käisin 8 aastat tagasi oma rottweileriga Tallinnas Västriku loomakliinikus kuna kutsikas lonkas muramise tagajärjel. mulle öeldi,et sellest kutsust ei saa näituse koera ja seda räägiti aastaid hiljem ka Toometi kliinikus ja Nomme Max-is ka.see on täielik jama,sest koer on praeguseks 8,5 aastane ja 2001 tuli touparimaks ja sai voitjakarika.arstide jutu järgi peaks ta olema ammu magama pandud.nyyd läheme jälle esinema ja koer on väga heas vormis.tean palju koerakasvatajaid,kellele aetakse jama juttu kliinikutes.miks??? ja selle eest veel maksa...ja veel lihtsam on lolle jutte rääkida alles algajatele. KAS MUIDU EI LEIA PATSIENTE? miks? ex nii kaua kui rahvas ise harimatu on ja loomaarste pimesi usaldab.

Västrikus nägin pealt, kuidas tädike registratuurist seletas mutikesele pojapojaga, et nende murtud jalaga kutsikas on targem magama panna, põrandat pesnud koristaja hüppas kah teadja näoga ligi ning kiitis seda mõtet takka. Laps hakkas nutma ja mutike läx ähmi täis, mul lõi kopsu üle maxa ja hüüdsin, et 'enne kui koera tapma hakkate, ehk lasete ikka mõnel arstil ka sõna sekka öelda'.. Loodetavasti sina rääkisid ikka arstidega? Västriku arstid on jätnud muidu päris hea mulje. Toometi kliinik mulle ei meeldi, saan aru, et on väga kerge panna loomale valediagnoosi, kuid sellegipoolest..
Olen oma kissenitega käinud/katsetanud erinevaid kliinikuid/arste ning pidama jäänud ühe sellise juurde, kes teeb koduvisiite - Endel Pendin nimeks. Operatsioonide puhuks on 'kerge käsi' O.Sjatkovskajal ('Felixi'arst).
Nüüd olen loomapidamises juba vana kala, algul olid küll pisarad kerged tulema ning arsti suust ootasin kah kuldmune kukkuvat, ex see kogemus tule pikapeale ning enam ei jooxe iga väixe asja pärast arsti manu hädaldama, sedaviisi hoiab nii enda kui ka loomade närvikava paremas korras.

ka mina olen koertekasvatuses nyyd vana kala,aga kuna töötasin ka meditsiinis/imikutega/ei suuda ma möista neid valediagnoose mis inimlastel olex elu maxnud! jah Endel Pendin on väga normaalne ja joel jyrisson/valdekust/ka.aga mida arvata arstist,kes 5-meetri pealt ei saa aru kas rottweiler on emane voi isane? et on lihtsalt vähe pime voi? mina arvan,et ehk tugev teoreetik ent vilets praktik... ise reklaamib ennast kui magistrikraadi omav,huvitav,milles? igatahes hoiduvad paljud just negatiivsete kogemuste tottu loomaarstist. isegi kutsika vaktsineerimine on neil yxkoik,tehaxe katk ja marutaud koos,aga paljud toud ei talu seda.reaktsioon ilmub aga alles 3-4 nädala pärast.siis kysivad arstid jutu sees ka vaktsineerimise kohta ja saades ise aru milles asi,aetaxe kutsikaomanikule jälle jama.minu poole on paljud selle probleemiga pöördunud,aga arstil jälle raha käes ja las koer voi kärvab... kes kontrollib kliinikute tööd ja adekvaatsust??? kas on ka loomakeste jaox ravikvaliteedi komisjon? normaalne olex,et lähed ja saad abi,mitte,et kaitse arsti eest.voi kuidas?????

Krettenile
kuna ilma loomaarstita ikka hakkama ei saa, otsi omale loomaarst, kes ise rottweilerit peab, siis teab ta just selle tõu iseärasusi hästi. kui endale dogi soetasin, valisin arstiks just dogikasvataja (tal oli neid tol ajal lausa neli). minu dogi ja mina oleme väga rahul.

aga mulle loomaarstid üldiselt meeldivad. kui on ikka kiiresti abi vaja olnud, on seda ka kohe saadud. proovi sa polikliinikus vajaliku arsti juurde saada. kui mu laps ootas Tallinna Lastehaigla traumapunktis kaks tundi peahaava õmblemist, mõtlesin küll järgmisel korral loomakliinikusse pöörduda. tehnikas nagu vahet pole, aga teenindus on veterinaarmeditsiinis tunduvalt parem.

