kujutage nüüd ette, et mingi selline tibi keeldub perele toimetulekutoetuse maksmisest, sest ta ise lihtsalt ei jaga matsu.
Mul on endal olnud piisavalt kogemusi erinevate arustuste töötajatega kes suhtuvadki erinevate toetuste määramisse nii, et pole minu asi mitu korda see jalutu edasi-tagasi oma asju ajamas peab käima. See ei ole normaalne!
Või siis kuulutagegi välja, et ametniku asi on teha loll nägu ette ja MITTE MÄÄRATA inimestele seaduses ette nähtud toetusi, mitte kanda neid tööotsijate nimekirjadesse, sest muidu saab see tööotsija ravikindlustuse ja mis veel hullem, ta hakkab toimetulekutoetust saama!
See, kas ema oli kaasas või ei olnud ei mängi mingit rolli, mingit tööd sellele keskharidusega kutile ei paku praegu mitte keegi, noorte tööpuudus on praegu kõige kõrgem ja koolist tulnul puudub ka vajalik töökogemus. Kui ta ema kõrval õpib korrektselt oma asju ajama ja ka totust ametnikule kohta kätte näitama ei ole see päev ka kasutult möödunud.
Mul on endal olnud piisavalt kogemusi erinevate arustuste töötajatega kes suhtuvadki erinevate toetuste määramisse nii, et pole minu asi mitu korda see jalutu edasi-tagasi oma asju ajamas peab käima. See ei ole normaalne!
Või siis kuulutagegi välja, et ametniku asi on teha loll nägu ette ja MITTE MÄÄRATA inimestele seaduses ette nähtud toetusi, mitte kanda neid tööotsijate nimekirjadesse, sest muidu saab see tööotsija ravikindlustuse ja mis veel hullem, ta hakkab toimetulekutoetust saama!
See, kas ema oli kaasas või ei olnud ei mängi mingit rolli, mingit tööd sellele keskharidusega kutile ei paku praegu mitte keegi, noorte tööpuudus on praegu kõige kõrgem ja koolist tulnul puudub ka vajalik töökogemus. Kui ta ema kõrval õpib korrektselt oma asju ajama ja ka totust ametnikule kohta kätte näitama ei ole see päev ka kasutult möödunud.
jah 07. veebruar 2010, kl 10.49 |
viisu 07. veebruar 2010, kl 13.17 |
Ärge materdage inimesi, kes on oma lähedastele toeks ametnikega asjaajamisel. Te ei tea kunagi tegelikku põhjust, miks inimesel lähedase inimese abi vaja on. Hea, kui sellist abi talle pakutakse. Isegi pangas ei tehta suuremaid rahaülekandeid, kui teine pangatöötaja ei ole arved üle kontrollinud.
heh 07. veebruar 2010, kl 13.43 |
Mind alati hämmastab siin foorumis, et nii palju õigustatakse igasugu klienditeenindajate mühaklikku ja küündimatut käitumist. Kahtlustan, et see on tingitud sellest, et samasuguse suhtumisega töötajad (või koguni needsamad mühakatest teenindajad) moodustavad delfi naisteka kommenteerijatest enamiku.
Konkreetsest juhtumist rääkides peaks konsultandi töö tähendama siiski pisut enamat kui (vigaste) paberite printerist välja laskmine, sõltumata sellest, kas klient on tulnud vastuvõtule üksi või koos kogu suguvõsaga.
Konkreetsest juhtumist rääkides peaks konsultandi töö tähendama siiski pisut enamat kui (vigaste) paberite printerist välja laskmine, sõltumata sellest, kas klient on tulnud vastuvõtule üksi või koos kogu suguvõsaga.
jah 11. veebruar 2010, kl 03.01 |
Lisa postitus