Külastasime abikaasaga ennem pühi kpl. Metrot Kristiine keskuses kindla sooviga mulle osta jõulukingiks uued nahkkindad. Ja kui olime omavahel aru pidades need õiged välja valinud ja palusime müüjannat endale neid näidata ja proovida anda, nähvas too venelanna, et need ju maksavad 1000.00 krooni ja pani meie ette letile 400.00 kroonised kindad. Kuigi me mitte ei palunud neid odavamaid ka siis kui ta meile hinna teatavaks tegi. Olime mõlemad mehega nördinud ja solvunud sellise käitumise peale ja lahkusime sealt poest ning võin kindlalt väita, et vaevalt me enam kunagi midagi sooviksime sellest poest osta. Niivõrd negatiivne kogemus jäi hinge...

masendav..aga tõsilugu. müüja asi ei peaks olema kujundada oma suhtumist ostjasse, liiatigi seda veel välja näidata. sul ei olnud kindlasti naaritsakasukat seljas kui poodi läksid, eks? järgmine kord mine kasukaga ja pane kogu oma kuld kaela, lase endale absoluutselt kõike seal poes näidata ja kätte-jalga tirida ja lõpuks teata, kuhu nad minna võivad. ja miks. lapsik, aga ääretult mõnus teinekord. äkki õpivad müüjadki midagi.

Tõesti on kurb, kui inimesed peavad tegema seda tööd, mis neile endile kohe mitte üldse ei meeldi! Mul oli kord sihuke kogemus ühes pesupoes: tahtsin osta vennatütrele kingituseks kena pesu, mille olime mõni päev varem koos välja valinud. Riiuli ees, kui õiget numbrit otsisin, nähvas mulle ligiastunud müüja, et: "No SEE on teile küll väike!" Muidugi on, kui vennatütar kannab riideid S-suuruses, mina aga L-i!!! Ma ei tea, kas müüja arvas, et ma tõesti topin need endale selga või? Ja lõppude lõpuks, kelle asi see on, milleks või kellele ma ostan, minu oma raha ju.

Aga mina läkisin kord poodi mantlit ostma. Valisin ja proovisin ja otsustasin julgelt kolmveerand tundi - tahtsin ju parimat ja valik oli tohutu. Võisin tõesti välja näha nagu keskkooli plika, kes taskuraha kokku arvutab.
Lõppeks valisin 2400.- mantli. Läksin sellega kassase ja müüja küsis: "Kas tasub sellele nii palju raha raisata, valisite ju ühe kalleima". Olin täitsa jahmunud, mis see tema asi on komenteerida mida ma ostan. Ja ütlesin talle: "no jah teie kleidi eest poleks ma 10 kroonigi maksunud." Tädi pomises midagi vabanduse moodi.

mann mul on muide sama asi olnud, ostsin oma pisiksele õele pluusi mis oleks mulle vast ainult kaela ümber mahtunud ja müüja: see nüüd teile küll selga ei lähe!! No kui ma juba sellega kassa juures olen, ju ma siis juba olen otsustanud ja ei vaja enam arvamusi selle kohta mis läheb ja mmis mitte.

vaene rikas tüdruk, kus see mantlipood on, need mis ma siiani olen leidnud pakuvad 2400 odava pähe:(

Samad sõnad-läksin ka oma minituursele õetütrele pluusi kingiks ostma(Kaubamajja) ja müüjad, peale selle kui olid omavahel pool tundi mind kõva häälega arvustanud a la, et mis see mutt siit otsib (ma olen 32) nähvasid-ega TEIE ometi siia pluusi ei mahu ja meil suuremaid numbreid ei ole!!!! Jätsid mulle nii kustutamatu mulje, et sinna ma enam päris kindlasti ei lähe.

loe ja imesta.
kas toesti leidub selliseid, nii idiootseid myyjaid?
haa. point on selles, et nad elavad omaenda isikliku elu traagikat kylastaja peal välja.
ja selline kalduvus töölevõtmisel välja ei paista.
Aga rutiin voi mitte, oled myyja ja tööl, siis pead olema ka vastavas rollis.

tõesti ma tahaks ka teada, et kus see pood on, kus 2400 kroonine mantel on kõige kallim!:)) või o li see lugu mingi 5 aastat tagasi?

Lihtsalt sõima müüja kõige ropemate sõnadega läbi teemal mis see tema asi on mida ma ostan ja nõua ülemust ning kirjuta kaebekiri jne.
Paari päeva pärast võta end kokku ja mine samasse poodi ning vaata, kuidas müüjad käituvad.. :) Head proovimist!