Istume koos, mina ja TEMA, küünlavalgel. Oleme selleks hetkeks koos olnud juba 5 kuud. Räägime. Tunneme mõlemad, või vähemalt mina, et meil on koos hea olla. Naerame. Ta silitab mu juukseid. Ta ütleb, et armastab mind, ja ... MIDA? See pole ju minu nimi, kellena Ta mind kutsus. Tunnen, kuidas kõik mu ümber vajub mulle peale. Järgneb vaikus. Püüan oma mälus tuhnides selgusele jõuda, kes on see, kelle nimega Ta mind kutsus. Meelde tuli!!! See on tema ex. Miks küll??? Miks???

Saan aru, et Sul oli valus, endal oleks samuti...Samas, kui muus valdkonnas pole Sul kahtlusi ta tunnete osas ja Sa oled kindel, et ta Sind armastab ja oma exist ei hooli, siis võis see olla vabalt keelevääratus. Juhul, kui ta südametunnistus poleks päris puhas, rahuldaks ta oma täitmata vajadusi küll teisel viisil, kui Sulle nõnda öeldes või nö ette kujutades ei tea mida. Sel juhul ta just eriti kontrolliks ennast. Nii et lihtsaim seletus oleks küll, et ta lihtsalt eksis. Aga valus oli ta muidugi.
PS mul on samuti exi ja praeguse mehe nimi sarnased, ja vahel on täitsa keele peal olnud vale nimi :)Aga olen sõnal sabast saanud. Nii et, arvan, et pole põhjust muretseda. Katsu unustada. Kui see aga korduma kipub, siis võid küll küsida. Kuidas ta ise reageeris - oli ehmunud või suhtus normaalselt, et no juhtub ikka...?

Oleneb kaua ta oma exiga koos elas, kui aastaid siis pole mingi ime et tal ümberadapteerumine veidi aega võtab - ära muretse, see võis olla lihtsalt tobe apsakas.
Variant B võib olla aga ka selline et ta just exi juurest kudrutamast saabus...on neil ikka kindel lõpp tehtud?

ei ole veel põhjust paanikaks - ise olen kutsuund samuti vale nimega oma meest. ja väga proosalistes tingimustes:) aga ei juhtunudki midagi, aru sai, et kui olen nii tükk aega ikka harjunud ühe nimega, siis võib juhtuda küll. tunduvalt hullem oleks, kui miski hoopis võõra nime oleks öelnud - seleta siis, et kes ja miks. nii et ikka võib juhtuda! peamine et korduma ei hakkaks!

Jah, probleem on olemas!Aga mida teeksite siis, kui kallim teile sõrmuse armastuse märgiks sõrme pistab,teid suudlustega ja ilusate sõnade sisse uputab.....?
Aga pärast kallima lahkumist sukeldute ilusatesse mõtetesse, unistustesse. Võibolla kujutate juba ühist kodu ja lapsukestki ette....Ja siis äkki ärkate selle juures, kui sõrmuse lähemal uurimisel leiate, ette sees on ka ilus graveering....ainult mitte TEIE nimega!!! Mida teeb see teine, kellega sõrmused vahetusse läksid?
Sellest järeldus, et mehed on nõrgad. igaks juhuks, kui üks ei taha, siis teine ikka. Aga ka sellise kindla meetodi juures peaks ka kahe kõrva vahele jäävat ollust kasutama!

On raske uue nimega harjuda, olen isegi meest eelmise elukaaslase nimega kutsunud. Sama kurtis ka sõbranna, et ta lausa paaniliselt kordas uue mehe nime, et mitte eksida kogematta. Sellest ei pruugi midagi järelduda.

Ahh, issand jumal, mis vahet seal on mis nimega kutsub! peaasi et hästi suudleb ja muidu mõnus on :-)

Oh õudust...mul oma kallimaga just 5kuud saamas ja tema exi ja minu nimi vat need on suht sarnased aga muud sarnasust meil õnneks pole, tema ex on minust üle 10a vanem ka aga ikkagi ma ei kujutaks küll ette kui ühel ilusal õhtul mu kalla mind oma exi nimega kutsuks või nii...ei julge isegi mõelda kuidas ma siis reageeriksin...aga väga valus oleks see küll.

See on küll vastik kuulda teise nime aga mul endal oli samamoodi. Olin 2 aastat inimesega koos olnud ja siis läksime lahku. Kui leidsin uue, mis toimus üsna pea, ütlesin ka paar korda kogematta oma exi nime. See on harjumus mille vastu ei saa. See ei pruugi olla armastus.