On juba pikemat aega olnud mõtteis et sellest kirjutada ning nüüd seda ka teen.
Ma ei tea,võib olla pole ma seadustega piisavalt kursis,aga saan aru kui tuleb arve kommunaalarve vee,kütte,prügi eest..ka hooldus on enamvähem arusaadav. Aga remonditasu? MIKS peaks üürnik investeerima millessegi sellesse mis pole tegelikult ju päriselt tema oma?
Kas see ei ole mitte õiguslikult omaniku mure? Tema on see kelle majale värvi kantakse,midagi ehitatakse ning mis on pikemas perspektiivis tehtud ikkagi tema kodu jaoks??
Kuidagi väga läbi mõtlematu ja lonkav on meil see süsteem..
Need kes leiavad et vingun siin nüüd niisama - siis tasub teha vahet tõelisel virinal või tõstatatud teemal millel on ka alus.

Mis süsteem? See on ikka nii, kuidas kaks osapoolt omavahel kokku lepivad.

loe siit: http://www.vahendustasuta.ee/avalik/juhenda/yyrileping

võid selle ju vaidlustada, aga siis teeb üürileandja oma käigu ja tõstab üüri. vahet nagu eriti pole...

ilusti kirjas. aitähh
- Üüri tõstmine pole seljuhul muidugi välistatud.
egas midagi,peab üürileandjaga rääkima.
Tõstku siis üüri,pigem maksan õige asja eest..seniks kuni parem pakkumine silmapiiril:)

Et selle priske kasumiga, mida sa igakuiselt omanikule maksad sa oled rahul, aga remondifondi eest ei taha maksta - kas niimoodi tuleb aru saada?

Võibolla on asi selles, et korteriomanikule on niiviisi kasulikum. Kui üürileping on ametlik ja ta tulumaksu maksab, siis on talle muidugi kasulikum võtta väiksemat üüri ja jätta remondifondi summa üürniku tasuda.

Ma kunagi üürisin ka oma korterit välja ja ükski üürnik sellist küsimust ei tõstatand. Virin või mitte, aga lihtsalt lepingu sõlmimisel tuleks selliseid asju kohe küsida ja kui üürileandjal on võimalus valida mitme üürniku vahel, siis ta kindlasti valib selle, kellega on lihtsam suhelda ja kes ei hakka selliseid probleeme tõstatama. Seega võid ju lepingu lõpetada vastavalt etteteatamise tähtajaga ja teises kohas kohe algul enne lepingule alla kirjutamist kaubelda remondirahast loobumist. Kui see remondiraha on tavapärane igakuine majandamiskulu, mitte mingi suurem raha nt katuse remondiks või pangalaen, siis tõesti teed tühjast tüli iseendale.

ma saan aru eelmise jutust, et äraminnes saab üürnik osa katust nagu kaasa? kuna korjas sinna ju remondiraha.
mujal ilmas siiski omanik vaatab ise, mille eest oma kuuti ja kuudi katust remondib. niisugust imelikku fondi mujal maailmas üürilepingus ei eksiteeri.

Nii suure töö jaoks korjatakse eraldi raha ja seda üürnik küll maksma ei pea.
Remondirahast ei hakka ükski ühistu katust remontima.
Miks kirjutad lollusi?

selle asja nimi on remondifond ja sisaldab siis parasjagu seda, mida vaha, kas laenumakset katuse eest või muud. see on tavaliselt kindel summa.

teemaalgatajale- sellised asjad arutatakse läbi lepingu sõlmimisel. kui sa hakkad lepingu tingimusi omatahtsi rikkuma, võib omanik selle tulemusena öelda, et vabasta korter kuu aja pärast. kõik sõltub sellest kui oluline sulle see korter on, kas on soodne üüritasu ja soodne asukoht sulle. kui asjad töötavad, siis paljalt õiglustunde pealt on jabur tüli hakata tõstma. kui soovid kolida, siis hakka parem otsima uut üürikorterit.

Katuse raha kogutakse tavaliselt ikka eraldi, see on suurem summa.
Kui majas ikka mingi suurem töö ette võetakse, siis hakatakse selleks eraldi raha koguma.

Mis te vaidlete, ikka ongi remondifond asja nimi, olgu ta siis katuse või seinte või millegi muu remondi jaoks. Kes soovib võib ju juurde lisada, et remondiraha katuse jaoks, aga see ei muuda mitte midagi.
Remondiraha on jah üürileandjal ülim nahaalsus küsida. Hooldus- ja haldustasud on teine teema, need on jooksvad kulud ja on õiglane, kui üürnik need maksab.

No minul on näiteks ühes kohas kirjutatud halduskulu selle nimeks ja see on 0,50 m2 kohta. Teises kohas oli varem jaotatud see kaheks: halduskuluks ja remondikuluks, kokku 0,416 € m2. Viimasel ajal ei ole seda enam kahel real märgitud, vaid on pandud ühise nimetaja alla: majandamiskulud. Halduskulusid ei saagi täpselt korjata, sest iial ei tea mis summad võivad jooksvateks kuludeks minna ja kõik mis korjatud rahast üle jääb, kantakse tulevaste perioodide tuluks - kas seda nimetada haldusrahaks või remondirahaks, ei oma tähtsust, sest seda kasutatakse tulevikus nii nagu üldkoosolek otsustab. Suurtemate remontide puhul aga kindlasti nendest kopikatest ei jätku ja suuremad remondirahad tõesti korjatakse eraldi, samuti pangalaen.

