Sellepärast ma juba aastaid kuskil Tallinna randades ei käi. Ja elan ka esimesel korrusel ja tõesti venelaste kisa on tänaval kaugelt ette ja taha kuulda. Rõve rahvas. Möönan, et kuskil võib mõni üksik normaale erand ka olla, nt ühel kaugemal välisreisil oli üks vene pere vaiksed nagu hiired. Võib-olla siis intelligentsemad ja jõukamad sellised.

TEATE, SEE ON LAPSELALIN, MIS TEEKSITE kui elaksite 7/24 selle mula ja kisa-kakluse sees, vot see on KÕVA SÕNA;ddddddddddDDDDDDDD

Meil on ühel pool maja vene lasteaed ja teisel pool eesti lasteaed. Lapsed on lapsed ja ikka kilkavad - ega ma ei arvagi, et nad peaksid vaikselt nurgas istuma. Aga kuna töötan kodus, siis pidin töötoa eesti lasteaia poolele kolima, kuigi vene lasteaia poolel olev tuba sobiks suuruselt töötoaks paremini. Seal aga ei ole lihtsalt võimalik keskenduda, kui vene lapsed õue tulevad. Isegi pakettakendest kostab läbi ja sooja ilmaga tahaks akna ka vahel lahti teha. Sõbranna ei uskunud, kui talle rääkisin. Ütles, et mis sa liialdad, see pole võimalik. Kutsusin ta siis külla just sel ajal, kui lapsed mõlemas lasteaias õues olid. Ta käis ühest toast teise ja võrdles kuuldut ja pidi tunnistama, et mul on õigus. Kõige kõvemini röögivad tegelikult vene lasteaia kasvatajad. Kui need oma registrid lahti löövad (A-artu-u-ur, idi-i-i sjuda-a-a-a! Vla-a-a-dik, ne hadi-i-i tuda-a-a!) siis tahaks selle huilgamise eest kuhugi ära põgeneda. Huvitav, kuidas eesti kasvatajad suudavad lastega normaalsel toonil rääkida, aga vene kasvatajad ei suuda?

mina lõugan ja kaagutan 24h

Meil maal lõugavad jälle eestlased. Tavaliselt need, kes Tallinnast on tulnud. Venelasi meil siin näha pole. Äkki on probleem lihtsalt selles, et need kohad, mida eelkirjutajad kirjeldavad asuvad piirkondades, kus on venelasi eestlastest rohkem: Tallinn, Narva...jne. Kolige siis lihtsalt Eestisse tagasi.

Ma arvan, et see teema kisuks varsti kriitiliseks kätte, aga eestlane on kombekaks ja vagaks õpetatud, loomult tagasihoidlik. Ta peab oskama Eestis vene keelt, et venelastega rääkida osata. Ja venelane ei vaevu eesti keelt selgeks õppima, sest tal pole vaja ja ta on uhke, ülbe. Olen ise sellise kogemuse osaliseks saanud Kiviõlis :S
Mis puudutab teenindussfääri, siis ei saa läbi vene keeleta. Vihale ajab. Meie peame püüdma kõigest väest ja nemad mitte? Pealegi ei taha paljud venelased tunnistada kõike halba, mida Venemaa on korda saatnud. Neid kümneid tuhandeid inimesi, kes on surma saanud. Ja nad on nii kuninglikud, nad on nagu riik riigis.
Sry, et kedagi solvan.

ma pole tln kaua elanud, aga alles siin olles olen ma aru saanud, kui palju neid tegelikult on. kui on vaja midagi küsida või seletada, siis ma automaatselt mõtlen, et kas on venelane või eestlane. paraku paljud pole suvatsenud eesti keelt ära õppida, kuigi elavad siin.

Ma olen imestanud Belgiat, et seal on sisuliselt segregatsioon läbi viidud: valloonidel ja flaamlastel on eraldi piirkonnad, kus on ainult nendekeelne asjaajamine, isegi Brüsselis on neil eraldi kvartalid, kuhu teisest rahvusest inimesi elama ega kauplema ei lasta. Meil on kahjuks kõik segamini, isegi surnuaias on hauad venelastega läbisegi. Isegi Nõmmele eramajade rajooni trügivad sisse. Võib-olla oleks kergem elada, kui oleks eestlased omaette ja venelased kuskil omaette, ni et nendega ei peaks kokku puutuma? Kahjus see jääb ainult unistuseks. Ja kuigi kogu aeg ähvardatakse, et haritud venelased ja teisedki sõidavad Eestist ära, aga kuidagi ei märka, et neid oleks vähemaks jäänud.

