täiesti masendav on sõita nende pisikeste ebainimlike liikuritega tööajal. kasutan bussitransporti nii korra kuus kui sedagi (autot mul pole, liigun enamasti ajalise varuga ja jala, btw kõnnin tööle enamasi nii tunni), seega minu hämming selles vallas oli tohutu. mahub ju pisibussi nii max 10-12 inimest istuma. juhtusin aga sellega sõitma tunnil, kus rahvas koju sõitis ja marsakas pilgeni täis oli. masendav! 6 inimest seisis nendes ebanormaalselt pisikeses vahekäigus küürus veel püsti! oleks tahtnud mõnele daamile oma istet pakkuda, aga oleksin oma pisikese koguga üksnes tekitanud segadust kohtade vahetusega, sest ruumi lihtsalt polnud! väljumiseks tehti aga tagumine uks (öäk) lahti, st nagu loomad aeti välja tagant kaubikust (a la piletiraha käes, vaadakse ise, kuidas hakkama saate). rääkimata ligimeste ihulõhnadest ja muust seesugusest, arvestades, et ebameeldivus leidis aset vihmasel pärastlõunal (kasutasin marsakat tol korral üksnes sellepärast, et olin koos sõbrannaga, kes polnud nõus jala minema). siiski, kas selle kohta ei kehti mingit seadust, et liikuvas autos seisavad inimesed, st pole täidetud turvanõuded nagu eraldi iste, unistamata mingitestki turvavöödest? veel ajavad meele mustaks inimesed, kes ootavad peatuses, et siis trügida (!) bussi selleks, et sõita 1-2(!!) peatusevahet, mida saaks väga hästi ka jalutada läbi (mõeldes linlaste vähesele liikumisele), nii vihmane nüüd ka ilm polnud. märkan üldse tendentsi, et vihmased ilmad tõrjuvad suhkrust inimesed bussidesse. hea, et siis ise aja varu leian ja vihmavarjuga sihtmärgi poole jalutama asun. vihma värske lõhn, kevad, suvi, sügis või talv ja liikumine - neid ei anna võrreldagi sellega, mida inimene saab bussist küünarnukkide vahelt. tööle jõudes on olemine värske ja meel hea! tahaks nii väga teada, milline saab olema nende inimeste psüühika paari aasta pärast, peale seda, kui nad on igal hommikul bussipeatuses oodanud, siis bussi trüginud ja siis nagu rutiinis töötav kodanik alati, ka iga päev sama tagasi. ons nad üldse märganud, et aastaajad vahetuvad? kui võrratud on varajased hommikud? ka linnas, muuseas! kas neist keegi ei suuda välja mõelda mingit alternatiivi? (va need muidugi, kellel on tööle üle 5 km). lihtsalt kahju on vaadata neid tuimi kogukaid kalapilguga kogusid bussi liikumise rütmis vaevlema, niisamuti nagu marsakate juhte, kes selle viimasegi krooni kokkukraapimiseks bussi rahval täis lasevad trügida...

Kas sa nüüd kurdad või kiidad ennast? ;)

Ma ei saanud ka aru. Ikka vist lunib kiitust iseenda ideaalsuse teemadel. Ma käin ka jala, aga ei tule siia rääkima, kui võrratu on vihmaga talviste riietega käia.

Olen sõitnud marsadega, kuid sinu kirjeldatud varianti pole veel näinud. Ja selle kohta on omad reeglid - püsti seista ei tohi.
Ja mis on selles imelikku, et inimesed sõidavad paar peatusevahet bussiga - neil võib olla väga kiire (kõigil pole võimalik pikka ajavaru jätta), nad võivad olla väsinud, haiged, misiganes. Kui sina bussiga ei sõida, siis mis sul sellest, et teised seda teevad? Pealegi vihmase ilmaga kõnniteedel kõndimine lõpeb tavaliselt sellega, et autod on su poriseks pritsinud.. :( mis pole just väga meeldiv.
ja miks sa eeldad, et inimesed end rohkem ei liiguta kui ainult bussini? MIna näiteks käin regulaarselt trennis ja autovingu ja pori sees käimine ei kuulu minu lemmiktegevuste hulka.