Meil oli positiivne kogemus Toometi kliinikust, kui koeral lõualuud opereeriti. Oli igati meeldiv daam, kes lõikas ja pärast asjalikku nõu andis-koer terve ja meie rahul. Vast sõltub ka inimesest, kelle juurde sattuda-nagu inimeste-arstidki on VÄGA erinevad: mõni erkordselt meeldiv ja teine selline, et aru ei saa, miks ta ometi arstiks õppis.

head,kuigi kahjuks kurvad, kogemused loomaarst Endel Pendiniga.Väga hoolitsev ja mõistev loomaarst,kes ei pea paljuks ka õhtul hilja tulla ja loom üle vaadata.

ega loom Pendini valediagnoosi tõttu surnud?

ma ei saa aru, miks pean selle aastal kassiga kliinikusse minema (nii külm on ju), et saada talle tavalisi jooksuaja tablette. Arstid väidavad, et nimetatud nõue on 1. jaanuarist. Kas see on kellelegi kasumi tekitamiseks? Sest loomaga minnes peab ju ka visiiditasu maksma.

Käisin ka kassiga toometis ja no tõesti ei saanud aru, mille eest
arve kirjutati. Arst oli täiesti ebakompetente - ei osanud kassiga ümber käia, ei osanud ka midagi tarka öelda. Seisis ja vahtis ja ütles, et no ootame....
Sellest siis ka mure - kas keegi oskab soovitada head veterinaari (kes just kasse tunneb). Nagu aru sain on Endel Pendin hea - aga kuidas ta kassi ravib/diagnoosib kui ta kohapeal käib. Tehnika mõttes?
oleksin ülitänulik!

Meeldiv kogemus - dr. Andrus Allas Västriku Loomakliinik.

Toometi kliinikuga oli mul eelmisel aastal jube kogemus - minu tugev, 3-astane kõuts hakkas verd pissima. Kliinikus pandi ta päevaks tilgutite alla (maksis 800 kr), järgmisel hommikul oli halvatud. ma pidin muresse ja ahastusse surema. Kust nad need hinnad vMagamapanek maksis umb.350 krooni. See ei ole normaalne. Kust nad need hinnad võtavad?????? Nüüd peab jälle uue kassiga kliinikusse löntsima. Aga ma ei taha, sest ma ei usalda neid! Muidugi on mul valikuvabadus, aga mis see loeb.

Västriku registratuuris istub sihuke tädike, et paras sinna siiberwebi kirjutada. Ega ma teda näind polegi, sest telefonijutt on juba nii ebaviisakas, et appi! Pole tal sooja ega külma sellestki, mis liigist su loom - teda see ei huvitavat :-(. Loomulik, et sinna kohale ei hakkagi minema sihukese jutu peale. Pealegi oli seal vaktsineerimisele elav järjekord ja õige mul on aega keset tööpaeva ühes oma ja võõraste karvaste ja suleliste elukatega koos kuskil sabatada. Kui seal muidu head arstid on, siis tõesti kahju, et selline kerberos kliente peletab. See oli pool a. tagasi, ei tea, kas ta seal veel edasi on aga mälestus jäi igatahes võimas.

Pendin ongi selline 'väikeste vigade' arst, noh kui kassenid on külma saanud vms. siis tuleb ja teeb antibiotsi- või hormooni- või vitamiinisüste, kui vaja paneb tilguti jne. Minu emase poeginud kassi turgutas just tema üles, käisin eelnevalt kolmes kliinikus, sealt ei saanud abi, kass oli lausa suremas - hiljem steriliseerimise käigus selgus, et üx poeg oli jäänud emakasse ning lagunes seal, sellest ka meeletu kaalulangus, oxendamine ja kõhulahtisus. Ka Pendin ei osanud sellist diagnoosi panna, kuid vähemasti putitas kassi opikõlbulikux. Kogenud arst tundub olevat, viitsib seletada ka pererahvale, et mix ja mida teeb - osa arste toimetavad nagu tummahambad, teevad oma 'traditsioonilise' antibiotsisüsti ja kogu lugu..
O.Sjatkovskaja on spetsialiseerunud kassiarst,(Felixi klubiarst ka) teoorias väga tugev, kuid diagnostikariistu napib,interjöör pole ka kiita, aga opereerib küll hästi.
E.Pendin GSM 056 56 55 54, 6536 085
O.Sjatkovskaja Õismäe tee 112, 657 95 94

