Mu mees oli veel aasta tagasi igati kena ja õrn minuga. Ei vihastanud kergesti ja oli vana rahu ise, ka sel juhul, kui ma ise ärritusin millegi peale.
Nüüd on ta totaalselt muutunud ja ära teda ei tunne. Muide, 4 aastat oleme olnud koos, kuid viimase 8 kuuga muutus ta sedasi! Ta vihastab nii kergesti ja tõstab häält, kui ma natukenegi midagi ta meelest valesti teen. Teatab, et just mina ja ainult mina olevat ta vihastamise põhjustaja.
Nüüd hiljuti teatas, et ma ise olla midagi sellist 8-9 kuud tagasi talle öelnud, mille tagajärjel ta sedasi muutunud on. Aga MIDA ma nimelt tollal ütlesin, seda ta ei ütle. Ma palusin tal öelda sõna-sõnalt, mis see siis oli, mis nii selle muutuse põhjustas, Aga ta keeldus ütlemast. Kui ma ütlesin, et ma ei mäleta ja palusin tal meenutada, et ma teaksin, MIDA ma siis talle nii julmalt ütlesin.
Kuid ta keeldus ütlemast.
Kui mees keeldub ütlemast nii olulist asja, et ma võiks teada ja heastada oma süü, siis tegelikult pole ma midagi teinud. Ta on selle lihtsalt välja mõelnud, et oleks olemas ettekääne vihastamiseks! Ta isegi on mind korduvalt ähvardunud, et ta on võimelune isegi mulle kallale tulema nüüd!
Kui minule keegi oleks minevikus midagi tõesti öelnud ja see isik paluks mul talle meenutada, misee Oli, siis ma meenutaksin. Et ta teaks täpselt. Aga minu mehel pole tegelikult midagi, sest miks ta muidu keeldus mulle meenutamast, mida täpselt ma siis tegin talle! Ja praeguseks ongi mu ,,vana hea armas,, mees ,,surnud,,
Kardan,et ta muutub nüüd järjest hullemaks, mitte ei muutu endiseks.

Minu praktika näitab, et süüdi võib olla hoopis anaalseksi puudumine või suhuvõtu vähesus. Kui need asjad saaks defitsiisi poolelt ära, muutuvad mehed tihti lahkemateks inimesteks. See kurjus nende tegevustega justkui väheneb. Tundub uskumatu, aga toimib.

hüppa türisalu pangalt alla netihiiro