Halb kogemus
pritsivad autod
| kass 19. veebruar 2002, kl 19.37 |
Olen parasjagu nii tige, et ei ole sõnu!!! Tulin rahulikult mööda kõnniteed, kui üks mikrobuss kihtuas mööda ja kogu sopp, sulalumi ja vesi oli minu uue oranzhi jaki peal. Lisaks veel peas ja näos ja aghrhhhhhhhhhhhhhhhhh!!!!!!!!!
Kurat, kas ei saa siis inimlikumalt sõita! Arusaamatuid inimesi on ikka olemas-nagu ta poleks näinud, et olin kõnniteel.
Kurat, kas ei saa siis inimlikumalt sõita! Arusaamatuid inimesi on ikka olemas-nagu ta poleks näinud, et olin kõnniteel.
| EM 19. veebruar 2002, kl 19.46 |
| Kripa 19. veebruar 2002, kl 20.35 |
Olen ka ise autojujuht ja alati ei ole võimalik igasugu lompe vältida (kui võimalust on püüan alati lompidest mööda sõita), mõnikord ilmuvad nad ootamatult, teinekord on need nii suured, et ei aita ka mööda sõitmine ja ka aeglaselt sõitmine... Seega õnnetuid juhtumeid on, ja andestust kui kõik õigel ajal viisakalt reageerida ei jõua.
| Marxx 20. veebruar 2002, kl 08.18 |
| ka vihane 20. veebruar 2002, kl 08.39 |
Kallid autojuhid aeglasemalt sõitmine aitab alati, teil on neli ratast all ja jõuate kindlat kuivana kohale kuhu vaja, aga mõne ülepea sopaeks pritsitud jalakäija jaoks võib vajalik käik käimata jääda. Ise üritan vihamase ja märja ilma puhul autoteest võimalikult kaugel käia ja pidevalt pead kontrollima veelompe (mis on üsna nähtavad) ja lähenevaid autosi, sest üldjuhul küll mitte keegi ei aeglusta oma sõitu (on ka loomulikult väheseid erandeid) ja paljudes kohtades on kõnniteed nii kitsad, et ei ole lendava vee eest kusagile astuda.
| kommike 20. veebruar 2002, kl 09.24 |
Eriti hea suurte lompide koht on Tulikas viadukti all.Ühel porisel päeval seisin tükk aega ja vaatasin ette ja taha,et autot ei tuleks kui ma lapsevankriga viadukti alt läbi lähen.Plats oli puhas...Olin jõudnud just suure loigu kõrvale kui tohutu kiirusega tuli eiteakust auto,mis pritsis minu ja lapsevankri sekundiga läbimärjaks.Mu pisitütre nägu lausa tilkus porist.Kusjuures ta oli pikali vankris.Rääkimata poriplekkidest kõikjal riietel ja vankril,millest ei saanudki lahti...
| k2klin 20. veebruar 2002, kl 10.38 |
to ka vihane: point selles ongi, et jalakäial on oma kahe jala peal lihtsam manööverdada kui juhil autot. olen ise autojuht ja tihti kohtan mingeid totaalseid jobusid jalakäijaid kes mingil arusaamatul kombel ei saa ennast liigutatud kuskile teeserva rohkem. ma kunagi ei pritsi kedagi meelega täis, aga inimesed võiksid aru saada, et kui mõnel kitsal tänaval, kus on poriloigud, yhele poole teeäärt mingid jahupead oma autod iksipidi parkinud, siis on raske kui kolmas tegur on loll jalakäija kes mõtleb ei tea millest ja koperdab ees. mai saa sellistel puhkudel autot tasu panna ja edasi kõndida jalakäijaga yhte sammu. kogu mõte on selles, et rohkem mõistmist ja ettevaatlikust mõlemale poolele.
| Tigr 20. veebruar 2002, kl 10.44 |
Teoreetiliselt on kõnnitee jalakäija ning sõidutee autojuhi territoorium. Miks peaks jalakäija hakkama iga auto eest ära hüppama, mõlemad ju võrdsed liiklejad lõppkokkuvõttes, ühe mass lihtsalt suurem kui teisel ning kere raskestipurunevam.
Olen ise autojuht, aga olen sattunud ka teise positsiooni.
Mõistmist, autojuhid, mõistmist....jalakäija küll teie närvilisuses süüdi pole.
k2klin: võibolla peaksid kitsal tänaval, kus autod ikspidi parkinud on, valima õige sõidukiiruse? sest teoreetiliselt tekivad loigud teeaukude sisse, seega armasta oma autot (sest jalakäijad Sinu proriteet ei ole), isegi kui ta Sul jeep on.
