Millise ametiasutuse poole tuleb pöörduda, kui soovin loobuda juriidiliselt oma emast? Ei soovi tema eest vanaduspõlves vastutada.

See pole kahjuks Eesti seaduste järgi võimalik, emast lahti öelda ei saa, uuendatud perekonnaseadus hoopis karmistas nõudmisi, et lapsed peavad oma vanemate eest hoolt kandma. Riik peseb sellest käed puhtaks. Ainuke võimalus on välismaale ära minna, siis ei saa Eesti seadused sind kätte.

aga kui on mõjuvad põhjused? kas kohus võib otsustada, et saab? minu ema vägivaldne asotsiaal ja õnneks on aru saanud, et minu elus tal kohta pole ja elab mõnusasti kuskil varjupaigas omasugustega lakkumas ja peksmas. aga kui ühel päeval peaks ta avastama oma "õigused"? mis siis saab?

Kuulsin hiljaaegu, et täiskasvanud inimene peaks saama siiski loobuda vanemast. Ma ei leia, et peaksin tulevikus toetama psühhoterroristist joodikut.

mida ema siis nii hullu teinud on,et soovid emast loobuda...ka sina saad ükskord vanaks!!!

Vastus on kell 18:15 kommentaaris.

Kui talt varem vanemlikke õigusi ei ole võetud, siis järelikult ta ikkagi kasvatas ja toitis sind. Nüüd pead tegema seda, mis sinu kohus.

Ei, ta ei kasvatanud ega toitnud mind, vanemad on lahutatud, elasin isaga. See teema ei ole arutluseks, küsisin konkreetse küsimuse ning ootan konkreetset vastust.

tahad täpset ja õiget vastust, pöördu juristi poole. Miks peaks keegi siin sulle tasuta nõu jagama, liiati kui ülbevõitu ka oled.

Plaaningi pöörduda, kuid lootsin siit eelnevalt adekvaatsemaid vastuseid saada ning end teemaga rohkem kurssi viia. Mitte ülbe, vaid ärritunud, kui olen eelnevalt selgitanud selle soovi tagamaid ning järgmine kommenteerija hakkab jälle rumalusi suust välja ajama. Ma ei leia, et minu kohustus on üleval pidada joodikut.

Ma lihtsalt imestan , milliseid konnentaare sa saad. Küsimus on igati õigustatud. Aga ärge niisama lahmige siin kulla vastajad,teie enda vastused on ülbevõitu. See on väga tõsine probleem ja selliseid naisi ja ka mehi on päris palju kes pole oma laste eest hoolitsenud aga nüüd on neil seaduslik õigus nõuda oma järeltulevalt põlvelt enda eest hoolitsemist. Ebaõiglane ja naeruväärne. Ja sulle Küsin-soovin jõudu, kahnu, et ei oska sulle vastata.

see, kes küsib, mis see ema siis teinud on, pole näinud sellist elu, nagu näiteks mina. ja sel juhul paluks suu kinni hoida. emaga suhtlemisest ei loobuks ma eales kergekäeliselt. aga parim, mis ma elus teinud olen, oli emaga suhtlemisest loobumine 15 a tagasi. tean, et ta on endiselt elus, varjupaigas. imelik, mida kõike üks naisekeha ära kannatab! odekolonni ja aknaklaasivedelikku ja kaklusi ja autoallajäämist ja oimetuks peksmist jne jne jne. muide, ta lihtsalt ei kuulu mu ellu enam, temast mõelda pole isegi valus - tuld nüüd, kui paha tätar ma ikka olen, eks?

see on keeruline teema ja ainult iga ühele individuaalselt lahendada. kõik vanemad ei armasta oma lapsi. edu autorile. käitu südametunnistuse järgi ja võõraste lobast ära tee välja.

Aitäh toetuse eest, selle sammu teen kindlasti ära ning kk kirjeldatu kõlab väga tuttavalt, täpselt samu asju oma silmaga näinud.

