selle asemel, et kirjutada, kas kartul teeb paksuks ja kuidas leida nippe selleks või tolleks pisiasjaks, peaks hoopis alustama õpetusega, kuidas ellu jääda, kui midagi hirmsat juhtub.
jah, võib targutada, et ei juhtu siin midagi hullu ja et ise oled loll, kui ei oska end kaitsta jne blaablaablaa, '

aga meile ei räägita tõtt, meile valetatakse ja mängitakse tola ja kui siis ühel hetkel surm vahib iga kandi pealt näkku, siis ei oska nagu miskit ette võtta. lihtsalt surrakse ja kõik.
aga kas ikka peaks surema? kas selleks on meil lapsed, kodud, et me surema peaksime kellegi haigete mängude tagajärjel.

no ei usu enam ainsatki sõna, mis meile räägitakse ja aina tunned, et meie eest varjatakse tõde ja tegelikkust.
kõik märgid räägivad, et ära usu....

niiet, paluks HÄID juhiseid, kui kaob elekter, kaob side, kaob toit poodidest, kaob liiklus. mida teha.
voitkade kombel kaevikusse?
kuidas seal kaevikus ellu jääda, kui olla nii loodusest võõrdunud nagu tänapäeval enamus on.

tuleb osta tikke, kerasinka, petrooleumi, soola, jne.
Teha korralik vibu, et jäneseid ja faasaneid küttida, varuda kütet ja alustada muldonnis komfortset looduslähedast elu.

keegi ei keela sul loodusest võõrduda. ma näiteks saaksin igas olukorras hakkama

Maksud ja surm on kindel värk siin maailmas. Elu on krooniline haigus, mis lõpeb surmaga - olgu siis elekter või ärgu olgu.

seda kindlasti, artist.

iga asja kohta saab öelda nii ja naa, saab filosofeerida ja isegi täppi läheb.

aga kas ikka on parem viis suremiseks see, et lihtsalt usud pimesi igat sõna ja sured kui võrku püütud räim.

ja tobe kogu selle asja juures on see, et see valedest juhmistunud inimolend omaenda käega kirjutab alla omaendaenda surmaotsusele.
täielik absurdikas, ja kui mõttetu kokkuvõttes on kogu see sündimine, olemine ja suremine kokku.
aint üks lõputu tapatalgu.

kas annab inimolendit kellegi teise elusolendiga võrrelda, kes nii järjekindla armutusega ja nii kohutavas hulgas omaenda liigikaaslasi hävitab.

see on väga päevakohane teema. mis meist saab, kui algabki sõda. kõik aina ajavad mingit sõja teemat.
kuhu minna, kuidas olla.
kaitsetud ja lollid paljud meist.

Aga ellujäämiskursusi ju korraldatakse. Võtsin hiljuti ühest sellisest osa ja tõesti, hämmastavalt palju tarku teadmisi sain. Arvan, et igal inimesel võiks kuskil keldrinurgas see ellujäämis-tarvetega seljakott pakitud olla, et vajadusel see kohe kaasa haarata. Sest tegelikult me oleme ikka lollid küll selle koha pealt. Kui kasvõi ainult elekter ära kaob, on kohe mää, rääkimata suuremast katastroofist.

kõiki neid tunneleid ja metrootaolisi käike, mis harjumaal metalliröövlitel puhtaks kistud, teha korda. kasvõi varjendikski, kui madinaks läheb.
kellegi maaüksustel nad ju ometi on.
ma arvan, et neid käike on ikka üksjagu ja kas kõigist üldsegi teadlik ollakse.
kahju, et mul pole maad sellise käigu peal.

Ma arvan, et te lasete end lambakarja kombel kokku koguda ja aedikusse sulgeda, sest võim kinnitab: me kaitseme teid niimoodi. Enamik usub seda valet.
Üks väike soovitus: koguge raamatuid taime, looma ja muu kasvatamisest, kõike infot mida siis võiks vaja minna. Internetist ei saa siis enam ühtki nõuannet ja esivanemad koos oma tarkustega ka ammu kadunud.

aga kas ikka on parem viis suremiseks see, et lihtsalt usud pimesi igat sõna ja sured kui võrku püütud räim.
--------------------
Mis takistab sind ise õppimast, kuidas ellu jääda?
Me esivanemad lihtsalt pagesid sõja eest. Õnneks oli, kuhu põgeneda.
Ja need lõputud pagulased, keda kõik vihkavad - enamus neist naistest ja lastest polegi muud moodust leidnud, kui minna sõja eest nii kaugele, kui võimalik. Mitte metsa koopasse pugeda. Nojah, neil seal pole eriti metsagi...

pihta, et pagulased....mis krdi pagulased. see on masside liigutamine manipulatsiooni eesmärgiga.
need inimesed on õnnetud tööriistad maailma ümberjaotajate käes.
tegelikuklt on mul neist inim-massidest kahju, aga samas ajab hinge täis.
kannatajad on need, kelle maale trambib see mass kui hull loomakari peale, sõtkub ja situb kõik ära.
ja kannatajad on ka see massikari. aint nemad loodavad paremale elule, samas võttes lootuse neilt, kelle maale nad sisse trambivad.

hea meelega hävitaks hoopis need, kes seda asja organiseerivad, need segased võimuiharad maailmavallutajad, ja need töllid, kes keel ripakil iga segase korraldusi lömitades täitma kukuvad.ähh.

Täpselt, need on õnnetud inimesed maailma ümberjaotajate käes ja võimujanuste sõdijate jalus. Nagu eestlasedki olid sõja, Siberi ja vene võimu eest pagedes. Kõik sama, midagi pole muutunud ega muutu ilmselt kunagi. Hirm jääb alati.