Kõige jubedam toidukauplus Tallinnas on Rimi Magistrali keskuses Mustamäel. Kõige sombusematel ning märjematel ilmadel on tunne, et seal koristaja üldse puudub - poe põrand on nii kohutav ja must. Kaupa ostes tuleb KINDLASTI üle vaadata, et ega sellel realiseerimise tähtaeg juba läbi pole. Ja müüjad - kõige ebaviiskamad! Jube pood!!!

Rimi-see on nagu Primo: ühed vastikud mõlemad.
Lihtne lahendus on sinna enam mitte minna...

Minul juhtus Rimis selline lugu:
Ostsin ilusaid kohevaid sefiirikorvikesi. Aga need ei mahtunud ilusti karbikaane alla ära ja müüja asetas kaane õrnalt alumisele karbile peale. Muud kaubad katsusin korvi laduda nii, et need korvikesi lödiks ei vajutaks. Kui kassase jõudsin haaras kassapidaja karbi sefiiirikorvikestega ja vajutas lörtsti laiaks. Loomulikul teatasin, et mina selliste korvikeste eest ei maksa. Mispeale sain minuteid kestva sõimu osaliseks. Esimene pool koosnes sellest, et ma PEAN need korvikesed ära ostma, sest keegi teine ju ka neid ei tahaks. Ja teise pooles seletati mulle valjuhäälselt, et pole sugugi kerge päev otsa kassas istuda. Kogu lugu lõppes sellega, et kohale toodi turvamees ja mind lausa tõsteti poest välja, korvikesed näpus...
Rimisse ei lähe ma enam kunagi.

Üks kord õhtul poodi minnes ja kassas makstes juhtusin vist sama müüja juurde, kes oli ka siis kassas, kui pisike maksis... Müüja ei suvatsenud ei teretada, ei öelda seda, kui suur arve on jne. Ütlesin siis, et kuidas saab üks teenindaja nii ebaviiskas olla... Ja selle peale ütles mulle see tädike, et eks sa püüa ise 9st hommikul 9-ni õhtul siin kassas olla ja siis viisakas ka õhtul.
Selline tunne on, et sinna kauplusesse on küll müüjad võetud otse tänavalt ning teeninduskultuurist pole neil õrna aimugi!

teil pole ettekujutski vist mis töö see tegelikult on. või õigemini, millised inimesi olemas on. tuleb klient, kes päev otsa kontoris olnud... tige nagu pull. ja lömastab klienditeenidaja nagu pisikese putuka. lihtsalt sellepärast, et ei naeratatud õigel hetkel. või oli liiga aeglane. või jäi tere ütlematta.
olen ise samasugune. ei kannata seda, kui keegi kannul käib. kui minu õrnalt hoitud koogikesed laiaks litsutaks. kui unustatakse turvaelement mu ostu külge ja pärast mind kui varast läbi otsitakse jne jne.
aga ometi... nii tühiste asjade pärast, et tere jäeti ütlemata... kisa ei tõsta. meil kõigil on halb olla- ja pealegi... mis see tere ikka maksab, et mul seda niiväga vaja on.

Oh teidiga üldjoontes nõus. AGA tema ise valis sellise eriala. Kui ta ei suuda vastaval tasemel klienti teenindada, järelikult pole tema ala ja hakaku tööd otsima.

Ok. Saan aru, et kui tööpäev on 9st hommikul 9-ni õhtul, siis tööpäeva lõpuks oled omadega ikka päris väsinud jne. Aga mis vabandus on sellele, kui samamoodi käitutakse juba hommikul, kui alles poos lahti tehakse? Kas siis on vabanduseks raske öö ja unine hommik? Sealsed müüjad on sellised vastikud ja ebameeldivad kogu aeg, olenemata sellest, kas on hommik või õhtu.
Kui valida eriala ning ametit, siis peaks ikka kõigega arvestama. Ka meeletult pikkade tööpäevadega, ebameeldivate klientidega, sellega, et tuleb olla viisakas jne.
Ka teistes kaubanduskeskustes ning toidupoodides on tööpäevad pikad ning kliente igasuguseid, kuid nii ebaviisakaid ja vastikuid müüjaid, nagu Rimis, pole ma kuskil mujal Tallinnas veel küll kohanud. Sealne teendinduskultuur ning -tase on alla igasugust arvestust!

kõigile halvasti teenindatutele tuleks paintballi värvikuul rinnaesisele lasta - siis kaugelt näha kohe, kellest eemale hoida

OI TUHAT VABANDUST
teenindatutele pidi olema hoopis t e e n i n d a n u t e l e

või siis teine ettepanek koha valjuhäälselt nõuda juhatajat ja samas seljataga seisnud kliendilt paluda sõnavahetuse asetleidmise ja sisu osas kinnitust

Astuge läbi Janneni kauplusest- uskuge mind- ei ühtki naeratust.Ei hommikul ega õhtul. Ja vorstileti tädi urgitses sõrmega hambavahesid. Vorst jäi ostmata.