mu soov on pealkirjas. otsin siis kohta, kuhu minna ja kus saaks natuke ka mullas nokitseda, et natukenegi loodusele lähemal olla.
linnas on omad head, aga ka vead. loomulik on elu looduse keskel, nagu olen viimasel ajal aina enam mõistma hakanud.

miks ma selle teema tegin? tegin, sest olen uurinud kinnisvara, aga kõik, mis oleks sobiv, on kallis ja mis pole kallis, vajab korrastamist. kuna olen üksik, siis mis korrastaja mina olen, ainult pisut maatööd teeksin, kanadele teri poetaks ja kassi ning koera hoiaks. kitse lüpsaks ka ja muud nipet näpet sekka.
aga maja korrastamine käib üle jõu.

muuda oma elu, soovitavad mulle mu tuttavad, kes näevad, kuidas ma nukrusse upun peale üksijäämist.
jah, ainus muutus oleks maale minna, minna sinna, kuhu terve elu olen igatsenud, aga pole suutnud peret lõhkuda, et minna. nüüd olen aga ise üksi.

hispaania, poola, ukraina, usa,

mida otsid? maja või korterit?ilmselt maja....sellisest ampsust üksiku jõud ju üle ei käi! maal võid leida korteri paneelmajas koos aiamaaga, maal on inimsuhted sootuks teised, kui linnas...kui oled vähegi sotsiaalne, siis siin üksi ei jää! kui mujal teistega kokku ei saa, siis ühisaiamaal kindlasti.ja EI TASU jälgida neid sõnumeid-telkusaateid, mis väidavad, et maal inimesed tülitsevad.ei tülitse, kui ise normaalne oled..

Oled kindel, et sa maal kuskil pooleldi metsas elades veelgi üksikumaks ei jää? Mina näiteks tahan just maalt linna.

vana oled?

otsitakse sageli inimesi, kes läheksid maale elama, et abistada aiatöödel. Hiljuti just kusagilt jälle lugesin, et antakse elamispind kogu suveks sellistel tingimustel. Talvel on maal suht ebamugav igatahes.

otsin tõesti maja, aga oleksin ka korteriga nõus väiksemas majas, kui seal aiamaa juures ja inimesed mõistlikud.
hea meelega elaksin metsas, aga ei tea, kas saaksin seal metsas üksi hakkama.
linn on loodusest võõrutanud ja eks maal peab uuele lainele saama ja harjuma.
tean seda kõike.
inimesi ma ei pelga, suhtlen heal meelel ja aitan samamoodi heal meelel. üldiselt olen seda meelt, et ühiselt ja kokkuhoidvalt on parem kõigil. kituma ei kipu ja õiendaja ka pole.

nn Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> otsin tõesti maja, aga oleksin ka korteriga nõus v
> äiksemas majas, kui seal aiamaa juures ja inimesed
> mõistlikud.
> hea meelega elaksin metsas, aga ei
> tea, kas saaksin seal metsas üksi hakkama.
> lin
> n on loodusest võõrutanud ja eks maal peab uuele l
> ainele saama ja harjuma.
> tean seda kõike.
> i
> nimesi ma ei pelga, suhtlen heal meelel ja aitan s
> amamoodi heal meelel. üldiselt olen seda meelt, et
> ühiselt ja kokkuhoidvalt on parem kõigil. kituma
> ei kipu ja õiendaja ka pole.
Aga peaksid sõitma linnast maale.
Ja koos kellegi abiga, hakata otsima :
Korter --maja ei saa küll soovitada:
Aga on ka päris üksikuid maal -kes ootavad inimest : Kellega kas või koos toimetada . Sellise koha leidmine vallas --on üks suur töö.

