Seisan dilemma ees - kas oma maja või korter. Ise olen sellest juba nii palju mõelnud, et ajud kärssavad! Sellepärast paluks nii korteriomanike kui majaomanike soovitusi - miks te valisite just korteri/maja? Plussid eelkõige. Aga miks mitte ka miinused.
Raha ei ole määrava tähtsusega.
Pere koosneb: 2 tööl käivat täiskasvanut + 1 lasteaialaps + 1 koolilaps + kass + papagoi.

asi väga lihtne. kui oled karjääriinimene ja kodus tahaksid lebotada teleka ees, siis vali korter. maja vali juhul, kui sulle meeldib lund kühveldada, muru niita.. potipõllundusega tegeleda...
eelistad värsket õhku spordiklubidele...
ma ise ei suudaks küll korteris vegeteerida..
nüüd kindlasti tulevad korteriinimesed seletama, kuidas nad nö looduses käivad jne... need sellid on kohe tunda. põhiline, et neil peab kõik olemas olema.. oma prahi jätavad vedelema jne... majarahvas oskab ümbrusest rohkem lugu pidada ja teiste tööst...
erandeid muidugi on.

oleksin ilmselt rõõmuga maja omanik kui ressursid võimaldaksid. Aga ega korter ka paha pole, olen elanud nii ahiküttega kui keskküttega majas.Ja eespool kommijale - ma ei leia, et ma korteris VEGETEERIN, mida see sõna kommija arvates iganes ka tähendab. Elu on lihtsalt selline, et ei saa kõike, mida tahad, nii ka majaga.

Olen elanud pikalt nii korteris kui ka majas.

Korteris karjuvad naabrid või kurdavad, et sinu lapsed segavad. Korteris ei või sa isegi korralikult sünnipäeva pidada.

Majas on oma tuba, oma luba. Keegi ei kopsi peakohal ega mängi naabrilapsed kulli ülalkorrusel.

Tööd majas on ilmselt veidi rohkem jah - ilmselt on aknaid rohkem ning lund tuleb lükata ja muru niita. Potipõlundust pole ju vaja, kui ei taha.

maja eelised on lärmakate naabrite puudumine,aed,rohelus,ahjukütte puhul ka madalamad kulud.Aga tööd on majaga rohkem,kuigi ise neid miinuste alla ei pane.Lume rookimine,kütte varumine,ahjude kütmine,aia eest hoolitsemine.

No see lärmakad naabrid, või õigemini nende puudumine pole nüüd küll reegel. Mina, kes armastan privaatsust valiksin maja, millel suur krunt, naabrid kaugel... Või eelistaks siis juba korterit, sest maja majas kinni variant ei lähe mitte.

Majas on kõvasti rohkem tööd, maja ülalpidamiskulud on suuremad. Korteris paned iga kuu natuke remondifondi ja saab päris suuri asju ära teha (näiteks katus vahetada), oma majas pead sama summa pea korraga välja käima.

Rahu ja vaikus - kui päris pärapõrgus elad. Paraku ona palju selliseid endisi korteriomanikke, kes arvavad, et "oma maja, oma luba". Meil üks naaber (nii umbes 400 m kaugusel) otsustas eile öösel kell 12 ketassaega lõikama hakata. Sa ei kujuta ette, kui kaugele helid vaikses suveöös kanduvad! Ise oolen küll uuselamurajoonist kaugemal, aga ma ei kujuta ette, mis ta otsesed naabrid tundma pidid.

Sellele vaatamata valiksin ikkagi oma maja. Korteris peab kuhugi "välja minema", et suvest, talvest ja üldse loodusest osa saada. Oma majas eladki suvel enamuse ajast õues, eriti kui on mõnusa planeeringuga maja.

minu jaoks KODU mõiste on MAJA. vahepealsetes etappides võib ju korteris ja veidi elada, aga meie mehega oleme igatahes veendunud - kui kunagi vanaks ja kortsu lähme, siis istume ikka oma väikesaare maja trepil kenasti sõrvuti, vaatame päikeseloojangut ja räägime "kas sa määäääletad veeel?"...

pöllupidajaid meist pole, kuigi maad oleks küllaga, lilled võivad olla, aga ma ise olen suht saamatu aednik, see taimedega möllamine jäägu proffide teha. lumelükkamine ja muruniitmine on OMA KODU territooriumilt on lust ja lillepidu! ja olen täheldanud, et see ei võta päevi ja nädalaid aega, et jutt nagu ei viitsiks või pole aega - minu arvates saamatuse ja laiskuse põhjendamine.

