niiii masendavat lugemiselamust peab ikka teistega ka jagama. ma arvan, et raamatutest, mida olen üldse kunagi lugenud, on ta halvimate top 5-s kindlasti. tegemist siis raamatuga Kolmas printsess, autor "kultuskirjanik" Kerttu Rakke. kultuskirjanik my ....

mida selle ümber nii palju lärmi lüüakse, mina ei mõista. kõlbab lugeda vaid tibile stiilis "nüüd peale ärikooli lõpetamist leidsin et võiks raamatuid lugema hakata". umbes esimese kümne lehekülje läbilugemisel on selge, millega asi lõpeb ja seda liini on juba eelnevalt tuhanded raamatud-filmid kasutanud. süžee on nii lame, kui veel võimalik, eeldatakse vist, et lugeja IQ ei võimalda tal keerulisemat sündmuste käiku jälgida. see raamat on üks tüüpiline paperback-pocketsize "naistekas", kaas oli vaid valesti kujundatud, seal oleks pidanud olema lehvivate juustega poolsuletud silmadega tibi poolalasti musklilise mehe embuses, tagaplaanil a) palmid, b) roosid, c) päikseloojang.

igatahes kui tahate veeta paar täiesti kasutut tundi mis pärastki halva maigu jätavad ning on piinavalt valus raisatud aja pärast, soovitan teilegi raamatut Kolmas printsess.

...imelihtne viis teenida pappi. Tõsta tüüpilise filmi või lameda raamatu olustik eestisse ja kirjuta ümber - kogu moos.
Easy money...
Kuid see läheb kaubaks nagu kollased väljaanded jms. Nii ka sina 'aita-leida' - langesid lihtsalt oma rumaluse ohvriks.

jumal tänatud, ei ostnud. ja kas sina tõesti näed juba raamatu peale vaadates ära kui hea see on? mina pean teda küll enne ikka lugema..

Siis on ju kõik ok, kui ei ostnud.
Järgmine kord tead, millisest (sopa)kirjanikust hoiduda...

ma ei ütle, et kiidan jubedalt seda printsessi-raamatut, aga jubedat masendust mul ka peale ei tulnud. ikka parem kui lugeda meie eesti kuulsate nüüdiskirjanike ropendamistiilis lookesi ja joodikulugusid. meil ei olegi ühtegi oma B. Cartlandi, Nora Robertsi stiilis kirjanikku. Jah, nende kirjutatud raamatud on just need neetud naistekad jne., kuid neid ikka loetakse ka, nii meil kui mujal. Või kes kirjutaks mõnusaid krimkasid (J.Pajul vist oli midagi hiljuti). Kerttu, jätka samas stiilis!!!!:)

Aita-leida, kaane peale vaadates ära ei arva, aga sellest raamatust ilmus ajalehtedes päris palju kriitikat, kui sa nii hea maitsega lugeja oled, et selline sopakas vastu hakkab, siis võiks ju arvata, et loed ka ajalehtede kultuurikülgedelt arvustusi teinekord.
Mina ostsin selle, tahtsin just nimelt näha, kuidas esimene algupärane "naistekas" välja on tulnud. Hea lahe lugemine. Ostan vähemalt korra kuus mõne väljamaise naisteka ega häbene seda, hea stressimaandus pärast pingelist tööpäeva, eriti kui midagi on veel aia taha ka läinud.
Raamatud on nii kallid, et mina ei osta midagi ilma teadmiseta, mis seal kaante vahel on.

enne raamatu/filmi/etenduse tarbimist üritan arvamusi vähe lugeda, tekitavad vaid eelarvamusi ja tihti ei lähe minu ja kriitiku maitse ikka absoluutselt kokku. selle raamatu kohta olin näinud paari lauset stiilis "naise arenemist kirjeldav raamat" ja sellest, kuidas preili kultuskirjanik on suure ja sisuka teosega hakkama saanud, ehk vast seetõttu pettusingi niivõrd. oleks lugenud arvamust "sisutühi naistekas", oleks ehk teisiti reageerinud, nüüd aga ootasin elamust.

Et esimene algupärane naistekas? Eh, Tsinna, Aita Kivi kirjutab juba aastaid, kusjuures HEAD eesti kirjandust. Muide, ma ei ole Aita:))

paari nädala taguses Kroonikas ütles Rakke ise, et kirjutabki naistekaid, mitte K(!)irjandust. Kultuskirjanikud ei pruugigi olla väärtkirjanikud. Kender on ka kultuskirjanik - ootad siis temaltki sügavmõttelisust?

sry aga ma ei loe kroonikat. see, kuidas eestis paar raamatut valmis vorpinud inimesest kohe kultuskirjanik saab, on muidugi omaette huvitav. minu jaoks kultuskirjanik on näiteks.. Bukowski. või kui eestis, siis pigem Kivirähk:)

Kõik need tänapäeva 'kirjanikud' on meedia poolt lihtsalt suureks puhutud tühi mull.

to: aita-leida
miks see Bukowski on kultuskirjanik? lugesin tema raamatuid Naised ja Postkontor, joomine, pohmell, joomine, siis kui tõusis siis naised, kui ei siis joomine jne. või, et nende raamatute tõlkimise võtsid vaevaks meie kultuskirjanikud Kender ja Sauter (Sauter vist ikka pole kultuslik), kui leidsid neis raamatuis midagi kultuslikku (peale teema joomarlus-läbustamise igavese teema), ehk valgustad seda.:)

Minu meelest oli kusagilt lugeda, et Rakke kirjutas selle naisteka tellimise peale. Just nimelt TELLITI tüüpiline naistekas. Ja see on ka see põhjus, miks ma selle ostsin ja läbi lugesin. Ja rõõmustasin, et tõesti oli õnnestunud kirjutada naistekas ;-). Kusjuures polnud labane, vaid isegi vaimukas

Aita-leidalt küsiksin, et mis arvustust ta luges, kus seda raamatut kirjeldati tõsiselt suure ja sisukana?