Et jumala pärast kuskil kolhoosikeskuses omale korterit ei ostaks!! Seal on inimesed kütte eest võlgu, küte välja lülitatud, joodikpered elavad jne. Kui maale, siis ainult OMA maja, ükskõik kui väike ja vilets, aga Oma Maja!
Kui Sul näiteks linnas korter on, siis võid vahetust proovida, vahetad maale maja vastu. Kui asukoha suhtes ka väga nõudlik pole, siis õnnestub kindlasti.

aga tšekka kinnisvara portaale, sealt leiad müügil olevaid kortereid küll!maale, ma mõtlen....kui vana oled?penskar? leiad odava korteri kusagil suurema Tallinna maantee ääres, leiad raha küttekolde ehitamiseks ja oledki unistuse teostanud...maal pole nii, et naaber naabrit ei tunne või ülevalt rõdult alla hõõguvaid konisid loobib....nagu linnas mu tütre majas juhtub.....ja kui juba maal oled, leiad endale nii kassi kui ka aiamaa...või siis koera ja aiamaa..meil siin küll selliseid linnast tulnud penskareid..

Lisan veel, et nendes nn suvilakooperatiivides võib isegi alla 20 tuhande päris kobeda maja leida. Pole küll päris MAA, aga vähemalt OMA ja ei pea kellestki sõltuma.
Näiteks:
http://kinnisvaraportaal-kv-ee.postimees.ee/?act=search.simple&company_id=&page=1&orderby=ob&page_size=50&deal_type=3&dt_select=3&county=1&parish=&price_min=10000&price_max=20000&price_type=1&rooms_min=&rooms_max=&area_total_min=&area_total_max=&area_ground_min=900&area_ground_max=2000&floors_min=&floors_max=&keyword=

Kahju, seda ei saa koopeerida niimoodi. No leiad ise ka.

Tundub, et sa ei tea, mida tegelikult tahad. See sul rohkem uitmõte. Kirjutad, et kui oleks, mis siis saaks. Visioon sul täiesti puudub.

Istu Tallinnas edasi.

Kulla autor. Täpselt minu mõtted, olen samuti uurinud, kuid kahjuks on enamus pakutavatest võimalustest kohutavas olukorras.
Olen samuti üksik ja koheselt pensionile jäädes otsin pidevalt igasuguseid võimalusi. Soovin teha kasvõi vabatahliku tööd, lihsalt, et saaksin korterist välja tulla. Hetkel sunnin end pidevalt toast väljuma, kuid kuidagi totter tunne on üksinda jalutada. Muidugi arvatakse, et miks ma ei jaluta koos sõbrannadega, kuid on niisugune olukord, et sõbrannadel on mehed ja üksikutel on armukesed. Nad räägivad pidevalt, et kui kiire ja palju tööd... Otsin pikemaid marsruute linnast välja, sest mööda kauplusi mulle ei meeldi käia.
Olen otsustanud hetkel, et müün linnakorteri maha ja ostan linnast välja 1- toalise korteri.
Ma ei ela Tallinnas.
Edu teemaalgatajale!

Tean, et Pala vallas (Jõgevamaa) on tühjaks jäänud maju müügis või osad seisavad niisama tühjalt. Hinnad madalad või saab madalaks kaubelda. Helista vallavalitsusse ja nõua aru. Keskuses on ka kortermajad.

ps. Vaevalt vallavanem neid maju peast teab, aga kohalikud teavad küll, kui ringi sõita ja inimestega rääkida.

otsisin eile hilisõhtuni mööda kinnisvaraportaale ja ega ikka ole nii midagi, et muudkui aga leian ja võtan. need, mis hinnast sobivad, on üsna kehvas olukorras, kuigi, kui on raha ja oled pereinimene, siis mis see korda teha siis.
teised, mis kohe elukõlbulikud, on kallid minu jaoks.
neile, kes küsisid, kui vana ma olen, siis seda, et jäin hiljaaegu pensile.
kuna nüüd jäin lisaks veel täiesti üksi, siis võibolla olengi kogu sellest elumuutusest liimist lahti liiga ja ei tea, mida tahan.
et linnaelu mulle ei meeldi, selles pole kahtlust.
ainus, milles kahtlen, ongi see, kas ma jaksan enam ümber kohaneda. linn ikka väga moonutab inimest.
lapsena elasin maal, aga sellest on nii palju aega möödas.
kogu ülejäänud elu olen elanud tallinnas, kus ma pole kunagi end hästi tundnud.