korter on ahistav. mulle ei meeldi kolhoosis elada ja mingite X-reeglite järgi ennast piirata. pealegi olen suur lemmikloomasõber - korter pole looma koht! praegu on suisa hale kassi vaadata - palavusega tema vaeseke ka lolliks läinud, pean aegajalt saunapoõrandale vett kallama, et põrand niiske oleks, siis vana heidab sinna peale magama.
pealegi on minumeelest korteri ülevalpidamiskulud pöhjendamatult suured. maksa iga kuu miskit remondifondi, aga kui uut uksevärvi või rattakuuri lukku vaja, siis jälle polevat raha..

igatahes - elada aiotab korter (osadele kohe meeldib), aga meie pere om maja-inimesed ja rohkem privaatsuse armastajad.

mainin ka ära, et eramaja hoovis käivad naabri kassid su peenras asjal ja muidu rüüstamas ja naabrit ei huvita :D

Kui on aega maja ja aiaga tegeleda, siis ikka maja. Minul kahjuks pole, aeg võrdub rahaga.

kõige lihtsam on ju mõelda nii, et kas teist mõlemast abikaasaga on maja juures nokitsejat, tegijat jne.
mõtle läbi, kas olete korteriinimesed või majainimesed. korter on igal juhul mugavam, olemas mõlema kogemus - majas on mõnus, korteis muretum.

jäi lisamata, et oleneb majast ka.
hirmmodernsed üllitised pole minu maitse, samuti pappmaja põllu peal. siis jäägu juba olemata.

maja olgu iseloomu ja miks mitte ka ajalooga. uued palkmajad ei meeldi kohe üldse, kivimaja sobib linna, puumaja maale.
omal üle 100a. vana palkmaja saarel - täiesti stiilmne ja sobilik keskkonda.

80.-ndate Tartu Maja stiilis paneelikates ei oleks pealemakstes ka nõus elama.

Majale - seda korteri "remondifondi" võib vabalt ka maja puhul rakendada. Mul on nt arvestatud iga kuu väike summa kütte jaoks ja teine summa remondi jaoks. Selle raha panen kõrvale ja kasutan sihtotstarbeliselt kui vajadus tekib.
Korteris elades oli ikka mõni naaber, kes Murphy seaduse koheselt hakkas mürgeldama just siis kui magada tahtsid.
Ja korteris olles oli tihti nii, et ilus ilm, aga eriti minna kuskile ei viitsinud ja siis istusid ikka toas. Nüüd ma loen kasvõi raamatut õues või nokitsen midagi teha. Mõjub tervistavalt minu eluviisidele.

Kõik on suhteline. Minnes külla kesklinnatuttavale, kelle 100m2 korterit täiendab 60m2 roheline terrass, ei saa ma küll kuidagi aru, mispidi see on kehvem teise tuttava Nõmme 80m2 lobudikust, kus ta pere elab koos ämma ja äia ja kuivkäimlaga.

sa mainisid, et raha ei ole määrava tähtsusega.

meil on nii - kesklinnas korter - heas asukohas, väga heas majas, 160 ruutu ning ruumi jätkub k6igile. töökoht-koolid-lasteaiad jalutuskäigu kaugusel. k6ik vajalik olemas ja ei mingit taksondust lastele - et vii sinna ja too sealt ära. meile väga sobib.

kuid meil on ka maakodu - mere ääres suht eraldatud kohas. maja korralik ning suviti elamegi suurema osa seal - linna s6it v6tab küll tund aega, aga 6htused vaikused ja merekohin kalluvad selle vaeva üles. seal saan siis oma rohenäppu rakendada ja muru niita ja talvel lund rookida. aga just siis kui isu tuleb... talvel polegi me nii tihti seal ja siis v6ivad hanged vabalt üle meetri olla.

m6tle, vbl sobiks ka teile selline variant.

hea variant on hoopis: talvel korteris, suvel suvilas :)

oleneb, kas elad igaver´sti ja tahad endale või tahad midagi lastele ka pärandada..
sel juhul nõme oleks testamendi ettelugemisel kuulda lauset "... ja K-le jätan 39 m2-se korteri Vikatimetsas "... jne.

MAJA on see, mida pärtandatakse isalt pojale ja emalt tütrele.
mitte paneelkarpe!

meil on talvel tallinnas korteris, suvel paksus metsas maamajas.
oleme rahul. korteris on mõnus lebo, suur telekas, kesklinn ja meri lähedal.
miinusteks on tüütud naabrid.
maal on privaatsus ja linnulaul, kitsed põlluääres ja ööviiuli lõhn päikeseloojangul. oma aed ja palju ruumi. miinusi nagu polegi. aga igapäev 50 km linna tööle sõita ei viitsiks. õnneks on mul suved vabad - seega mulle optimaalne variant.

miinusi...

