Elan mitu aastat mehega koos ja maksan talle pool kommunaalkuludest. Olen kandnud talle arvele aga ta tahab alati sulas. Kandsin nüüd jälle arvele kogemata, ta vihastas ja oli täiesti endast väljas. Ma ei saa aru, mis siin vihastada on ja miks pean sulas andma. Kõik ta sõbrad kannavad talle oma võlgu arvele, siis pole probleemi. Ise kasutab koguaeg arvet. Ma lihtsalt ei saa aru, mis teie sellest arvate?

otsi normaalne mees omale. Praegune ei ole ilmselgelt täie mõistuse juures

Elasin mehega, kes ise tööl ei käinud. Mina olin see, kelle rahade eest poes sai käidud ja kommunaalarved makstud jne. Aga ikka pidin pidevalt kuulma, et "mitte midagi sa ei tee, millegi eest ei maksa, ainult sööd, magad ja s.tud" Kuigi tegelikult oli hoopis vastupidi, oleks nagu endast rääkinud nii.
Aga sellegipoolest tema ei püüdnudki tööle minna vaid lasi emal kõige eest maksta, kui enne mind elas emaga koos.

Sinu enda huvides on, et maksad talle ülekannetega (mitte sularahas). Muidu saab ta pärast öelda (kui teie suhted peaksid halvenema), et sa elasid tema kulul, ja sa ei saa ka enam tõestada, et see nii polnud.
Kui ta selle pärast vihastab ja närvitseb (ja võib-olla ka veel mõnel muul põhjusel), siis ta ei ole õige inimene, kellega suhet jätkata. Teie suhtesse on edasised jamad sisse programmeeritud - need tekivad temapoolsest mõistmatusest, enesekesksusest, ning sellest, et ta lubab endale sinu kallal närvitsemist.

Elukaaslane: "Kui naisel on kaks sinist silma, siis mitte ei ole halb mees vaid naine on rumal, sest ta ei saa ka kahest korrast selgitamisest aru." Mida arvate?