Siit moraal, alati tuleb ennetavalt sellistel vanematel vanemlikud õigused ennetavalt ära võtta. Mul on oht, et pean hakkama ülal pidama oma alkohoolikust isa, kes mind lapsepõlves korduvalt oimetuks peksis, igapäevaselt psühhoterrorit tegi ja niisama kolkis. Seda ma tean, et kunagi saan ma ise ka vanaks. Ainult minul ja mu isal on see vahe, et ma ei ole agressiivne alkohoolik, kes oma lähedasi terroriseerib ja peksab. Olen kuulnud, et peaks olema võimalik täiskasvanuna oma vanemad kohtusse kaevata. Kahjuks ei tea ma midagi täpsemalt. Kui kellelgi on kogemusi, siis mina kuulaksin huviga. Siiani olen lihtsalt lootnud, et isa on piisavalt uhke või loll, et mitte oma "õigusi" taga nõudma hakata.
Üleskutse kõigile vägivaldurite elukaaslastele, abikaasadele jne. Kui teil on lapsi, siis tehke neile see teene ja laske kohtus peksjal vanemlikud õigused ära võtta. Teie laps ei pea hakkama oma vägivaldset vanemat oma pere arvelt kantseldama. Meelega ei kirjutanud lapsevanemateks sobimatutest inimestest kui isadest, sest nagu näha, on piisavalt ka selliseid emasid.

Olin mingi hetk sama hirmu ees, et pean hakkama isa, kes ennast ainult paar korda elus näole andnud, ema rahaliselt üldse mitte toetanud jne ülal pidama.
Seaduses on kirjas, et kui tema pole sulle miskit andnud, ei pea ka sina talle midagi andma. Konkreetselt "lahti öelda" ilmselt pole võimalik.

teemaalgataja oleks pidanud oma küsimuse täpsemalt esitama,selgitama siis poleks ka valesti arusaamisi olnud...igatahes jõudu sulle

Minu 42-aastane sõbranna mattis "isa" keda viimati nägi 8-aastaselt!
Pidi kinni tampima veel külmkambri arve aja eest mil surnukeha isikut tuvastati ja sugulasi otsiti! Summa kokku 8000.-!

Siit järeldus - naised, kes te teete lapse mitte-nii-väga -turvaliste meestega, kellega te abielus ei ole ja kes pole juba alguses eriti isaks saamisest huvitatud, võtke laps oma nime peale!
See pole mingi häbiasi jätta isa koht lapse sünnitunnistusel tühjaks. Paljud teevad selle vea, arvatse naiivselt, et lapsel peab ju isa olema, vähemasti sünnitunnistusel mõne püksikandja nimi.
Sellega kohustate last isa kantseldama kui see vana ja abitu on. Muidugi võib ka paremini minna.

Kui lastel ikka ei ole rahalisi vahendeid alkohoolikust ema või isa hooldekoduarvete maksmiseks, siis ei saa neilt keegi midagi võtta või nõuda. Siis maksab need arved kinni kohalik omavalitsus.

Ja sellepärast ma lasin südamerahus emal juua niipalju kui magu vastu võttis. Pani kõrvad pea alla veel enne pensioniiga. Kui politseist teate sain, oli esimene mõte "Jumal tänatud".

millise kujuga on küll pea inimesel kes arvab, et teemaalgataja tahaks lahti öelda normaalsest/korralikust emast??

no mina usun küll, et on olemas lapsi, kel tuleb ema või isa meelde vaid siis kui neil on midagi viimastelt saada. millise peakujuga on inimene kes usub, et kõik lapsed vastavad oma emale ja isale sama suure armastusega kui neid on armastatud? see ei ole mõeldud teemaalgatajale, tema juhtum on tõesti vastupidine.

minu inimeselehaline mutt on ammu ära tüüdanud.ta ei hoolitsenud mu eest.mul on suht jubedad lampjalad,töllakil suu,rahhiiitiline kolp,pidevalt haige.sellest halvast elust stressan siiani.olen aastaid paanik ärevik,unehäirete ja krooniliste peavalude all kannatav hüsteerik täielik psihh ja järjest hullemaks lähen.mul on kuritegelik käitumine.
point selles et hullumeelne inimeselehaline mutt armastas asunikku rohkem kui mind