Olen ise autojuht, aga olen sattunud ka teise positsiooni.
Mõistmist, autojuhid, mõistmist....jalakäija küll teie närvilisuses süüdi pole.
k2klin: võibolla peaksid kitsal tänaval, kus autod ikspidi parkinud on, valima õige sõidukiiruse? sest teoreetiliselt tekivad loigud teeaukude sisse, seega armasta oma autot (sest jalakäijad Sinu proriteet ei ole), isegi kui ta Sul jeep on.
| ka vihane 20. veebruar 2002, kl 10.58 |
| vip 20. veebruar 2002, kl 11.05 |
| k2klin 20. veebruar 2002, kl 11.08 |
to tigr: drop dead! ega ma muud ei tee jah, kui et rallin 120ga kitsastel tänavatel ja vaatan kus ma kedagi alla saan aetud!
kyll on ikka kitsarinnaline lähenemine asjale. ma lisasin lõppu et mõlemale osapoolele peaks jätkuma rohkem ettevaatlikust ja arusaamist. loe enne läbi kui kaagutama kukud!
kyll on ikka kitsarinnaline lähenemine asjale. ma lisasin lõppu et mõlemale osapoolele peaks jätkuma rohkem ettevaatlikust ja arusaamist. loe enne läbi kui kaagutama kukud!
| Tigr 20. veebruar 2002, kl 12.52 |
k2klin: eks oskan minagi ropendada ja inimesi põrgusse saata. Lugupidamisest Sinu vastu ma seda aga tegema ei hakka.
Ei nõustunud Sinu väitega, justkui peaks jalakäija Sinu mõtlemisega kaasa minema ja mitte omi mõtteid mõlgutades tasahilju kõnniteed pidi kulgema. Selleks talle see teeosa ju ehitatud on.
Kitsast rinda peaksid aga otsima kõigepealt endast, siis teistest.
Enne kui vastukommentaari kirjutama hakkad, rahune maha ja mine tee töökaaslastega väike kohv/suits.
Ei nõustunud Sinu väitega, justkui peaks jalakäija Sinu mõtlemisega kaasa minema ja mitte omi mõtteid mõlgutades tasahilju kõnniteed pidi kulgema. Selleks talle see teeosa ju ehitatud on.
Kitsast rinda peaksid aga otsima kõigepealt endast, siis teistest.
Enne kui vastukommentaari kirjutama hakkad, rahune maha ja mine tee töökaaslastega väike kohv/suits.
| mari 20. veebruar 2002, kl 13.42 |
no olen isegi tänaval lahtiste silmadega käinud ja pritsivad ikkagi need, kes sõidavad täiesti selgelt liiga kiiresti. Siis pritsivad nad ka väiksemast lombist inimesekõrguse joa. Ei ole siin mõtet jalakäijaid sõimata, et mis te unistate kõnniteel. Unistajad aetakse meie tänavatel kohe alla.
| k2klin 20. veebruar 2002, kl 14.13 |
Pole midagi rahuneda, sest pole närviski. Kõik mis ma rääkisin, tuli igapäevasest kogemusest et ei saa asju võtta ühe ülbaliselt - on troppe autojuhte ja samasuguseid jalakäijaid. Kolmandat korda avaldan meelt, et peaks mõlemale poolele jätkuma piisavalt arusaamist ja ettevaatlikust.
Tigr, sinust on väga armas, et sa hoolitsevalt suhtud ja soovitad minna kofitama/suitsetama, peale seda kui oled soovitanud mul sõidukiirusele tähelepanu pöörata. Justnagu sa tunneks ja teaks mind isiklikult. Kui sa tõesti autojuht oled, siis järgmine kord roolis olles ja mõned korrad närvesöövasse olukorda sattudes, kas siis autojuhtide või jalakäijate poolt tekitatud, mõtle oma targa moraaliepistli peale ja ma tahaks kohe ilgelt näha kuidas sa siis istud nagu vana rahu ja naeratad õndsalt. Hobuse kannatust sulle edaspidisekski!
NB! Ma ei nää kuskil yhtegi roppu sõna!
Tigr, sinust on väga armas, et sa hoolitsevalt suhtud ja soovitad minna kofitama/suitsetama, peale seda kui oled soovitanud mul sõidukiirusele tähelepanu pöörata. Justnagu sa tunneks ja teaks mind isiklikult. Kui sa tõesti autojuht oled, siis järgmine kord roolis olles ja mõned korrad närvesöövasse olukorda sattudes, kas siis autojuhtide või jalakäijate poolt tekitatud, mõtle oma targa moraaliepistli peale ja ma tahaks kohe ilgelt näha kuidas sa siis istud nagu vana rahu ja naeratad õndsalt. Hobuse kannatust sulle edaspidisekski!