Kõik räägivad majast kui mingist eriti privaatses kohas asuvas suure krundiga heas korras majast. Loodetavasti saab teemaalgataja seda endale lubada, kuna raha pole probleem.
Mu meelest ei ole ka omas majas elades enamasti naabritest pääsu, eriti suvel. Nõukaaegsed krundid linnas on väikesed 500-900 m2 ja uusarendused tihti lagedad väljad, kus hääled kaugele kajavad. Iga naaber tinistab suvalisel ajal oma muru niita (pidin end seaks vihastama, kui naaber esmaspäeva õhtul kl 10 niidukile hääled sisse ajas, kuigi muruniiduki hääl mind üldiselt ei sega, olen lapsest saati harjunud). Erikategooria on kiljuvad lapsed ja pidutsevad pubekad.
Kui on plaanis riburada pisiperet soetada, on majasises(t)e trepi/treppidega eluase tülikas (mul sõbrantsil lapsed 1,5 aastase vahega ja nemad vahetasid trepiga kodu trepita kodu vastu).
Omal nahal ära proovitud - enam mitte kunagi ei ole ma nõus elama kusagil, kust tööle ja tagasi tuleb tund aega sõita, st üks ots tund aega. Mul oli oma ajast niiiiii kahju. Talvel külma ja tuisu ning neist tingitud ummikutega võis halvemal juhul minna ka poolteist tundi. Selleks pole maja vaja, et sinna viiel õhtul nädalas ainult magama jõuda :)
Lisaks mina isiklikult ei taha elada kohas, kus ainus võimalus toidupoodi (või kasvõi mingisse kohalikku poekesse) pääsemiseks on auto.

Kui tõesti ei ole raha probleem ja sa saad omale lubada korraliku maja, siis anna minna. Kui ei ja sa peaksid leppima mingi kuudiga keset lagedat välja, siis ei ole sellel küll mõtet.

Nõustun kõikide eelmistega, siinse abil peaksid selgusele jõudma endas. Muidugi, kui võimalus on endale maja lubada, siis tehke asi ära ;)

suur korter linnas ja väike maamaja 80 km kaugusel mere ääres, metsade vahel - meile parim variant!

Võtsime asja nii: korter maksab 2-3 x vähem kui maja, mis asuks kesklinnast 5 km raadiuses. Maakodu samas rajasime oma jõududega ja väga mõistlike kuludega. Nüüd siis on meil 2 kodu, ja ei ühtegi laenu. Ja kuna tahame niikuinii puhkusel ja nädalalõppudel linnast ära, siis linnamaja ei lahendaks probleemi. Kahte maja pidada füüsiliselt ei jõuaks. Sest meie jaoks maja = suur aed puude, põõsaste, lillede ja köögiviljapeenardega.

Enne maakodu rajamist, kui laps oli väike, rändasime auto ja telgiga väga palju ringi nii Eestis kui kaugemal. See aeg oli ka väga tore.

Elame korteris ja ole kunagi tahtnud majas elada, aga nüüd üha tihedamini mõtlen selle peale. Põhjuseks on aastate jooksul vahetunud naabrid. Enamus korralikke naabreid on endale majad ehitanud ja need, kes asemele tulevad, olgu nad siis üürilised või omanikud on lumpen. Täpsemalt öeldese kolmas eesti, isegi mitte teine eesti ei saa selliste kohta öelda. Samas vaatan oma tuttavaid, kes majad soetanud uusrajoonidesse, et ega sealgi parem ei ole. Ühel tuttaval naabriks Soomes tööl käiv ehitustööline koos oma küünetehnikust kaasaga ja neid pidusid, mis sealse pere hoovis peetakse on päris raske taluda.
Nüüd siis pikk jutt lühidalt kokku - ükskõik kumba variandi kasuks otsutad, uuri naabrite tausta!

Kirjutaks veel korteri miinustest, mis suvise ajaga silma torkasid. Tuba õhutades tuleb aknast suitsetava naabrimehe suits kõik aknast sisse. Lisaks valgub ülemise korruse rõdult alla lillekastmisvesi jne.

kui rahakott lubab, siis kindlalt maja. kasvõi sellepärast, et korteris pead sa lastega spetsiaalselt kuskile mänguväljakule minema, majas saad nad aeda muretult lahti lasta

To rahakotiraud: mänguväljaku-iga kestab lühikest aega, aga kogu see logistika, st lapse/laste transportimine kodu, kooli, huviringide, sõprade jm vahel, kestab kaua. Seega võiks elada kohas, kuhu südaööni saab ühistranspordiga mõistlikult koju.

Olen nüüdseks elanud maal 15aastat ja ei koliks elus enam korterisse. Kõige aeganõudvam ongi tõesti laste logistika. Huviringid, kool, trennid, aga rahu aj loodus kaaluvad plussidena selle kõik üle. Seega, kui vähegi võimalik, soovitaksin maja.

Asukoht, asukoht, ja veel kord - asukoht!