Ahjaa, minu jaoks on sõna "kultuskirjanik" paha maiguga. Isegi ei tea miks.

Veel. Bukowski ei meeldi mulle. Kenderit ma pärast tema esimese raamatu läbilugemist pole viitsinud lugeda - sihuke väga ilutsev targutamine. Tundub, nagu oleks jäänud vaimustusega oma sõnavalikuid kuulama. Ehkki pean tunnustama - aeg ajalt on sõnad tõesti päris hästi valitud.
Sauter meeldib mulle rohkem.

selles asi ongi, et ka joomisest-läbustamisest saab kirjutada nii..ja teisiti. ega ma isegi bukowskit oma suureks lemmikuks ei pea, aga tema raamatutes on siiski midagi. kolmanda printsessi kõrval on barbara cartland ka shakespeare.

aita-leida:
Tegelikult mind rõõmustas just see, et Kerttu Rakke kirjutas palju paremini kui Cartland. Vähemalt kui ma avan mõne Cartlandi vms. raamatu, siis vaatan lõppu. Enamasti on sõnad "... ja nende hinged lendasid teineteist emmates koos avaruse poole.. " ja see on nii hea ravim säherduste raamatute ostmise vastu :-)

eneL: Cartlandi asjus kirjutan kahe käega alla!
Mina ei raatsinud Postkontorit enne käest panna, kui raamat läbi. Kas see joomine ja panemine oli ikka niiväga peamine sõnum? Äkki oli peamine hoopis see, mida sihuke eluviis inimsuhetega teeb ja mida teeb inimeluga tuim töörügamine inimvõimete piiril. Ja see, et vahel on heasüdamlik eluheidik tunduvalt parem kaaslane kui mõni ontlik kodanik. Pealekauba pakub raamat hulga värvikaid pildikesi Issanda loomaaia mitmekesisusest. Huvitaval kombel on just postitöö toitnud ja kirjutama sundinud kaht omamoodi kultuskirjanikku - peale Bukowski on ka Henry Miller oma "Kaljukitse pöörijoones" jäädvustanud umbes samalaadseid töömuljeid.
Eesti kirjanikest haagib Bukowski rohkem Sauteri kui Kenderiga. Sest Sauter on inimsõbralik, Kender mitte.
Aga Rakkele ütleks Kolmanda printsessi põhjal, et kirjutagu edasi, aga võtku järgmine kord midagi suuremat ette. Aitab visanditest.

Tiina:
Bukowskit ei alustanud ma mitte Postkontorist, vaid Naistest. Eks selle põhjuseks oli mingisugune kriitika lehes, kus soovitas lugeda Bukowski "Naised" eesti keeles ja "Postkontorit" inglise keeles, sest tõlge olevat vilets. Kas polnud mitte nii, et Naised tõlkis Sauter ja Postkontori Kender? Igal juhul kuidagi väga tuttavlik näha neid nimesid kõrvuti.
Eks ma nende Naistega jõudsin umbes poole peale, siis viskasin kõrvale hinnanguga "meestekas" (loodetavasti mitte mehi halvustades ;-))
Eks seal oli tõesti vaimukaid kohti, aga kokkuvõttes ei viitsinud

"Kaljukitse pöörijoonest" kuulen küll esimest korda, on olemas raamat "Vähi pöörijoon." Kas Miller võttis kogu sodiaagi läbi?

mari, ei, võttis ainult need 2 tähtkuju, "kaljukitse pöörijoone" nimeline raamat on täiesti olemas

Nii just oligi, et Naised tõlkis Sauter ja Postkontori Kender. Kõige rohkem sai tõlke eest kiita (Sinijärvelt, kui ma ei eksi) hoopis Joonas Kiik, hiljuti ilmunud jutukogu "Põhjatuse piiril" eestistaja. Ei ole küll veel lugenud, ei oska öelda. Kenderi tõlke kannatasin ära, oli enam-vähem.
Mari: kui Sa mõnest raamatust pole varem kuulnud, on mõttekas kiigata raamatukogude elektronkataloogidesse (nt.: www.helios.nlib.ee) - vahest on niisugune raamat sellegipoolest olemas. Milleri raamatu originaalpealkiri on "Tropic of Capricorn" ja see alles ootab tõlkimist.

Tiina ja teised- aitäh minu harimise eest. otsisin seda raamatut TÜ raamatukogu kataloogist, seal sellist raamatut polnud( ei väidagi, et TÜ oleks maailma parim rmtk, kaugel sellest,aga põhjalikku uuringut ka ei viitsinud teha).

Ei tahaks küll kedagi pahandada, aga niihästi TÜ raamatukogu kui Rahvusraamatukogu e-kataloogis on "Tropic of Capricorn" täiesti olemas.