Millest võib see tingitud olle, kui enam ei saa aru kas miski toimus unenäos või reaalsuses? Viimasel ajal on nii palju kordi, kui lihtsalt jään mõtlema, et kas see juhtus päriselt või mitte...

n'ed n'gemusi....

ah, no mida tähtsust - kui juhtus, siis juhtus!
elu ongi unenägu :)

Mind teeks see murelikuks.

ei ole, elu on teatrietendus kus peaproovi plegi.

oled üleväsinud ja ei suuda korralikult ja sügavalt magada.

kusjuures, mul on ka nii olnud, et ma ei tea, kas ma olen päriselt nii teinud-öelnud-olnud, või on see unes toimunud.
Näide: jõin hommiul kohvi ja tuli meelde, et isa oli helistanud mulle hommikul, et emale vaja bussi vastu minna. Aga samas tundus see kuidagi ähmaselt meeles olema. Helisasin siis isale, paps ütles, et ta pole helistanud, aga ema tuleb sinupoole täna, kui tahad mine jah vastu.

Murelikuks teeb mindki, sest neid kordi on põhimtteliselt igapäev juba..ja ma ei kujuta ette ka, millest see tingitud võiks olla, sest ma ei ole oma elus hetkel mingit suurt muudatust läbielanud.

no väga raske on aru saada, mida sa mõtled? Kuidas unenäod ja reaalsus saab segamini minna? See seisund vajab ikka pikemat kirjeldamist ja parem, kui mõnele erialainimesele. Ei tea ju, kas kasutad mingeid medikamente või midaiganes, kas oled ülekoormatud, jne. Või räägid mingit tühisemat varianti, mda võib ju juhtudagi. Vaevalt, et foorumist adekvaatset vastust saab. Aga kui on kahtlusi, räägi mõne psühiaatriga et uuritaks.

Kasutad kindlalt narkotsi,sellepärast ei saagi aru kas reaalsus v ei.

Kui maapealses kehastuses töötavad meil viis meelt nägemine kuulmine
maitsmine kompimine ja lõhnataju siis unes nägemist kuulmist ja
rääkimist asendab telepaatiline meel ülejäänud on välja lülitatud. Ning kui
on alles nägemine ja telepaatiline meel siis muutub ka ajataju meie jaoks.
Ja see reaalsuste eksisteerimise eksistents tundub üldse olevat
astmeline kus kõige alumisel tasandil on unenäoreaalsus.
Unenäoreaalsus seepärast kõige alumine reaalsus ongi et selles
reaalsuses olles meile ei meenu kohta kust me pöördume tagasi meie
enda jaoks sellel ajal tegelikuks peetud reaalsusesse ilma et sellega
kaasneks kohe automaatselt mõte see ei ole tegelikkus. Tähendab
reaalsus on see kui olek on meie jaoks kehtiv ja ebareaalsus on see
kui olek on meie jaoks ebakehtiv. Ebakehtiv reaalsus on alati kehtivast
reaalsusest astmevõrra allpool. Ebakehtiv reaalsus ongi sellepärast
ebakehtiv kehtiva reaalsuse suhtes et sealt pöördume alati tagasi
kehtivasse reaalsusesse ehk siis uinume näeme und mis on sel hetkel
meie kehtiv reaalsus kuid kui ärkame ja meenub unenägu siis muutub
see reaalsus meie jaoks meie teadlikus ärkveloleku kehtivas reaalsuses
ebakehtivaks reaalsuseks. Kuid võib olla ka vastupidine protsess kui
oma kehtivas reaalsuses teadvustame sellest reaalsusest kõrgemat
reaalsust siis võib see olemasolev kehtiv reaalsus ise muutuda
ebakehtivaks reaalsuseks. Unenäo puhul võib tuua näite seni kuni und
näeme on see meie tegelik reaalsus aga kui unenäos meenub meile
meie kehaline elu siis muutub seni tõelisena paistnud unenäoreaalsus
ebakehtivaks reaalsuseks mis väljendub kohe mõtte et see on uni see
ei ole tegelikkus. Senikaua meie tegelik reaalsus ei muutu ebategelikuks
reaalsuseks kuni me ei mäleta oma olemasolevas reaalsuses kõrgemat
reaalsust ning see reaalsus ei muutu ka siis kui me teadvustame endale
selles tegelikus reaalsuses madalama reaalsuse ehk siis ärkvelolles
unenägusi. Siis jääb meile lihtsalt kaks reaalsust tegelik ja ebategelik.
Kuid kui me oma kehasoleku ajal meenutame endale ka
kehasolekuajareaalsuse kõrval veel kõrgemat reaalsust ehk
vaimumaailmset kehavälist astraalreaalsust siis oleme korraga
teadvustanud endale kolm reaalsust millest nähtavasti kõige
reaalsemaks peame alateadvuses seda kolmandat kuid mille täielik
mõju meie reaalsustajule avaldub siis kui oleme kehast lahkunud. Nüüd
ongi huvitav kas see astmelise arengu spiraaltrepp veel jätkub ülespoole.
Kõige madalam endaarengu variant on kui sa unenägusi ei näe või siis
väga harva. Edasi oleks kui näed tihti kuid unenäod on tavalised kus
tegutsed kahes dimensioonis. Järgmisena oleks kui suudad ise oma
unenägusi juhtida tegutsed kolmes dimensioonis et suudad unes
lennata kukkumata ning sell peale üles ärkamatta. Kõrgem oleks juba
kui suudad unes astraali minna ja siis ka oma kehaolekut tajuda võib
olla ka eludevahelist elu. Sealt veel kõrgem oleks kui suudad
ärkvelolekus meditatsiooni abil astraali minna ja siis peaks kindlasti
meenuma ka kehasoleku reaalsuse kõrval veel kõrgem
vaimumaailmareaalsus. Kui mingis reaalsuses mida sa tegelikuks
pead meenub sulle kõrgem reaalsus siis siis võivad tulla sulle selles
reaalsuses juurde rohkem võimeid. Kui unenäo näite puhul võtta siis
unes kukkudes tävaliselt ärkad üles ja on veel hea meel et see oli uni
mitte tegelik siis kui suudad unes oma kehareaalsust meenutada
seejuures seda hoida nii et üles ei ärka võid hakata oma unenägu
juhtima ka siis lennata kuna tead et see e ole tegelik. Samamoodi võib
selle variandi üle kanda kui tajud oma kehasolekuajal vaimuilma sest on
ju siin ka küllaltki tavainimeste jaoks eriliste võimetega inimesi.