olen sattunud alati selliste meeste otsa, kes voodis olles pea minu rinnal uinuvad. olen sellessuhtes juba palju kordi vihastanud, nad yritavad justkui minu rolli endale v6tta, j@@b mulje nagu meeldiks neile ennast v@iksena tunda. minul tekib sealjuures mingi emal6vi tunne, mis on niiii vastik. kusjuures pole ma mingi emaduse symbol-ei suuri rindu, ega suurt kasvu- keskmine. kas selliseid (naiselikke) mehi on t6esti niipalju, v6i on mul mingi magnet nende suhtes. ei tea kuidas kyll seda ennetada?

Kui sellised järjepidevalt ette satuvad, siis hakkaks asi närvidele käima jah. Endal õnneks selliseid juhtumeid meenutada ei ole, peale ühe. Aga see oli kah natuke teist moodi ja kuidagi naljaga pooleks. Nimelt lõpetuseks oli kaaslane nii rammestunud ja väsinud, et vajus kah kaisutades mu rinnale ja paistis, et kohe jääb magama. Mõne sekundi pärast aga hakkas naeru kihistama, et kus seda enne nähtud, et mees naise rinnale magama jääb...aaaaaga samas, kus on öeldud, et nii ei tohi? :)
Hakkasin samuti naerma, et tõepoolest, kus on öeldud, et ei tohi, ja nii me mõneks ajaks uinusimegi.
Kuid umbes tund hiljem ta kohendas oma positsiooni siiski "mehisemaks". :)

Appi, mis probleemid? Et siis olla nagu issi kaisus on normaalne?

küsimus pole üldse mehelikkuses ja naiselikkuses, igal inimesel on oma avalik nagu ja peidus pool. kui juba initiimsuhteni jôutakse, siis tavaliselt lööb see peidus pool ka välja. mehed on ka vaid inimesed ja tahavad ôrnust ja môistmist ja nii edasi.

Igal inimesel on omad rolliootused suhtest .Mehed ei erine selle poolest mitte . Vastupidi naistele ei saa nad keset argipäeva töösuhetes ju oma örnemat poolt välja näidata, millal siis veel kui koduseinte vahel . Kui sind see aga väga palju häirib, siis arvan, et vöiksid vahest isealgatuslikult tema kaissu hoopis pugeda. Vaevalt et mees sind sealt ära töukama hakkab. Kusimus ei ole mitte nörga meessoo näitajas, vaid teise kulje alt vöib sellist mehe poolset laissu pugemist vaadata kui avatust, tuge ja usaldust sinu vastu. Uleuldises plaanis on ju ikkagi mölemal juhul tegu helluse näitajaga, mis on minu arust psitiivne. Eelköige on asjade muutmise vöti ainult sinu käes.Ise leidsin ennast kohati samasugusest situatsioonist, kuid tänu initsiatiivi enda peale vötmisele tahab ta ise mind nuud kaissu vötta.

jah, hakkasin môtlema, et minagi olen vahel môelnud, et mis see siis nüüd on, mingi tossikesega on tegu vôi. aga olen ka jôudnud sellise järelduseni, et tegu on hoopis komplimendiga, oled talle nii kallis ja hea, et ta julgeb end avada ja salajasi soove väljendada.

ikkagi, paarisuhtes mehe-naise roll hägustuvad ja jäävad vaid inimesed. sôbrasuhetes kehtivad paljuski samad reeglid kusjuures.

probleem ei olnud niiv6rd kaissupugemises vaid selles, et paljud mehed kes pealtn@he mehed paistavad, on tegelikult oma olemuselt niiv6rd mugavad ja arad, ootavad, et sa nende eest k6ik @ra teeksid. isegi voodis. pikema suhte puhul on see normaalne, kord yks aktiivsem, kord teine, aga kui p@ris alguses?koguaeg? v6iks ju suhtuda yksteisesse kui s6pradesse-v6rdsetesse, mitte oodata pidevalt emalikku poputamist. lihtsalt kurb, et selline loomus kunagi suhte alguses v@lja ei paista.

K: tead mõned naised on kohe loomult sellised "emmed" noh nii emalikud ja nende kaissu kohe nii hea pugeda..nagu emme kaissu....eriti veel kui endal emmet palju pole old...kuna mul endal selline kogemus puudub, siis oletan? Oled Sa selline tugevate emainstinktidega...emalikult hää ja hoolitsev...mitte et see paha oleks?

Mina ei ole kaugeltki mingi "emmelik" tüüp, aga kõik mehed on tahtnud vahel kaissu pugeda. Ma küll ei näe selles mitte midagi loomuvastast, teine kord on ju vastupidi, et mina jälle kaisus, no mis probleem, ei saa aru?

Mina olen ka seda meelt, et mehe kaisuvajadus näitab pigem seda, et ta usaldab naist täielikult ja ei karda talle oma nõrgemat(?) poolt näidata. Minu mees magab tihti selg vastu mu kõhtu ja teinekord olen mina tema kaisus. Probleemi ju tegelikult pole, või mis?

justnimelt, (vahel), v6i siis (teine kord vastupidi), sellevastu pole mul midagi, aga kui ainult sellised satuvad, kes kohe ennast pisipisikeseks teevad ja kaenlaalla vajuvad-ei saa aru.
ju ma ootan, et meesterahvas suurem ja tugevam oleks-aga v@he selliseid, paraku. ei muud.

Ma olen ka avastanud, et minu muidu nii protektiivne ja koguni despootlik mees on tegelikult nii habras olend... Ise pooldan seda, et kahekesi olles ei tohiks teeselda: las muuidu tugeval mehel olla ka oma nõrkuse hetk: äkki elab selle võrra paar aastat kauem :).