Sama. 3 meest ja väike russ poiss, kellel tuli pissihäda. Isa käskis sinnasamma liivale teha. Teised päevitajad olid oma tekkidega ümberringi, u. 1,5 meetrit eemal. pärast ehitas väike endale "märjast liivast" liivalossikese.

Nii hea mõte, kandideeri Riigikokku, minu hääl oleks kindel :) Kuna naabrirvenelane on närvid läbi närinud, elaksin hea meelega muulastevabas piirkonnas.

Ronivad jah igale poole järele nagu prussakad.

To nõmmekas: Ma arvan, et kui sina lahkuksid siis oleks Eesti rohkem lollivaba.

lõugab nagu sada venelast!

Nõus nnn-ga (07-12-10 20:42). Olen mõned aastad venelaste keskel töötanud ja neil tõesti käib nii, et peale jääb see, kes teistest üle suudab karjuda, ükskõik kui loll see ettepanek/mõte/misiganes ka poleks.

korral rannas käies manitsesin hoopis eesti lapsi, et miks nad nii koledal kombel kisendavad ja kas tõesti on vajalik, et igal telefonist oma musa tuleb, millest sai kokku paras kompott. Ilmselt on see musa värk praegu moes.

Olen paljudes slaavikeelsetes maades olnud(Poola, Tsehhi, Horvaatia jn), kuid sellist lõugamist pole kusagil täheldanud. Pigem vastupidi, inimesed on väga tagasihoidlikud. Nii et mingist slaavlasele omasest temperamendist pole mõtet rääkida, pigem ikka vene eripärast.

Olen vene rahvusest pärit kuid õnneks on minule pere lapsepõlvest saadik selgeks teinud, et avalikus kohas ei tohi karjuda ega rääkida väga kõva häälega. Mindki häirib see, et paljud vene rahvusest inimesed on nii lärmakad aga mis sa seal ikka teed, kui nende peredes kultuur ilmselt puudub.

Aga ärge palun küll arvake, et KÕIK venelased on sellised. See pole kaugeltki nii :)

Ega ei arvagi, ei tahtnud rahvust üldistada sellel määral, musti lambaid igal pool.

Sain aru, jah, aga lihtsalt mõtlesin öelda seda igaks juhuks, äkki see mõjub ka teistele, kelle arvates KÕIK venelased on lärmakad, ropendavad ja ilma eesti keele oskusteta. Kuna endalegi kohe kindlasti ei meeldi sellist tüüpi venelased, siis loodan, et neid hakkab siin riigis siiski vähenema.

Töötan lasteasutuses, kus rühmas on nii vene kui eesti lapsed. See, kuidas vene lapsed omavahel suhtlevad ei ole mitte mingil viisil võrreldav eesti laste suhtlusega- nad mitte ei räägi, vaid kisavad täiest kõrist, kui üksteisega suhtlevad. See on kohutavalt väsitav. Kui paluda häält vaiksemaks võtta, siis natuke aega räägitakse vaiksemalt, kuid üsna pea hakkab jälle lällamine pihta. Ma tahaks ise kah väga teada, millest selline asi tuleb? Kas neil kodus räägitakse kah nii kõvasti? Nende vanematega rääkides ei tundu nad väga kõva häälega inimesed olevat.

Sõbranna oli vene aja lõpus Loksa koolis õpetaja - seal olid eestlaste klassid ja venelaste klassid. Rääkis, et kui tegid tiiru õues ümber koolimaja, oli täpselt kuulda, kus venelaste klass ja kus eestlaste klass, vene klassist kostis kisa läbi seina (no läbi suletud akenede, kui tähenärija olla) õue välja.