NB! Ma ei nää kuskil yhtegi roppu sõna!
| Tigr 20. veebruar 2002, kl 14.21 |
k2klin: mullegi meeldis kihutada (milelgipärast said minu esimesest kommentaarist aru, justkui arvustaksin Sinu sõiduKIIRUST, oma arust soovitasin vaid VALIDA sõidukiirust, kihutamist ei maininud, aga noh, see selleks), ränk autoavarii pani mind mõtlema rohkem jalakäijana kui autohulluna (ehkki natukene olen seda siiani).
Aga ma ei hakka ka näiteks purupurjus kodutut sõiduteel alla ajama vaid selleks, et ta minu 'kapsaaeda' sattus, see ei tähenda, et ma närvis ei oleks selle peale või omaette autos ei vannuks. Ma ju ka ikkagi inimene.
Pealegi olen aru saanud, et närvitsemine ei vii kuhugi, tekitab vaid negatiivseid emotsioone ning kortse, pealegi rikub ümberkaudsetel tuju, sest nagu ka hea tuju, on halb samavõrra nakkav...
Sulle, k2klin, soovin aga ilusat päeva ja ära võta neid internetikommentaare nii südamesse, eks ta alguse sai lihtsalt kurja jalakäija hetkeemotsioonist...
:o)
Aga ma ei hakka ka näiteks purupurjus kodutut sõiduteel alla ajama vaid selleks, et ta minu 'kapsaaeda' sattus, see ei tähenda, et ma närvis ei oleks selle peale või omaette autos ei vannuks. Ma ju ka ikkagi inimene.
Pealegi olen aru saanud, et närvitsemine ei vii kuhugi, tekitab vaid negatiivseid emotsioone ning kortse, pealegi rikub ümberkaudsetel tuju, sest nagu ka hea tuju, on halb samavõrra nakkav...
Sulle, k2klin, soovin aga ilusat päeva ja ära võta neid internetikommentaare nii südamesse, eks ta alguse sai lihtsalt kurja jalakäija hetkeemotsioonist...
:o)
| juta 20. veebruar 2002, kl 14.47 |
| Marxx 20. veebruar 2002, kl 15.14 |
Nüüd tehti autojuhid täitsa süüdi...
Aga mis teha siis, kui
sõidad 50-60 linnas esimeses reas ja äkki näed tee paremas servas loiku- vasakukle ei saa, auto kõrval, äkki pidurdada ei saa, tagumine sõidab sisse. Jalg gaasilt ja õrnalt pidurdad - õnnestub nii 40-ni kiirus saada enne loiku. Sellest hoolimata saab jalakäija märjaks.
On teid, kus iga päev sõidad ja juba ette tead, et on loik -saab kiiruse juba enne maha võtta kui jalakäijaid loigu ääres näha on. Kuid teel, kus tihti ei sõida, ei tea ka loike oodata.
Ei näe muud lahendust kui viia jala- ja sõiduteed üksteisest nii kaugele et pritsima ei ulatu... :o) või siis teha teed nii korda, et selliseid loike ei oleks...?
Aga mis teha siis, kui
sõidad 50-60 linnas esimeses reas ja äkki näed tee paremas servas loiku- vasakukle ei saa, auto kõrval, äkki pidurdada ei saa, tagumine sõidab sisse. Jalg gaasilt ja õrnalt pidurdad - õnnestub nii 40-ni kiirus saada enne loiku. Sellest hoolimata saab jalakäija märjaks.
On teid, kus iga päev sõidad ja juba ette tead, et on loik -saab kiiruse juba enne maha võtta kui jalakäijaid loigu ääres näha on. Kuid teel, kus tihti ei sõida, ei tea ka loike oodata.