mis on sinu jaoks kallis?? müüd linnas korteri maha, siis ei jaksa maale paaritoalist korterit osta koos remondiga???? matemaatikaga kõik korras või? meile tuli üks vanapaarist pere, müüsid Tallinnas korteri ära, lasid selle raha eest ostetavas korteris tip-top remondi teha ja elasid nagu milenkid...proua ütles, et ühe pensionist elavad, teise säästavad..vot nii! kahjuks läksid mõlemad taevaradadele järjest, sest armastasid napsitada..aga kedagi ei seganud, keegi ei seganud neidki....

ma ikka vaatasin maju rohkem.
siit linnast ju ei oska huupi kuhugi korterisse kolida, nii koledaid lugusid on liikvel. no mida ma teen korteris kuskil majas, kus talvel pole kütet ega vett.
pealegi olen ma üksi ja on vaid minu ainus pension.
kahekesi on hoopis teine lugu ja siiani oli meil ka nii, et olime kahekesi. nüüd olen üksi ja väga harjumata selle olemisega veel.
aga ma püüan ja otsin. tean, et tallinnasse ma jääda ei taha. mis elu see on. ah seda ka, mu korter on väike siin.

Ilmselt oled 60+ vanuses. No siis ma ei soovitakski päris MAALE minna, sest jääd ju veel vanemaks, tervis võib ühel hetkel jukerdama hakata jne. Aga kuskil väiksemas linnas oma maja on ju ka hea: Türil, Kohilas, Aegviidus, Tõrvas, Peipsi-äärsed linnad, Valgas (vahel käid üle piiri välismaal, Lätis noh) - oh jumal, Eesti on täis ilusaid armsaid väikelinnakesi. Mõne kuulutuse juures ongi kohe kirjutatud: vahetusvõimalus korteriga Tallinnas.
Meie lasime 9 aastat tagasi Tallinnast jalga, küll ainult Harjumaale, aga päris vanast peast tahaksin veel kaugemal elada, kas või Valgas (kus ma pole muide elu sees käinud), sest Tallinn tungib igas suunas peale, et Tallinnast pääseda, peab kohe üsna kaugele minema.

minu teada ei erine 2-toalise ja 3-toalise korteri hinnad oluliselt.oma 40-50 tuhhi saad küll.maal korteri hind 5-6 tuhhi.....järeldused tee ise.aga mul see kuri mõte, et sa pole veel valmis muutusteks, uneled niisama..

mitte et ma unelen, vaid ei saa end kuidagi paika enam, kuidagi ootamatult jäin päris üksi. olen jah veidike peata kana moodi küll. nutan ja ahastan vahel kohe südamest. siis võtan end kokku ja luban muutuda, otsin lahendusi ja tunnen juba, et saangi hakkama....kuid siis kukun uuesti kurbusse.
aga pole hullu, ma kogun end ja ära ma lähen siit tallinnast kohe kindlasti. kuhu maabun, ei seda ette tea. aga küll siis näha on.
tänud teile kaasamõtlemast ja -rääkimast. armsad olete.

Mis tööd sa seal tegema hakkad? Minu meelest täiesti läbi mõtlemata, sa ei kujuta ettegi, mis raskused sind ootavad. Lähed maale näppu imema.