Remonifondist ei võeta raha suuremate tööde jaoks. Kui on katuse remont, torude vahetus, siis seda kogutakse eraldi ning üürnik maksma ei pea.
Kuigi on igasuguseid üürileandjaid. Kui ma kunagi üürikorteris elasin, küsis omanik, kas ma lauatelefoni tahaksin, aga liitumise 900 EEKU oleksin pidanud ise maksma, sel ajal oli see suur summa, aastal 1995.

Meie ühistus on aga just remondifond igakuiste maksetega, ja selle arvelt on viimastel aastatel katust parandatud ja trepikodades põhjalik remont tehtud.

Minu üürnik hakkas ka u pärast aasta aega korteris elamist undama, et tema remondifondi maksma ei pea. Ei pea jah, seadus on tema poolel. Kuna ta tahtis edasi elada seal korteris, siis t6stsin selle 30 euri v6rra üüri. Huvitav küll, kes naudib seda soojemat temperatuuri ja väiksemaid küttekulusid, mis maja soojustamine annab ja kes r66mustab, kui trepikoja vahetatud akendest tuul ja vihm sisse ei saja. Kas üürnik seal minu korteris elades v6i mina mitusada kilti eemal?
See katuse kaasa saamise jutt ei päde. Ise elad selle katuse all ja selle eest maksadki, et saaksid elada terve, mitte lekkiva katuse all. Kui välja kolid, siis enam ei maksa ja hakkad maksma m6ne muu katuse eest. Kui mina omanikuna seal korteris elan, siis maksan mina, kui elab keegi teine, siis maksab tema. Kui ei meeldi, ära ela, v6tan järgmise ja maksuj6ulisema. Pole vaja oma elu keeruliseks teha.

Meie ühistus on suuremate tööde puhul hakatud eraldi raha koguma.
Kuhu remondiraha läheb, seda küll ei tea.
Enda üürnik ei ole küll katuse remonti ja torude vahetust kinni maksnud.
Ikka mina maksan.

Kuhu siis teie remondifondi raha läheb, kelle majades remontideks eraldi veel korjatakse? Olete üldse huvi tundnud ja aruandeid näinud? Nimi ise ütleb, milleks raha kulub, aga kui lisa korjatakse, siis ei saa ma sest enam aru. Ju mingit sahkerdamist tehakse ja lollid muudkui maksavad.

Meil ja korteris, kus elab üürnik, on katuse remondi , välisuste ja torude vahetuse raha eraldi kogutud.

Sellist asja, nagu "päriselt oma" polegi üürilepingu puhul olemas. Üürile andmise ajal on korter päriselt üürniku oma ja kui ongi ostetud väljaüürimiseks, siis omanik seda ju kunagi ei kasuta ning see pole reaalsuses kunagi tema oma. Remondikulud on muidugi üürniku kanda. Iseasi, kas neid peaks nii usinalt just tolleaegselt üürnikult küsima või jaotama pikema aja, nt 10-20 aasta peale. Näiteks mootorpaati välja üüriv inimene arvestab ka remondikulud sinna sisse, kuigi paat on tema oma. Üldiselt seda ei saa võtta investeeringuna, mis tähendaks vara väärtuse suurenemist (nagu maali ostmine), vaid amortisatsioonikuluna.

Kas need eraldi kogumised on ka eraldi kirjetel aastaaruandes näha? Kui sellist rida nagu kasutamata remonditasud üldse pole, siis on arvata, et see nn remonditasu kuskile valesse kohta läheb. Mina saadaks revidendid asja kontrollima.

Otse loomulikult on eraldi kirjas, kuidas saab eraldi kogumine olla, kui kirjas ei ole.

Näiteks korteris, kus üürnik elab, vahetati torusid, võeti pangast laenu ja kajastub eraldi üüril laen. Seda muidugi üürnik ei maksa.
Enda majas remonditi rõdusid. Samuti arvel eraldi rõdude remont.

Sellist asja, nagu kasutamata remonditasu ei ole iial näinud. Mis mõttes? Kas see arvestatakse siis kommunaalidest maha?
Igal juhul sellist rida ei ole.
Ma ei tea, kuhu me majas remondifondi raha läheb, suuremate tööde jaoks on alati hakatud eraldi koguma.

Kuhu remondifondi raha läheb? Ühistu raamatupidamises peaks olema eraldi konto (mitte pangakonto, vaid raamatupidamiskonto) ja kõik laekunud remondiraha peaks minema sinna. Kui remonti tehakse, siis sealt võetakse.
Teoorias peaks kõik kasutamata remondiraha ka ühistu pangaarvel alles olema, aga tegelikkuses on kogu sissetulev raha ühel pangaarvel ja seda siis kasutatakse kõigi kulude katteks.
Näiteks kui mõni ühistu liige jätab arve õigeks ajaks maksmata, ei jäeta sellepärast tema osa küttearvest küttefirmale maksmata, vaid võetakse selle tagavara ehk remondiraha arvelt niikauaks, kuni ta oma arve ära maksab.
Aga ühistul on alati aastaaruanne ja seal peab olema kirjutatud, kui suur on kogutud remondiraha ja kui palju selle eest remonti tehtud. Jääk peab alles olema. Ja igal ühistu liikmel on õigus küsida seda aastaaruannet endale lugemiseks.

Remondifondi kasutatakse pisiremondi jaoks.
Suuremate tööde jaoks kogutakse raha eraldi, vähemalt meie majas on nii ja üürnik seda ei maksa.