Kas see nn bioloogiline kell on tõesti olemas?
Mul üks naistuttav kunstseemendab ennast juba 15a järjest ja ei midagi. Tundub, et see tema arstivärk on kuidagi Münnhauseni sündroomi põhine. Meest tal pole, käib ja seemendab ennast välismaal, Sõõritsa juures ka juba aastaid ja ei midagi. Tundub nagu olevat hobi tal selline. Raha ju jagub ja miks mitte.
Ma arvan, et mingit bioloogilist kella ega titeisu pole olemas, on olemas vaid hirm üksinduse ees ja selle ees, et mees jätab maha, so siis nende naiste puhul, kes torgivad tõrksate meeste kondoome läbi jne.

On olemas. Nii kui 30 täis sai, hakkas kuklas taguma, et kui kaua venitan, jään lastetuks. Hirmu üksinduse ees polnud, oligi titeisu. Suisa selline, et sai neid mitu tehtud. Nüüd ema ja rahul.

Neist naistest aru ei saa, kes vastu meeste tahtmist lapse soetavad. Aga teiste naiste kunstseemendamine ei puutu üldse sinusse. Küll muidugi kahju sellest naisest, kellele lapsesaamine on hullukstegevaks kinnisideeks saanud. Tema asemel kaaluksin adopteerimist. Oleks üks laps õnnelikum.

ja vähem kadetseda-klatšida.

jälle see kadetsemise jutt.
no pole ju kõik aina kadedusest ja kadetsemine.
kõik pole klatš ka.
las räägivad teised oma mõtetest, ega mõtted klatš ju ole.
kõik on kõigest elu miljardid killud.

räägib iseenesest, oma mõtetest, tõekspidamistest - ei ole tegemist klatšiga.

Aga kui kirjutaja võtab kohe ette kellegi teise inimese ja halvustab tema käitumist, toimimist, otsuseid - siis on tegemist pesuehtsa klatšiga.

kui see inimene paneks siia selle teise inimese andmed, nime, siis oleks klatš.
antud juhul on tegu lihtsalt anonüümse näite toomisega, mis võib olla ka väljamõeldis.

musta valgeks rääkida. Klatš on halvustav tagaselja rääkimine.

Isikuandmete avaldamine on juba seadusjärgselt karistatav laim.

emaduse geen, ei tea, kuid on teada, et väljendit 'bioloogiline kell' kasutatakse kliimaksi tuleku ehk vanuse kohta, kus rasestumine muutub võimatuks.

On naisi, kes suhtuvad lastesse ükskõikselt, ja neid, kes lastest teadagi ei taha nn rongaemad. Kuid on naisi (enamik), kes väikest last nähes ei suuda naeratust varjata, süda läheb soojaks.

Teema autor: "Ma arvan, et mingit bioloogilist kella ega titeisu pole olemas, on olemas vaid hirm üksinduse ees ja selle ees, et mees jätab maha..."

Selle peale ütleksin, et see pole inimlik seisukoht, eeldatavasti see naine peab enese elu väärtuslikuks, ent last oleks, maailma sünnitades, vaja vaid seltsiliseks või pensionisambaks, mitte armsaks järeltulijaks.

sul siia ronida on, 15.16?
heast ilmast võid ju mujagi, näit hea kogemuse all, targutada.

paljudel on laps nagu mingi projekt. tehtud isekatel kaalutlustel või kogemata.

nüüd kommentaari, kas ta sai millestki mõtteid edasi mõtlemiseks.