Mõistan Sind- teemaalgataja.
Nutt ja ahastus on loomulikud ilmingud, mööduvad, kui on õige aeg. Siis oled hoopis nn. uus inimene. Minul võttis aega umbes 4 aastat. Siis hakkasin normaalselt elama, katsin endale laua jne. Varem toimus lihtsalt näksimine.
Kui raske aeg saab mööda, hakka siis uuesti lahendusi otsima. Ainus asi on see, et ega meil palju aega ei olegi plaani pidada, tuleb hakata tegutsema.(oleme vist ühevanused)
Eelmisele- nn on pensionär, seega kindel sissetulek.

Ma ei saanud aru, mida sa maa all mõtled. Kas väikelinnad käivad ka sinna alla? Või mõtled veel väiksemaid kohti, suisa küla või talukohad. Ma soovitan sinu vanuse juures siiski minna väikelinna. Kõik on olemas alates poodidest ja arstiabisst ja piisavalt lähedal. Rattaga saad kõik asjad aetud. Samas on vaikne, roheline ja rahulik. Inimesed toredad ja abivalmid.
Ma ei tea, kus ja milline on su linnaelamine. Võib-olla tasuks mõelda täiesti uue väikse maja ehitamisele. Ostad odavalt mingu hurtsiku aiaga ja asemele ehitad uue väikse mõnusa ühekordse majakese.

Minule tundub, et sa oled lihtsalt paanikas, hirmunud, kurb ja ei leia kuskil asu. Mitte mingil juhul ei tohi teha sellises hingeseisundis suuri, elu muutvaid otsuseid. Sa oled terve elu elanud linnas, maaelu kogemus täiskasvanuna puudub ja kohanemisvõime väheneb aja jooksul märgatavalt.

Kõigepealt lase sellel mõttel olla, mängi selle mõttega, vaata kuulutusi ja mine lepi kasvõi mõni kokkusaaminegi kokku. Maaelu ja majapidamine ei ole lillede imetlemine aias, vaid maja tuleb kõpitseda aastaringselt, aga usun, et oma pensioniga jääd sa juba aasta pärast jänni ja võid sattuda veel suuremasse masendusse kui praegu oled.

Mida veel soovitada, katsu luua uusi sidemeid või taastada vanu tutvusi, kellel on tõesti elamine maal või suvila-tüüpi majapidamine. Proovi abis käia ja reaalselt kogeda "näpp mullas" tegutsemist. Samas saad nii aimu ka maal elamise pahupoolest.

Saan aru, et linnakorter ja üksindus ahistavad, aga maale elama kolides sa ei põgene kuidagi selle tunde eest, see pigem süvendab seda kui näed, et energia või raha sellest enam üle ei käi. Ka kanu tuleb kuskil pidada, koerale-kassile tagada söök, hooldus.

Päris metsa minekuks peab raudne tervis olema.

Et jaksad endale toidu sinna metsa vedada ja jaksad selleks talvel paksu lumega endale tee sisse kaevata (vallavalitsused reeglina lükkavad puhtaks vaid valla teed, mitte ukseesiseni).
Lisaks pead arvestama transpordivõimalusega, on sul oma auto ja load või piirdud jalgrattaga. Kui auto on, siis teede seisukord ja läbipääsetavus ka talvel; kui autot pole, siis ühistranspordi liikumissagedus.

Siis veel see, et kas on nakatunud puukidega piirkond - olin tuttava juures, käisin korra tema metsaäärest paari lille noppimas ja tagasi jõudes noppisin lisaks endalt kolm puuki.

Ja veel: kui lähedal ja kui kallis on toidupood, arst ja muud eluks vajalikud teenused.

Aianduse-põllulapinduse seisukohalt: kas on läheduses metssead (tädi pani kartulid maha ja sügisel käisid metssead põllulapist üle, järele jäi vaid täpselt 1 (üks) pesa kartuleid). Teisel tuttaval tuhnis metssiga üles ja sõi ära kõik värskelt istutatud maasikataimed - aga sel polnud ka koera ja ta ise oli terve nädala kodunt ära.