Aga sellega olen nõus, et venelased pole veel tipp - itaallased on hullemad, neil lisandub volüümile ka sõnavahetuse kiirus.

ojaa, see kuidas itaallased omavahel suhtlevad on hullumaja puhvet!! jumal tänatud, et neid siin Estis nii palju ei ela.

kas räägid mingitest pooletoobistest maakatest või? Käin palju Itaalias, suhtlen haritud inimestega (tihti Milanos) ja nende käitumine ja vestlusstiil on küll täiesti normaalsed.

mul on rühmas 14 eesti ja 5 vene last.Eesti lastest on paar päris kõva kisaga, vene lastest 4.
Öeldakse, et umbes 5-aastaselt hakkab laps oma hääle tugevust valitsema, seni kipub hääl omatahtsi reageerima.Sõpruslasteaias naabruses on enamus vene rühmad ja kui nad külas käivad, siis vene kasvatajad erinevad eesti kasvatajatest tõesti palju.Räägivad väga emotsionaalselt lastega, küll häält tõstes. lausa kisades ja samas hellitavalt.Lastest ei räägigi, nagu värtnad veerevad igal pool ringi ja huilgavad, samas väga viisakad võõraste täiskasvanute ja oma kasvatajate vastu.Vene naised on ka meiega suheldes hästi sõbralikud ja kui tarkusepäeval viiakse meid kuskile õhtustama, siis vene naised joovad tavaliselt selle alkoholi ära ja siis läheb sädinaks.On mõlemal rahvusel ka vaiksemaid persoone, aga üldistatult on nii, et neil on emotsioonid alati laes.Sellegi poolest on nad toredad, aga ainult siis , kui harva kohtume.
Eesti vanemad vist küll ei lubaks oma lastega nii valjuhäälselt rääkida.Mul oli kunagi vene tädike töökaaslane ja ta hoidis mind nagu kallist tütrekest ja aina poputas igasugu hõrgutistega ja nautis täiel rinnal, kui ikka sõime ja kiitsime teda.Oli kui emalõvi ja kaitses alati meid.

Kui ma väike olin, siis ma ka kisasin nagu ratta peal (olen muide eestlane). Ema ikka tavatses öelda, et minu hääl on teise küla otsa kuulda. Nii kaua kisasin kuni hakkasid noomitused juba piinlikust tekitama. Edasi tuli hakata oma hääle kõvadust kontrollima. Nüüd arvan, et olen enam vähem selle talitsemisega hakkama saanud. Kuigi vahetevahel tundub, et räägin ikka ülikõvasti võrreldes mõne teise inimesega. Aga enam pole keegi nagu noominud ka.

Pole siis tegu mitte venelase ja vene laste kisamisvõimega, vaid tegu on sovjetiga, selle juurtelt mahalõigatud inimmudeliga, kelle kodumaa oli kunagi NSVL. Mis neil asja kellegi kodurahust ja muust kultuurast, neil kodumaa igalpool. Nagu prussakad, kes paljunevad ja kodunevad ja ei muuda oma suhtumisi ja olekuid. Need pole venelased ja pole ka eestlased, need on juurteta sovjetid, rääkigu, mis keelt tahes.
Töötan lasteaias ja näen seda "arengut" juba 25 aastat. Millegipärast ei muutu miskit paremaks, vaid just hullemaks. Demokraatia annab sellistele vabad käed.

Eestlaste ja venelaste eraldamine ei õnnestuks sel lihtsal põhjusel, et nõukogude inimesel, kelle eest normaalne eestlane põgeneb, puudub tahtmine ise olla, luua ja arendada. Tema läheb prussaka kombel ikka sinna, kus teised juba elu üles ehitanud on, ja seal siis lagastab ja räuskab.

Korraliku vene soost kodaniku eest ju teise linnaossa ei läheks, aga tibla tuleb nii või teisiti järele. Ei sobi talle see, kui ise vaeva peab nägema.

*** Praegu just kriiskavad pägalikud akna all. Üks lõugas oma 50x järjest MAAAAAAAMAAAAAAAAAAAA!!!!!!!!!!! Pistsin pea välja ja soovitasin tuppa minna ja emaga seal rääkida, aga tont ei saanud vist sõnagi aru, mida ütlesin...

"Siga ja kägu", pean Sinuga nõustuma. Kahjuks või õnneks.

Ei, see pole kultuuri omapära, venkudel polegi mingit kulutuuri.

Suuremad rahvad ongi lärmakamad, näiteks araablaste ja mustanahaliste lapsed röögivad nii, et pea hakkab valutama.
Võib - olla tuleb see sellest, neid nii palju ja peavadki üksteisest üle karjuma.