Astusin laupäeval sisse Harju tänava ilusalongi, et juukseid lõigata, kuna olen seal varemgi käinud, nende soovitatud hooldusvahendeid kasutanud... klient nagu või nii. Rahvast ei tundunud väga palju, mõtlesin et võin oodata, kuni järjekord minuni jõuab.. Mingeid tuttavaid vooris aga sisse-välja, ebameeldiv oli näha, kui kaua pidid naised näiteks juustevärvi mahapesemist keset tuba seistes ootama. Kui pea kolmveerand tundi viisakalt oma korda oodanud olin, küsisin, et kui kaua veel võib minna.. Vastati "Me mõtlesime jah, et mida te siin ootate???????" Come on! Tulin jah siia ajakirju lugema!!! Nemad võtvat vastu ainult aja kinni pannud kliente... Kust ma seda oleksin pidanud teadma? Uks oli lahti ja mingit silti ei olnud, et ei teeninda. Tundub, et seal ei ole osad kliendid sugugi teretulnud. Peab mainima, et ka siiani on seal pikkade juuste piiramine võtnud aega mingi tund aega ja maksnud hingehinda. Aja kinni pannud klient võib olla kindel, et lihtsalt ta ei pääse: kui just kallist shampooni või muud toodet kaela ei määrita, võib korraliku pauguga rahakotile arvestada. Igatahes sinna ma enam kunagi ei lähe ja ajakirjade lugemiseks valin raamatukogu, kus mind vähemalt viisakalt teretatakse.

eh...
hambaarsti juurde lähed ka suu pärani uksetaha ootama?
Rongiga sõita soovides ootad ka perroonil, et keegi su uksest sisse tõstab ja pileti müüb?
minu teada on aja kinni panemine täiesti normaalne tegevus. ja kui tõesti astun lihtsalt uksest sisse, et ehk lõikavad, siis ikka pärin aru, et kas tasub üldse ootama jääda.

Tundub küll, et sa oled väga värske tallinnlanna või pole kunagi ennem juuksuris käinud. Minul on Tallinnas juuksuris käimise 20 aastane kogemus, väga erinevates Tallinna juuksurites, mul on tohutu tutvusringkond, kes käib ka juuksurites ja ma ei ole oma elus veel kuulnud, et pääseks jutule lihtsalt järjekorras oodates ja ilma juuksuriga kokkuleppimata. Ainult meeste juuksurites on lihtlabased elavad järjekorrad.
Niisiis, see pole mitte halb kogemus vaid sinu ebateadlikkus.

kuigi jah, aja peab enamasti ikka kinni panema, ühes korralikus ja kliendisõbralikus salongis peaks töötajad siiski märkama ootajat ja oleks iseenesestmõistetav, et keegi läheb tema juurde ja küsib, et kas oli aeg pandud või kuidas saame aidata vms. Minu arust on see elementaarne, enamustes salongides on ka nn administraatorid olemas, kes peaksid lahtiste silmadega ringi vaatama, mitte telefonitoru otsas pläkutama või tagaruumis kohvitama. iseäranis nõme on veel see, et ootajat ju nähti, saadi omavahel arutada, et kes see veel on ja mis ta tahab, aga niipalju viisakust ei olnud, et appi minna.

selle, et aja peab kinni panema, sain mina selgeks juba mingi 7-8 aastat tagasi, kui ka ühes salongis sedasi istusin ja pärast tuldi küsima, et mis tahate ning minu soovi kuuldes öeldi, et täna meil küll aega ei ole. tänapäeval käivad sedasi juuksuris ainult mehed, et ette aega kinni ei pane. kuigi jah, salongi töötajatel võiks ka nii palju esiteks mõistust ja teiseks rahahimu olla, et ikkagi see aeg leida ja sind ära teenendada. Selles salongis, kus mina käin, üritatakse ikkagi iga klient vastu võtta, sest kui ta äraütlemisega minema saadetakse, ei tule ta ju enam teist korda. need preilid seal harju tänaval vist klientide puuduse üle ei kurda...

huvitav küll
nüüd hakkasit tallinlannale kabmaga kallale
enesestmõistetav ju, et kui salongi astub inimene (potesntsiaalne klient) siis esitesk peab keegi ikka tähelepanu pöörama ja elementaarne viisakus käib iga teenindaja juurde

iseasi, kas igas salongis on sellist administraatori ülesannetes töötajat üldse olemas, siis jah iga juuksur toimetab omaette ja ei tee nägemagi nn juhuslikku külastajat

tegelikult süüdistada tuleks tööandjat. kui plikad saaksid palka pügatud peade eest, oleks teenindus teine.
keegi ei viitsi ega taha tulla ja teenindada sind, kui ta sellest midagi ei saa. see pisike palk, kodused mured, klientide jumalteab milline suhtumine. puudub tahe. milleks?
kui mõni neist preilidest oleks salongi omanik... käiks ja tiirleks õnnelikult klientide vahel ringi ja päriks kas kõik on ikka ok. ja nii on igal pool.
vaata neid kassapidajaid, saalitöötajaid. küsid midagi, õnnelikul juhul saad isegi mingisuguse vastuse. ise olen samamoodi. vahest lihtsalt ei taha tööd teha. ei taha ka naeratada ja uurida, kuidas saan kellelegi kasulik olla.

to Mari, saba
aitäh mõistmise eest. Tookord olin ikka tõepoolest pettunud. Aga arvasin, et sirgete juuste piiramine ei ole selline asi, mille pärast aega hakkaks kinni panema. Tõsi, salongides käin üsna harva - nii 2-3 kuu tagant. Pole vajadust tundnud, kuna mul on niigi terved ja läikivad juuksed (võibolla sellepärast ongi terved, et pole käinud). Ju olen siis end lasknud komplimentidega ära hellitada, aga igale ühele oma pead ka ei usalda. Tol laupäeval võeti mind lahkesti vastu ilusalongis Isabel Müürivahe tänavas, kus meeldiv juuksur Reet sai juuksed kiiresti lõigatud ning nõustas veel pidulike songute osaski. Kuigi seal töötavad enamasti keskealised daamid, teavad nad kliendi vajadusi ega ole puhtalt raha peal väljas. Minu juuksuri soovitus oli - endiselt oma juukseid (salongidest eemal) hoida.

Aitäh kõigile kommentaaride eest.
Eks nüüd olen siis jälle kogemuse võrra targem..