Neid maaelu probleeme on tegelikult palju, lihtsalt maainimesed pole harjunud virisema ja seetõttu sa ei tea neid. Aga arvestada tuleb kõigiga.

Pigem tõesti otsida aiaga majake väikelinna või alevisse, kus abi ja transport käe-jala juures, sest ega sa enam nooremaks ja tervemaks lähe, ikka vanemaks ja viletsamaks. Aias saad endale sobival hulgal peenraid teha, kuni see mullastuhnimise tuhin üle läheb ja samuti pole sa abist liiga kaugel.
Tallinnas müüdud korterist peaks niipalju raha saama küll, et saad kuskil alevis maja või majaosa ja väheke remonti teha lasta.

Ülla-ülla,
kulla inimene, puugid elavad Musumäe pargis ka, istud korraks murule ja pärast on puuk tagumiku küljes.
Meie elasime enne (Harju)maale kolimist Nõmmel, ja sain 2x aias puugi, kuigi meil oli kogu aeg muru niidetud. Puugid on igal pool. Rästikutega võid hirmutada, aga puukidega küll mitte.

Kirjutan oma kogemusest.Olen maal kasvanud ja ainult mõned aastad linnas elanud. Kui lapsed sündisid, siis vaatasime linna lähedale koha ja ehitasime maja. Aastad läksid, lapsed suured ja omaette, mehega juhtus õnnetus ja jäin üksi. Elasin mõned aastad üksi, suur maja ja suur krunt. Maja kütta, krunt niita, värav parandada, puud muretseda jne..hakkasin otsima korterit. Tungimuseks, et oleks väike maja linna ligidal, esimene korrus, terrass ja oma aed maja ümber. Otsisin ca 5 aastat ja leidsin - kuue korteriga maja oma aiaga.
Eks sõltub naabritest ka, aga meil on pooleks noored ja vanad ja omavahelised suhted head. Ja ma ei kujuta enam ette, et kõik oma maja mured/tegemised ainult oma õlul oleks.
Suvel niidame kordamööda muru, talvel lükkame parklas lume ja hea on tormisel talveõhtul teada, et keegi on veel majas ja ma pole üksi. Juhtub midagi autoga või jääd haigeks - keegi käib apteegis või toob poest vajaliku, ikka aitame üksteist.
See päris metsa minek on väga mitme otsaga asi, üksindus tuleb kallale kardetavasti..eriti kuna meie kliima selline, nagu ta on-pikk ja pime sügis ja talv.
Soovitaksin ka kuskile väikelinna ikkagi vaadata elamine, mitte päris maakohta ja väga eraldi. Inimene ei loodud üksi olema, kui kurbus ükskord üle läheb (ja ta läheb, usu) siis tahaks kellegagi suhelda ja kasvõi oma väikseid rõõme jagada, on ju.
Ära torma, vaagi poolt ja vastu argumente ja kujuta ennast ette ühes või teises kohas elamas, ka talvel ja kui vaatama hakkad midagi, siis kindlasti enne ostmist tasuks kõige hallimal ja viletsamal ajal ka vaadata.

Sulle sobib ideaalselt väikelinn ja väike aiaga majake. Päris maa tähendab juba talu, mis ilmselgelt üle jõu. Nojaa on mingid vanad kolhoosikeskused ka a la vana lauda kõrval kahekordsed kortermajad kolhoosnikutele, aga aga need on kõige väljasurnumad kohad. Las need kaovad ajaloo prügikasti.

Aga väikelinnades polegi kortereid nii väga saada. Ida-Virumaa ja vene migrantide piirkonnad on muidugi teine teema.

Minu arvates võiks riik teha programme, mis aitavad inimestel Tallinnast mujale kolida. Ehitada, renoveerida maju või anda soodsalt laenu remontimiseks, maja ehituseks. Vanem generatsioon või lastega pered koliks hea meelega Tallinnast väikekohtadesse. Aga nad vajavad selleks abi.