mina olen isegi marsas püsti seisnud ja väga suurt probleemi selles ei näe, sest tol korral oli see ainuke võimalus koju jõuda ja olin õnnelik, et mind üldse peale võeti:) turvalisuse kohapealt muidugi nuriseks, aga muidu on ok:)

Minul on ka kodunt tööle mõni peatusevahe, mille läbin mõnikord jala, mõnikord liinibussiga. Paar põhjust bussisõidu valimiseks (peale halva ilma ja ajapuuduse):
- kui naisinimesel on pere, astub ta õhtul peale tööd tavaliselt toidupoest läbi. Raske toidukotiga marssimine võib küll hea treening olla, aga mõte kodus süüa ootavatele lastele langetab kaalukausi siiski kiirema variandi kasuks.
- kui kodutee üks variant on marssida suure sõidutee ääres autode müra ja heitgaaside pilves, teine variant aga läheb läbi kohtadest, kus naisterahval, eriti pimedal ajal, pole kuigi turvaline üksi liikuda.
Nii tulebki vahetevahel kalapilguga suhkrust laiskvorstiks kehastuda ja bussi ronida.
Jõudu jalutajatele!

oijah, Tartus on marsadega ka sama lugu- võetakse inimesi peale nii palju, kui mahub.Liiklusohtusest ei küsi keegi. Kuidas tagapool istujad maha peavad saama, no see on nende asi. Inimesed, eriti pikemad, võtavad vahekäigus ikka selliseid poose, et lausa naer tuleb peale.

Muidugi on seisjate võtmine marsasse täiesti lubamatu, seda reguleerivad liikluseeskirjad ja sõiduki tehnilises passis on ka kirjas kohtade arv. Juhid, kes seisjaid võtavad, riskivad trahviga, aga ju nad siis on kogenud, et ühistransporti eriti ei kontrollita ja rikuvad seadust edasi. Seisjad ise võtavad suure riski: näiteks äkilisel pidurdamisel on nad esimesed, kes viga saavad. Juriidiliselt jääb sel juhul süüdi bussijuht, aga reisija võib invaliidiks jääda kui mitte hullemat.
Mulle meeldivad marsad rohkem kui tavalised bussid, ehkki tihe asustus häirib nii ühes kui teises. Seepärast eelistan autoga sõita, aga on marsruute ja olukordi, mil valin bussi või marsa. Marsaga on küll vahel oht mitte peale mahtuda, sest sugugi mitte kõik marsajuhid ei võta rohkem inimesi peale kui on istekohti. Ja teevad muidugi õigesti, ma arvan.

Olen päris tihe marsaga sõitja, aga ma pole näinud veel marsat (või pole sattunud sõitma sellise marsaga), millel on tagauks avatav. Tagumine rida on tavaliselt tervikuna üks pikk pink või noh terve rida toole. Ja pole juhtunud nägema ka situatsiooni, kus marsas keegi püsti seisaks. Liikluseeskirja kohaselt ei tohi marsas püsti seista. Juht võtab endale riski igaljuhul. Aga ikka täitsa opakas reisija peab ka olema, kes ronib marsasse püsti seisma. Mina ootan sellistel puhkudel järgmist marsat.

Mis aga puutub 1-2 peatusevahe läbimist bussiga, siis mis selles halba on??? Võibolla inimene ei jõua kõndida, võibolla tal on kiire, võibolla ta on haige... No kui Sinul on aega tund aega hommikul tööle jalutada ja teist samapalju õhtul koju jalutada, siis on ju tore. Aga mina näiteks elan töökohast autoga sõiteski poole tunni tee kaugusel, lisaks sellele on vaja hommikul laps lasteaeda viia ja õhtul tuua ja perele süüa teha...

Aga kujutage ette, et sõidate linnast viimase marsaga... Ja elate kaugel.. ja see on viimane võimalus saada koju, sest takso raha ei ole... Ja selliseid inimesi on veel ja veel... Ja kui peab seisma, seisad - koju tahavad kõik saada...
Ise elan sauel, viimane buss läheb linnast kl 22.00, nii et marsa ongi ainuke väljapääs. päris tihti on see täis, inimesed on sunnitud seisma, aga mis teha..

To: Ellen....on vabadus sõita elektrirongiga.....ruumi on ka niipalju kui kulub.....ise sõidan.