Mind masendavad inimesed, kes ei tunne häid kombeid. Näiteks ei tea, et kauplusse sisenedes oleks hea vaadata, et järgmine siseneja uksega vastu nägu ei saaks - ning et selle vältimiseks tuleks ust oodata, kuni järgmine inimene selle ukse ise vastu võtab, et siis omakorda järgmise siseneja eest hoolt kanda. Mul on kombeks - sest olen Eestist palju ära olnud - ka siin nii teha - vaadata, et inimesed ninaluid ära ei löö. Siis aga avastan end liiga tihti uksehoida seisuses - inimesed, kelle ninaluid ma kaitsen, ei võtagi seda ust mult ära, vaid marsivad, käed taskus, sisse-välja, mina aga seisan, leebe ja teistest hooliv nagu ma olen... Kas me ei võiks seda muutma hakata?

mina olen just tähele pannud, et inimesed sisenedes või väljudes tahavad ust tingimata ka enda järel kinni panna ja ei näe sealjuures, et teine neil otse sabas tuleb. nii on mind mitu korda üritatud ukse vahele litsuda, kuna inimene ei vaevu vaatama, mis tema taga toimub, lihtsalt surub ust tagantkätt kinni. eks mina siis jälle kangutan teiselt poolt!:)
sageli püütakse just väga kitsastel ustel teisest tingimata mööda litsuda, samal ajal sisse trügida kui teine välja läheb jne. eriti talvel, kui kõigil on paks polster ümber, on see suht ebameeldiv.

Harrastan ka aeg-ajalt selliseid experimente, kuid mitte kasvatuslikel eesmärkidel, pigem iseenda lõbustamisex...
Suvalist tuima rahvast ei ole võimalik möödaminnes häbi tundma panna, toon näite - tegin kord teravas toonis märkuse mehele, kes keset päist päeva kesklinnas vastu majanurka urineeris, too naeratas mulle malbelt,sopsutas end kuivax, tõmbas luku kinni ning tuli suitsu küsima, ta ilmselt arvas, et ma FLIRDIN temaga!
Mahatatistajatest ma parem ei hakka rääkimagi...

Kõige rohkem häirib, et sisenejad ei lase väljujaid ennem välja.

Olen ka Matuga nõus, et väljujatele rohelise tee andmisest peaks alustama. Paljud pole sellest käitumisreeglist kuulnudki ja loogilist mõtlemist (et kui teised välja lased, jääb sisenejale pärast seda sees rohkem ruumi) on ka vist palju tahta. Olen seda endast noorematele vahel seletanud, aga kas sest ka kasu on olnud, ei oska öelda.

mitte ainult ustel. RoccaAlMare kaubanduskeskuses on pikk "tänav" keskuse ühest otsast teise, jälgige, kui palju inimesi kasutab liikumiseks paremat "tänava"poolt või vasakul poolel liikudes tõmbab pisutki kõrvale, et vastutulijatele ka ruumi jääks. kui tullakse viiekesi, siis peab ikka kindlasti viiekesi kõrvuti jalutama. kui kohatakse tuttavat, jäädakse rahumeeli keset kõige kitsamat ja rahvarohkemat kohta jutustama, eriti hea paik on mõne kaupluse ukseesine. kui lapsel nina tatiseks läheb, kükitab tubli emme asja korrigeerima (eelnevalt käru põigiti rajale keerates!) täpselt seal, kus mõte pähe tuli. aga mõtted tulevad ikka vahekäigu keskel... ei tea, kas rahvavoolust kõrvale astumisega võib mõte meelest ära minna?
kuidas sellised tänaval liigeldes küll ellu jäävad?

.....ja siis oled viisakas ja muudkui ootad ja ootad ja ootad et mõn i suvatseb ka mind tühja viisakat lõpuks sisse lubada..või seisavad kaks imeviisakat teine-teiselpoolust ja muudkui viitavad teineteisele eelisõigust....:))))

Feliks, jah just selles ongi asi, sest meie maal ei ole inimesed ühtlaselt kombekad... Mul üks sõbranna näiteks, modell, saigi ükskord nii tonnise uksega vastu nägu, see oli rikutud. Miks ei võiks inimesed alustada elu paremaks muutmisel väikestest asjadest nagu elementaarne tähelepanelikkus üksteise vastu???

ma ei tea, kas ma olen vist natuke paha inimene, aga minule meeldib sellistes olukordades teisi inimesi kohe närvi ajada:)
naiteks trollis, peatus pole veel tulnud, uksed on kinni, ja siis kukuvad mõned tegelased tagant poolt trygima ja elavad rindadega seljas, et ruttu ruttu kibekähku pääseda ukse juurde.
kui sa ytled, et "jah, ma väljun ka siin" ja nad hakkavad sinust ikka ettepoole trygima, siis hoian just nimelt kõvasti torust kinni ja ei lase mööda:) teen ennast just MEELEGA nii laiaks ja näitan välja, kui palju aega mul on väljumisega....

ma ei tea, kas ma olen vist natuke paha inimene, aga minule meeldib sellistes olukordades teisi inimesi kohe närvi ajada:)
naiteks trollis, peatus pole veel tulnud, uksed on kinni, ja siis kukuvad mõned tegelased tagant poolt trygima ja elavad rindadega seljas, et ruttu ruttu kibekähku pääseda ukse juurde.
kui sa ytled, et "jah, ma väljun ka siin" ja nad hakkavad sinust ikka ettepoole trygima, siis hoian just nimelt kõvasti torust kinni ja ei lase mööda:) teen ennast just MEELEGA nii laiaks ja näitan välja, kui palju aega mul on väljumisega....

nyyd sai kohe paar korda yhte nuppu vajutatud. sorry.

To mir: Ma teen saamamoodi! Mis see siis olgu - aega küll aga vaja trügida. Eriti hea on tipptunnil sedasi teha.
Vahetevahel mängin ka sisenedes tanki! Inimestele kohe meeldib ukse alla seisma jääda, kuigi buss/troll/tramm keskelt tühi ja nad ise ei lähe mitte järgmises peatuses maha. Siis ma ikka sisenedes lükkan neid jupp maad edasi.

Nõus Merikese ja Miriga. mul endal on lisaks mõned nõksud: tänaval, olles mingi kamba sabas jõlkunud juba tükk aega, hakkan teed rajama ja "kogemata" annan küünarnukiga hoobi. Vahel vabandan kah süütu näoga, vahel mitte. Aga ustel tuleb ette manada mõrtsuka nägu, siis vaadata pealaest jalatallani ja väänata ette üleolev irve. Olen muide väga viisakas inimene.

oeh. sai tööpäeva lõpus neid kommentaare lugedes veel natuke omaette naerda :)) kolleeg juba vaatab, et mis ma siin kuvari taga kihistan :)

Ükskord Viru peatuses trammi peale minnes lasin nagu tavaliselt need kõige suuremad kiirustajad ees peale ja läksin ise viimasena. Trammis tuli üks papi mind inglise keeles kõnetama. Sain aru, et ta pursib seda keelt üsna kangelt ja küsisin, kas ta ei tahaks eesti keeles öelda, mis tal öelda on. Selle peale tegi ta suured silmad ja ütles, et ta olevat pidanud mind välismaalaseks. Et kohalikel poleks nii palju kannatust olnud.