Logi Sisse

Teata kohatust postitusest - moderaator@delfi.ee
Halb kogemus
depressioonipõlvkond
 
marita 19. detsember 2016, kl 12.03
Kes ütleb, mis ealised need on? Vist tiinekad.
 
3333 19. detsember 2016, kl 12.17
ei ole, tavalisel algab varajases täiskavanueas (kahekümnendad eluaastad). siis kui tiinekas otsa saab ja eluga ei osata midagi peale hakata.
Agne Tamm 19. detsember 2016, kl 12.18
tiined tiinekad
 
nii 19. detsember 2016, kl 12.42
vaataks edasi..miks ei oska eluga midagi peale hakata nad, millised tohutud, miljonid võimalused. olen 60-ndate laps ja oleks siis selliseid võimalusi olnud, kui praegu. aga kasvasime kõik inimesteks.oleks noor, küll teeks veel. ei kujuta ette, et tekiks probleem, et ei tea, mis eluga peale hakata. nüüdset noorust vaadates hakkab kõhe jahh. tühi, sihitu pilk näost vastu vaatamas. nutitelefon peos, mille kasutamiseks läheb vaja vaid pöialt:D
lisaks tohutlt iseteadlikud. arvavad, et nad on kõrgemalt haritud, et on arvutiajastu. ega siis meie aegne kõrgkool pole pimedus nüüdse kõrval. ei oska nad tere ega head aega öelda, räägin kogemse põhjal, mis tööl näen. ei austust vanema põlvkonna vastu, kasvatust pole vast kodust kaasa saanud, koolil pole selleks kohustust. ja kel puudub loomulik inteligentsus, ongi nullpunktis omadega ja ei tea, mis eluga peale hakata ning puurib oma tühja kalapilgu nutikasse, et siis keegi ei näeks , et tal pole oma eluga midagi peale hakata.:D ohh, sai pikk jutt
 
palju mööda ei panegi 19. detsember 2016, kl 12.55
ongi see, et need 60-nendate lapsed ei oska kasvatada oma lapsi.
 
:) 19. detsember 2016, kl 13.09
Njahh, nii tuleb välja , kurb küll. Aga kuhu see kõik kadunud, see oskus. Või on asi kuulekuses, et see heaolu on rikkund inimesed, et ei tea enam, mida tahaks ja kokku kraabiks.
 
nii on 19. detsember 2016, kl 13.19
Heaolu ühiskond on viinud sügavasse deprekasse need noored. Kõigil on hea haridus, auto istumise all, jala ei käida grammigi, vaadake elamisi, terved kinosaalid kodus, see see on, et absoluutselt kõik on olemas. siis ei teagi mis on vaesus ja kurbus. Selline tühja pilguga kala võiks osa oma rikkusest annetada kodust välja aetule või lastekodule, siis tunneks elu maitset vast. Jube kahju on tegelikult sellistest.
 
see on 19. detsember 2016, kl 13.23
Kui miski - ka pisiasi - ei ole täpselt nii, nagu tahan - ongi deprekas! Miski tegi tuju pahaks - deprekas!
 
to nii 19. detsember 2016, kl 14.20
Kena oleks, kui sa ei üldistaks. Ma ei tea, mina ei näe kalapilguga noori, kindlasti neid on. Aga on ka kibestunud ja kurja pilguga vanemaid inimesi, kes ei oska rõõmu tunda sellest mis on, kes lihtsalt peavad halvasti enda ümber olijatele ütlema, nagu läheks siis enda elu paremaks. Tõsi on, et keegi teine meie eest meie elu paremaks ei saa muuta, ise tuleb seda teha. Näen noori, kes on vaimustunud sellest, mida nad teevad ja on väga tublid, nutiajastust võib samuti võtta üle selle head, mitte nii palju vead, aga see eeldab oma peaga mõtlemist. Ja ega teie 60 aastate lapsed pole ka kõik sellised, kes endale vastu rindu tagudes võivad öelda, et on kõik õigesti teinud. Perekesksust on mingis mõttes praegu palju rohkem kui siis ja oma laste jaoks on vanematel rohkem aega. Enamik lapsi kasvas ju siis lasteaedades või vanavanemate käte all, nii et pole vaja siin teistele põlvkondadele moraali lugeda, pole te ei paremad ega halvemad ülejäänud põlvkondadest. Vanem eluiga ei tähenda automaatselt eelist kõikidele privileegidele. Tean, et on vanu inimesi, kellele hea meelega istet pakutakse, tere ja head aega öeldaks, aga kibestunud ja kurja näoga torisejatele ning trügijatele tõesti ei pea seda tegema. Vaata üle enda suhtumine ümbritsevatesse inimestesse ja naerata rohkem, küllap suhtutakse sinussegi siis paremini.
 