Ma ei saa tegelikult üleüldse aru, mida tähendab mõiste "emast lahti ütlemine". Ema on ema, temast ei ole ju võimalik "lahti öelda" - olgu ta kasvõi kriminaalkurjategija. Ei ole võimalik täiskasvanuna seadustada, et ühest hetkest peale ta ei ole enam mu ema. Väikelapse suhtes saab emalt vanemlikud õigused ära võtta, aga selle lapse emaks jääb see hatt ju ikkagi. Iseasi on vaidlustada lapse ülalpidamiskohustust ema suhtes. See on võimalik ja mõnel juhul ka õigustatud. Aga ka siis jääb ju bioloogiline ema ikka emaks......Oma mineviku eest ei jookse kuhugi. Kahjuks!

minu isa oli ka alkohoolik,vägivaldne,valetas ja kõik jõi maha,isegi 2 korteri raha läks kõrist alla,alimente ega midagi ei maksnud,kasvatuses ei osalenud-ühesõnaga isana ei käitunud ja lõpuks oli ka paras paadialune,käis siis õlleraha nuiamas,mida mina ei andnud.krt ta pole mulle kommirahagi kunagi andnud,muust rääkimata.õnneks andis otsad kui oli 47 vist...ei teagi-pole eriline haua külastaja ka.puudust ka ei tunne.ei saa puudust tunda inimesest,keda sinu jaoks pole kunagi olemas olnud.kõlab julmalt,aga ta pole minu jaoks ka elus midagi teinud ja mul pole isegi peast läbi käinud kunagi seda mõtet,et hakkan tema eest midagi kinni maksma või tema eest hoolitsema-lubage naerda!!!!on neid inimesi,kes on minu heaks väga palju teinud ja neile olen ka samaga vastanud siiani ning teen seda ka edaspidi.

matuseraha mina ka ei maksnud.kuigi see peaks olema laste tasuda....maksa veel sellisele peale

Teema on tegelikult tõsine, kuigi pere armastus on ikka pigem alaline ja tingimusteta, võib teine kord olla juhuseid kus isegi lähim inimene käitub ebainimlikult ja tõeliselt vastikult. Minul on selline juhus enda tädiga, oleme alati hästi läbi saanud, aga nüüd tal tõeliselt raskejuhuline keskeakriis ja nii ta terroriseeribki kogu perekonda, käib ja valetab teiste kohta koledaid lugusid kokku ja manipuleerib hirmsasti, tema käitumine on lühikese ajaga nii muutunud et keegi enam teda ära ei tunne. Kahju on kõige rohkem, nii temast kui meist, hea inimene ju ja ikka armastad nagu oma, aga kui ta sulle nii ilmselt "saapasse situb" hakkad paratamatult mõtlema et parem oleks kui ta ei oleks meie pereliige enam.

nagu ema, nõnda tütar.

gregor, mage provokatsioon Sul.

Ei mina ei saa aru sellest "tahan emast lahti öelda" vihkamisest. Tänu sellele inimesele oled sina üldse praegu siin olemas. Ei oleks seda vägivaldset joodikut, ei oleks siin ka sind küsimas. Bioloogiliselt ja geneetiliselt on ta ikka sinu ema, olgu nii luuser kui ta on.
Mina pigem aitaks nõu ja jõuga nii palju kui mul õnnestuks, et teda sellest ringist välja saada. Alkoholilembus on ju haigus ja ilma ravita sellest välja ei tule. Sa oled aga valmis ta ükskõik kuhu urkasse viskama. Anna andeks, ma ei mõista sind.

Eks mõistmine tuleb ikka läbi kogemuse. Nii lihtne on ju teoreetiliselt rääkida, kuidas ikka mina toetaks ja aitaks nõu ja jõuga...oled sa lilleke oma elus üldse mõne alkohoolikuga kokku puutunud? Kui oleksid, siis hoiaksid siin hukkamõistmise asemel suu kinni.
Ja kahju küll niimoodi öelda, aga sünnitamine ei tee veel naisest ema. Mis arvad, kui palju lastekodulapsi on tõeliselt orbusid ja kui palju on seal lapsi, kelle emad on lihtsalt alkohoolikud, asotsiaalid? Võin sulle öelda, et enamus on asotsiaalide lapsed. Edasi mõtle ise...ehk tuleb siis ka mõistmine.