mis siin ikka mõtelda. ainult üks tunnistas, et tal oli titeisu ja kell tagus kuklasse, samas kartis jääda lastetuks. mis põhjusel kartis, seda ei põhjendanud. väidetavalt üksindusekartus pold see põhjus. mine võta kinni.
bioloogiline kell kirjutas, et enamusel tuleb lapsi nähes naeratus näole. mulle tuleb naeratus näole, kui näen näit iiri hundimurdjat, kes mu meelest nii supervinge koer, või näen sigakoera ja jälle nägu nalja täis, sest ka see on ülilahe elukas, aga endale ma neid võtta ei saa, tean end liiga hästi - ma olen väga laisk ja paadund kesklinna korteriinimene ka. need koerad peaks käima kodus liivakastis nagu kassid või laskma oma häda nende imavate uriinilinakeste peale, mida apteegis müüakse, sest ma käin ise toast väljas nagu kuuvarjutus.
see elu poleks neile mingi meelakkumine.
samas kallistaksin neid kodus diivanil kindlasti rohkem, kui keskmine inimene, sest kellastkellani sunduslik töö mul puudub ja süüa annaks ka neile vaid parimat, mitte mingit saasta, nende söögi pealt ma kokku ei hoiaks. arvatavasti oleks neil ka koht me pirakas abieluvoodis, poleks südant neid sealt välja visata, kui nad seda ise ei taha.
siiski miinused kaaluks plussid üles. adekvaatne inimene saab aru, et koeral on vaja palju viibida väljas, joosta, mängida jne.
lapsi teevad ebaadekvaatsed nagu nalja. neid ei koti ei see ega teine põhjus, miks oleks targem juhad kinni klõpsida või vasektoomia teha või seksist sootuks loobuda

Väga nõus 07. mai 2016, kl 19.06 arvajaga. ja see kõik kehtib ka laste saamise kohta, kui keegi vihjest aru ei saanud.

Kole on kuulda neid, kes muretsevad lapse endale seltsiks või lihtaslt, et nii titeisu on peal, aga endal meest kõrval ei ole. Ikka isekus kuubis. Muidugi on alati oht minna lahku, aga lapse seisukohalt on vaja, et ta sünniks perekonda, kus on nii ema kui isa.

Kuidas mõned naised võivad olla nii egoistlikud ja tahavad oma lapsele kannatusi? Neid viimaseid nad ju eos juba loovad, kui muretsevad lapse, kelle ei ole isa. Nagu juba öeldud, siis isa olemasolu ei garanteeri õnnelikku kasvamist, aga iga inimene peaks tahtma oma lapsele parimat ja kui seda ei ole võimalik pakkuda, siis ei muretse seda last. Kui üksik naine tahab kellegi eest väga hoolitseda, siis pigem võtku laps lastekodust, sest siis on päästetud vähemalt üks hing sellega, et tal mitte ühegi vanema asemel on vähemalt üks. Aga kus sa nüüd, egoistid tahavad ju ikka ise rasedad olla ja vot minu, minu laps. Hakake ükskord mõtlema, et mida te teete ja seda sellisel juhul oma lapsele! Mitte üks laps ei taha olla ilma isata!

See, kes kirjutas, et mitte ükski laps ei taha olla ilma isata: äkki ei räägiks asjast, millest sa ei tea.

Oleme õega üksikema lapsed. Õde tundis puudust isast, mina ei tundnud. ÜLDSE. Ei tunne siiamaani.
Praegu oleme mõlemad normis ja toredad :)

Mu arust sjuuke jäik moraalilugeja ja kõiketeadja suguvõsas võib olla lapsele palju kahjulikum, kui üksik, kuid hooliv ema.

kui sa pole porgandist midagi magusamat söönud, siis ei saagi ju vahukooretordist puudust tunda ;)
hooliv ema on tore, kuid kas oleksid siis vastu, kui sul oleks ka sama tore ja hooliv isa lisaks? ei oleks ju.

Just, ei tea tahta, mida pole. Kuigi ehk tahta ei oska, siis mõtleb küll iga laps, et miks minul isa pole. Kuidas te üksikemad selgitate? Ei mõtle siin neid, kes mehest lahku läinud. Valetate midagi või ütlete nagu ühele mu sõbrannale ema ütles, et sinul pole isa ja kõik.