eks 19. detsember 2016, kl 14.40
20-30 kanti noored on natuke hellikud. Aga see on meie, vanemate, viga. See lause - tahaks, et lastel oleks lihtsam, on olnud paljude heade kavatsuste aluseks, mis tegelikult pole alati olnud noortele kasuks.
Elamise julgust napib. Iga eksimust elus või valikutes võetakse kui lõplikku läbipõrumist. Ambitsioone on kõvasti, aga võimekust nende realiseerimiseks ei pruugi olla piisavalt.

Ja siis on kogu maailm must.

Aga üldiselt elu õpetab ja karastab. Kui vanemad om liigses hoolitsuses seda ka ära siluma ei hakka.

Kasvuraskused on lihtsalt kümme aastat pikemalt kui varem, sest nii lihtsalt on võimalik.
 
maniila 19. detsember 2016, kl 15.28
eelmisega täiesti nõus. mina läksin tööle 18-aastaselt, sest lihtsalt oli vaja. ülikooliharidust ei ole, sest tõsi, õhtuses ei viitsinud õppida. see liigne nunnutamine teeb noortele karuteene. milleks pingutada, kui mammad-papad aitavad.
 
aasia 19. detsember 2016, kl 16.08
isegi kükitada ei suuda, ei ole ju võimalik seejuures õnnelik olla.
 
elu karastab? mille jaoks? et ülikarastunult hauda langed kord? 19. detsember 2016, kl 16.32
ah et kui manilla läheb kohe noorukieas tööle, siis on rõem südames ja vile huulil 24/ surmani?
et vehib tööd teha ja ei jaksa mõelda oma eksistentsi mõttekuse üle? töölt tuleb ja voodisse langeb ning hommikul kohe vurinal jälle tööle tõttab ta? ei jaksa süveneda uudistesse, mis iga päev musta pori näkku viskavad?
karm elu karastab? noja siis? mille nimel või mis preemia selle karastuse tagajärjel siis tuleb? et vehid muudkui tööd ja siis tulebki see tammsaare preemia või?no irw
pedofiilid, loomapiinajad, vägistajad, sadistid, retsid jne tatikatest idikad, kes inimesi sandistavad oma pättrikkuritest isside käest saadud maasturitega ning pääsevad noomitusega jne. lisaks mass kommijaid, kes seda kõik kooris kaasa kiidavad ning õigeks peavad.
kaua tahaks või jaksaks sellistega sama õhku hingata. ei tea.
 
mida veel 19. detsember 2016, kl 16.56
Inimesed mängivad jälle psühholoogi ja arsti, kuigi asjast midagi ei tea. Depressioon on ajukeemia häire, mitte lihtsalt halvast päevast ülesaamine.
Vanasti heideti veidrikud ja depressiivsed lihtsalt üle parda, keegi neid tunda ei tahtnud, eks nad tegidki vaikselt enesetapu ja pärast kogu küla klatšis. Ise mäletan lapsepõlvest ka, kui räägitakse kellegi vanatädist, kes on enda tuppa sulgunud ja ei suhtle kellegagi ja temasse suhtutakse nagu kunagi nõida, välditakse, peetakse imelikuks, sunnitakse enda arvamist peale. Selle asemel, et psühhiaatri poole pöörduda.
Igasuguseid geneetiliselt natuke nõrgemaid ja tagasihoidlikke, tihtipeale ka depressioonis inimesed unustati ära ja et sotsiaalmeediat ei olnud, ega siis keegi teadnudki, kas see vaikne veidrik on üldse elus. Keegi ei hoolinud nende käekäigust, aga see ei tähenda, et nad oleks toime tulnud või veelgi vähem, läbi löönud. Võib-olla saavad peost-suhu hakkama, kuigi vaimsed anded oleks palju enamat lubanud. Ega nemadki taha teisejärgulist elu, kus ainule vegeteerivad ja nukrutsevad, vaid olla parimad versioonid iseendast. Kahjuks ei ole see ainult mõtlemise asi.
Miks tekitab vaimsete häirete ravimine nii palju valehäbi, kui jalaluumurru ravimine ei tekita? Mõlemal on teaduslik põhjus. Iseasi, kas lapsi peaks ainult ravimitega ravima, kui depressioon vajab tavaliselt kompleksset ravi, psühholoogikülastusi, vestlust, teraapiat jms. Iga natuke veidram laps ei peaks samuti kohe ravi saama, sest käitumise põhjuseks võib olla midagi koolis või kodus juhtunut. Aga on ka lapsi, kes on depressiivsed ajukeemia põhjustel, kellel on ükskõik, mida tehes võimatu seda päriselt nautida.
Analoogselt võiks öelda, et vanasti ei olnud naisepeksu, sest miilitsas ei registreeritud eriti neid juhtumeid. Inimesed lihtsalt ei julgenud kaevata.
 
