Ilus tsaariaegne maja oli, nüüd enam nii ilus ei ole...
Kui majas elab kasvõi üx parm on enam-vähem kindel et kunagi see maja maha põleb. Terve majatäis kenasid inimesi peab nüüd tahmavett ja sodi koristama, parm ja tema topsivennad veedavad aega soojas, puhtas haiglas...
Ülemisel korrusel loxub tonn vett põrandal.
Naabrimehel sajab laest musta vihma, solin kostab siiani.
Ootan ja loodan et ehk minul läheb õnnex...
Kuulen migreeni salalikke lohisevaid samme ligi hiilimas...
Mehed koridoris räägivad omakohtust...
Mustad jõulud, seekord.

Parmule pandi vanasti kõrs @!#$, võiks nüüd ka proovida, natuke ikka mõjub.

Ei hakka mina parmude tagumike kallal nakerdama...
Vastu lõugu annax küll.
Ex tule see korter maha müüa, sest ega see teine kordki (ja kolmas) tulemata jää, lihtsalt mingi 20% praegusest hinnast jääb saamata - tahmunud aknaümbrus ei aita just ostusoovile eriliselt kaasa...