Töö ja kodu vahele peab jääma võimalikult lühike või mugav vahemaa, et ei tekiks liigseid transpordikulusid ei rahalises ega ajalises mõttes. Kui saad tee peal lapsed kooli-lasteaeda visata ja sama tee ääres ka poes käidud, siis maja linnast väljas võib olla parem valik kui korter linnas sees. Aga kindlasti peab koju saama ühistranspordiga ja ka taksoarve ei tohiks tulla liiga õudne. Elu sees ei tea, millal auto rattad sirevile viskab, nii et varu-transpordiplaan peab kindlasti olema, muidu stressate ennast kõik halliks.

Kui palju sul on sääste ja "hädaabi" rahareservi? Kas jätkub juhuks, kui järgmine talv tuleb samasugune nagu eelmine ja pead vahetama oma maja katuse, aia, parandama läbi mädanenud puukuuri ja tihendama ära vettinud keldri? Majaomanikuna pead selle kõik ise ja omast taskust maksma ja veab, kui tegija pakub osade kaupa maksmise võimalust.

Lisaks kõikvõimalikud mugavused, mida teatud eramajapiirkondades on võimatu organiseerida, sest osade majade asukad põhimõtteliselt nokivad kõik omaette ja mingid ühisasjad neile korda ei lähe. Mis telekaabel? Mis netikaabel? Mis kanalisatsioonitrass? Mis prügiveokorraldus?

Kas julged minna kodust ära ja jätta lapsed omapead majja? Aga korterisse?

Korteri puhul on asukoha valikuvõimalused suuremad. Kindlasti leidub toreda ja aktiivse ühistuga kortermaju, tuleb ainult hästi põhjalikult otsida. Kõik ei ole kanalisatsiooniummistajate, öö läbi lärmajate, lapsekarjutajate, kassikräunutajate ja koerahaugutajate kommuunid :D Ja usu või mitte, on olukordi, kus hästi läbi kostvad seinad on vajalikud. Keegi ikka appikarjeid kuuleb ja reageerib. Kuigi toetan täielikult eelkõnelejaid, kes paneelmajad maani maha teevad. Need on tõesti nagu Jaapani pabermajad, esimesel korrusel on kuulda, kui viies korrus vett tõmbab, kolmas korrus puurib või teisel korrusel pillab keegi nõela maha.

Naabreid tuleb valida tõesti igal pool. Mina kolisin paneelmajast lärmiterroristide juurest ära vaiksemasse, paksude seintega vanasse majja. Naabritega on ühine ainult köögi-esiku ja elutoa sein. Magamistuba on vaikne ka siis, kui mõni naaber otsustab muusikat kõvemini kuulata. Samas on aga majaomanikest tuttavad hulluks minemas, sest naaber käitub oma krundil nagu oleks see eraldi planeet - röögib laste ja pudulojuste peale, ehitab aastaringselt kolinal ja mürinal ning muruniitmisega alustab kell viis hommikul. Asjaolu, et naabermajas elavad öövalves töötavad inimesed JA et seadusega kehtib öörahu 23:00-7:00, teda ei koti. Kord jätsid needsamad teise planeedi asukad prügiveo eest mitu korda maksmata ja seetõttu ei tulnud vedaja kaks nädalat tervele tänavale. Prahihunnikud kasvasid ja muutusid juba tuleohtlikuks. Pidudest ja pralledest ning nende käigus naabrite aeda loobitud prahist ei ole mõtet rääkima hakatagi.

Soovitused: vali naabreid ja ole ise hea naaber, võimalusel leia kompromiss korteri ja maja vahel (=ridaelamu; suvemaja+linnakorter), uuri piirkonna ühistransporti ja infrastruktuuri (=kõik SULLE ISIKLIKULT vajalik peab olemas olema, sulle vastuvõetavas kauguses ja sobiva kvaliteediga) ning ära hammusta suuremat tükki kui ära jaksad süüa. Kodu peab olema koht, kus puhata ja rahu saada, mitte hunnik lisakohustusi, nii et pärast palgatööd tuleb iga päev teist sama palju majapidamis- ja aiatöid teha.

Mis telekaabel? Mis netikaabel? Mis kanalisatsioonitrass? Mis prügiveokorraldus?

---------------------------------------------

neid asju saab ju ise omale "korraldada".
elan majas. neti pakkujaid palju tänapaeval, tv on zuum(valikuid on veelgi ju), prügiveo tellisin ragn-sellsist ja nii tihti kui mulle sobiv on. kanalistasioonivõrku vist ei sooviks. maas on septik, mida vajadusel käiakse tühjendamas. oluline kokkuhoid võrreldes sellega kui maksaks kanalisatsiooni eest. mugavused aga samad ju. vesi majas ja muud särgid-värgid.