viimasega nous 19. detsember 2016, kl 17.20
haiged peideti silma alt, sest see oli nagu midagi vaga inetut olla ajuhaige.
 
tahaks olla veider surmani omas kodus 19. detsember 2016, kl 17.34
ajukeemia maiääss.

_Ise mäletan lapsepõlvest ka, kui räägitakse kellegi vanatädist, kes on enda tuppa sulgunud ja ei suhtle kellegagi ja temasse suhtutakse nagu kunagi nõida, välditakse, peetakse imelikuks, sunnitakse enda arvamist peale. Selle asemel, et psühhiaatri poole pöörduda_

jube, kui sa peaks olema mu sugulane, kes toob
kangelaslikult oma nn veidra vanatädi koomast välja(hiljem asub tema majja elama, noh tänutäheks või nii jne)
kusjuures naisepeks on selles teemas täiesti kontekstiväline. ei saa aru, kuidas sa selle siia suutsid tuua. ilmselt see läheb laineliselt sinna ajukeemia probleemidesse üle..
 
mida veel 19. detsember 2016, kl 18.00
Ei ole naistepeks kontekstiväline. See on näide, et kui midagi ametlikult ei registreeritud, ei muutunud see veel olematuks. Vanasti ei tahetud end hulluks tembeldada ega peksu puhul miilitsasse minna, sest naabrid hakkasid rääkima.

Mis see koomas vanatädi siia puutub? Rääkisin inimestest, kes on lambaliku grupihierarhia poolt ignoreeritud, mitte koomas või surnud inimestest. Vanasti ei püütud inimesi aidata, vaid kõik vaikiti maha, sest naabrid hakkasid muidu rääkima. Mitte ainult veidrast vanatädist, vaid ka üksi elavast mehest (teadagi, homo ju), naistest, kellel pole meest ega lapsi, lapsena vaiksetest inimestest. Seda vähem tahtsid oma probleemidest teistele rääkida, sest külaühiskonnas on ka psühhiaater kellegi joomasõber ja siis seda juttu, et Mati või Kati on hull! Otse loomulikult kujutab naabrimutt ette, et igasugune psühhiaatrikülastus viitab vägivaldsele nägemustega hullule, kes üritab kedagi tappa ja mõtleb seejuures, et ta on Piibli tegelane.

Enamik inimesi siin teemas ei tea depressioonist midagi. Sel pole midagi pistmist isiksuse, laiskuse, koolis halvasti õppimise või tüüpilise teismelise iseloomujoontega. Depressioonis võib olla nii keskealine pangajuht kui ka 15. eluaastast peale töötanud lihttööline. See ei ole halb tuju ja mõtlemise asi, vaid peab olema kestnud kauem ja olema tajumuutus baastasemel. Ajukeemia on teaduslikult tõestatud, antidepressandid ongi paljude jaoks ainus lahendus. See, et sina seda ei näe ega ole kogenud, ei tähenda, et seda ei eksisteeriks. Sa pole arst, sama hästi võiks öelda, et sellel patsiendil ei ole südamehaigust, sest peale vaadates on ta ju elus.
 