yx igati kindel kuid mitte koigile kättesaadav variant on minna SOOME.diagnostika tasemel,teenindus tasemel ja hinnad yle moistuse,aga loom elus ja terve! ka dysplaasia uuring,mis TOOMETIS tehtud/ja pilt ei tulnud välja ja kysiti uuesti ca1000 kr/,et uus korrektne pilt teha,tehaxe SOOMES edukalt.just 8,5 aasta eest olin valmis oma rottweileri pärast selle teekonna ette votma,sest tundus,et koos koera eluga loppeb ka minu oma... onnex sain abi teiselt koerakasvatajalt,kes ka hoiatas arstide eest! ja koer on edukas koigi arstide kiuste ja näitustel käin ka just sellex,et toestada kuidas nad exivad. mu armas rotu saab juba 9-aastasx,aga kepsutab nagu kutsikas ja vanust reedab vaid hammaste kuluvus... nyyd veel lugesin,et see MOTSKYLA sai loomaliidu presidendix.jumal tänatud,vähemalt ei praktiseeri... ja kui palju raha ta veel sisse kasseeris,aga koeral polnud ju seda viga,sest muidu olex ta ammu jalutu...

kas keegi teist bullmastiffe ka kasvatab/omab?

Mul on ka üks väga negatiivne kogemus Västriku kliinikust.
Koer sai mitu aastat tagasi Nõmmel jalutades rongilt löögi, selle tagajärjel oli tal puusaliigese nihestus ja vaagnaluu murd. Västrikus tõmmati tal siis liiges narkoosi all tagasi ja jalg seoti lihtsalt kinni. Kuu aja pärast võeti side ära ja avastati, et puusaliiges ei ole oma õiges kohas. Ma ei tea kas liiges ei läinud kohe paika või tuli hiljem välja, igatahes teatas arst rõõmsalt et ega koer enam käima ei hakka.
Saime kõik jumala shoki, olime kuu aega koera põetanud ja nüüd öeldakse et ei hakkagi enam käima.
Õnneks me ei võtnud soovitust koer magama panna tõsiselt ja pärast pooleaastast paranemist jäi koer ainult nõrgalt lonkama.
Ma ei saa aru kuidas saab arst niimoodi öelda, arst peaks hoopis lootusetuegi juhtumite korral inimestele lootust sisendama.

Noh, kirjutan kah siis oma kogemused.

Esiteks Västrikust: naabri koer rebis mu koera silmalau 5 cm peast lahti ja pidime minema õmblema. Läksime Västrikusse, kus palusin, et nad koeral tagumikult ka väikese näsakasvaja ära opereeriksid. No nii, tehti narkoos, õmmeldi silm ja opereeriti tagumik ning saadeti koju. Näksimise vastast lambivarju ei kästud pähe panna (!!) ja mina, rumal, ei osanud karta. Paari päeva pärast oli koer jõleda haava silmalaul uuesti lahti kratsinud ja siis võtsin jalad selga ja läksin tagasi Västrikusse--see oli 31. dets. puhul suletud. Võru tn. vene loomaarstid õmblesid ta uuesti kinni ja viitasid erakordselt halvasti õmmeldud tagumikuhaavale, mida siis isegi märkasin. Seekord pandi "lamp" muidugi pähe. Seega, kohtasin Västrikus erakordset võhiklikkust ja lohakat õmbluskunsti

Ja siis seal Võru tn. loomakliinikus (see on nüüd kolinud Linnamäe teele)--mul oli ka teine dobermann, kes kahjuks elas vaid 2 aastaseks. Kullake oli kummikuke harja alla neelanud ja see oli soolestikus kinni. Isutus ja oksendamine kestsid kuu aega, mille jooksul külastasime korduvalt arsti. Ta vaid katsus, määras vitamiine ja pilti ei teinud. Lõpuks määras kastoorõli!!! Mäletan selgelt kui me talle kastoorõli kurgust alla valasime ja sellega ta surmaotsusele alla kirjutasime. Õli pani sooled mässama ja kukehari rebis soole puruks. Arsti jõudsid veel teda opereerida, kuid enam kinni õmmelda polnud mõtet...