aga 19. detsember 2016, kl 19.56
deprekad ja muud vaimuhäired tulla hoopis mehe-naise vahelise perversse seksi tulemusel. kui ikka mehe riist naise suus või pärasooles aina liguneb või mees aint naise vagiinat limpsib, siis sinna vahele üks päriselt viljastav sahmakas ei paranda üldist tegu. mida külvad, see seal tuleb. külvad pervokat, saad pervokad. lapsed pole süüdi, kahju neist õnnetutest.
 
olen 20. detsember 2016, kl 10.05
absoluutselt nõus 19/12 , 16.32, jumala õige kirjutis, nii ongi, ei oskagi enamat lisada.
 
maniila 20. detsember 2016, kl 13.10
to 19. dets kl 16.32. Ole nii kena ja mine perse. kust sina vana nõid tead, miks keegi pidi noorukieas tööle minema. ja siin ei hakka ma loomulikult seda ka seletama. sa oled seesama loll nõid, kes siiamaani ei saa ka Jaanikast üle, istub nagu tola kõik ööd üleval, vahib k 12 öösaadet ja närib siiani mida Jaanika kõik seal tegi või ei teinud. muide sinu rahustuseks võin öelda et mina ei ole Jaanika kuigi poleks midagi selle vastu, et olla jälle noor naine. Sul oleks väga viharavi vaja, loll lehm!
 
mida veel 20. detsember 2016, kl 21.12
Lapsed seksivad sinu loogika alusel?

Ma ei saa aru, miks on nö tavainimesel raske depressiooni mõista. Teil pole sellega lihtsalt isiklikku kogemust ja mõtlete, et depressioon on midagi sellist, kui teil on hetkeks halb tuju. Tegelikult halvab ja aeglustab see ajutegevuse täiesti. Veelgi enam, need samad inimesed, kes depressiooni eitavad, ei vaidle vastu näiteks peavaludele - seda ka ju ei näe, või hormonaalsetele häiretele, nagu PMS enne päevade algust. Et kus istud teleka ees, vaatad komöödiat ja nutad lahinal. Depressioon on samamoodi automaatne, sa ei saa seda ära mõelda. Kurbus ja masendus (mitte lihtsalt halb tuju) on nagu nutmine sibulaid lõigates, see ei allu inimese kontrollile. Sageli on ka mõistus aeglusunud, ei suuda midagi ette kujutada või lihtsamaidki igapäevaülesandeid täita. Vastand sellele oleks näiteks amfetamiini mõju all kiiresti igasuguste tööde tegemine. Imelik, et depreka eitajad ei vaidle narkootikumide mõjule vastu, vaid saavad aru, et inimene ei kujuta endale seda ette, vaid see muudab ajukeemiat. Narkootikumidest loobumisel võib tekkida jällegi depressioon. Nii lihtne see ongi, kuskilt ei pea verd tilkuma ega luumurdu näha olema, et inimese haigust mõista võiks.



aga Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> deprekad ja muud vaimuhäired tulla hoopis mehe-nai
> se vahelise perversse seksi tulemusel. kui ikka me
> he riist naise suus või pärasooles aina liguneb võ
> i mees aint naise vagiinat limpsib, siis sinna vah
> ele üks päriselt viljastav sahmakas ei paranda üld
> ist tegu. mida külvad, see seal tuleb. külvad perv
> okat, saad pervokad. lapsed pole süüdi, kahju neis
> t õnnetutest.
 
100% nõus 20. detsember 2016, kl 22.41
"mida veel" kirjutisega.
Lisa postitus
Autor:
Sinu e-posti aadress:

Selleks, et lisada oma postitusele pilt, video või pildialbum, kopeeri postituse väljale pildi, video või albumi aadress.

Näiteks:
  • http://pilt.delfi.ee/picture/2715753/
  • http://video.delfi.ee/video/vRze7Wd9/ või http://www.youtube.com/watch?v=KF0i_TyTtyQ
  • http://pilt.delfi.ee/album/170457/
Pane tähele! Lingid on aktiivsed ehk klikitavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes! Lisada saab vaid Delfi Pildi fotosid või albumeid ning Delfi Video või Youtube'i videoid! Fotod, galeriid või videod on nähtavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes!
Lisa postitusele link, pilt või video!