Ei näe muud lahendust kui viia jala- ja sõiduteed üksteisest nii kaugele et pritsima ei ulatu... :o) või siis teha teed nii korda, et selliseid loike ei oleks...?
| välismaalt 20. veebruar 2002, kl 16.29 |
| Marxx 21. veebruar 2002, kl 08.09 |
| Feliks 21. veebruar 2002, kl 09.25 |
J.Rõõmussaar tavatses varem Liilklussaates kevadeti hoiatada, et "autojuhid - olge lombist läbi sites ettevaatlik - seal põhjas võib löökauk olla!" :)
A mis puutub teemasse, et sõidutee on autodele ja kõnnitee jalakäiatele...et mis siis ei peagi enam vaatama? Ma ei kujuta ete, et jalgsi liikudes ma enda ümber ei vaataks. Kui ei taha lombist pritsitus saada, siis enne suure lombi juurde jõudmist vaatan ma alati, etkas on mõni pritsimisvõimeline auto lähenemas....ma pean seda elementaarseks. Autojuht peab suutma märgata tuhandet pisiasja (s.h lompe, koos nende ulatus, sügavuse ja lisaks arvutama kiirelt välja millise kiirusega sõites ku ikaugele pritsib ning selle kõrval olevat inimest ...aga ärge unustage liiklusmärke, teisi autosid, tagaistmel pirisevat ämma, lumeräitsakaid, üle tee jooskvaid koeri jnejnejne). Ma väidan, et jalgsi liikujal on vähem vaja ühel hekel tähele panna..ja lõppudelõpuks - kui kellegil o nmure, peab ta ise selle mure eest hoolitsema, ehk eelkõige on jalgsi liikujal hoida end pritsimise eest kergem kui autojuhil üritada teda pritsida.
Aga eelkõige: OLGE INIMESED, MA SIIRALT KAHTLEN ET ÜKSKI AUTOJUHT KEDAGI MEELEGA PRITSIS.
A mis puutub teemasse, et sõidutee on autodele ja kõnnitee jalakäiatele...et mis siis ei peagi enam vaatama? Ma ei kujuta ete, et jalgsi liikudes ma enda ümber ei vaataks. Kui ei taha lombist pritsitus saada, siis enne suure lombi juurde jõudmist vaatan ma alati, etkas on mõni pritsimisvõimeline auto lähenemas....ma pean seda elementaarseks. Autojuht peab suutma märgata tuhandet pisiasja (s.h lompe, koos nende ulatus, sügavuse ja lisaks arvutama kiirelt välja millise kiirusega sõites ku ikaugele pritsib ning selle kõrval olevat inimest ...aga ärge unustage liiklusmärke, teisi autosid, tagaistmel pirisevat ämma, lumeräitsakaid, üle tee jooskvaid koeri jnejnejne). Ma väidan, et jalgsi liikujal on vähem vaja ühel hekel tähele panna..ja lõppudelõpuks - kui kellegil o nmure, peab ta ise selle mure eest hoolitsema, ehk eelkõige on jalgsi liikujal hoida end pritsimise eest kergem kui autojuhil üritada teda pritsida.
Aga eelkõige: OLGE INIMESED, MA SIIRALT KAHTLEN ET ÜKSKI AUTOJUHT KEDAGI MEELEGA PRITSIS.
| Tigr 21. veebruar 2002, kl 10.06 |
Ai, Feliks, ma ei nõustu teps mitte Su mõttega.
Kujuta ette, et Sa oled armunud, pealaest jalatallani, ja hõljud oma väikse pilvekese peal...ja oled juhuslikult jalakäija...selge see, et Sa ei hakka oma daydreaming'ust väljuma vaid selleks, et vaadata, kas äkki mõni auto lähenemas ei ole ja kas Sa parasjagu mõne suure ja potentsiaalse porilombi vahetus-läheduses ei asu...
Mind natuke ärritas lihtsalt see k2klini mõte stiilis 'mis need tobedad jalakäijad siis tolknevad ja uimerdavad seal kõnnitee peal', sest kõnnitee on ehitatud jalakäijate jaoks, et nad liikluskeerises omaksid midagigi turvalist ja igikindlat :)
Ja muide, mind on küll sihilikult märjaks pritsitud, pärast veel järelegi hõigatud, et kuidas meeldis ja kas ma ikka ujuda oskan. Naera, mis sa naerad, aga kui ikka hommikul tööle ruttad ja veel uhiuues kostüümis, ega siis muigama võta küll..
Pealegi, olin eile saatuse sunnil jalakäija ja mõtlesin kohe meetreid mõõtes selle teema peale (ehkki olid miinuskraadid ja veelombid jäätunud), et kui oleks tõesti vedel ilm, siis jalakäijal on sisuliselt kaks püha ülesannet:
1. Hüpata üle kõnniteel olevatest ja suhteliselt tihedasti asetsevatest aukudest, sest ümber kõnnitee (ehk loigu) on veel keerulisem minna, kuna muru on tallatud juba sigadele meeldivaks kümblemiskohaks.
2. Jälgida, kas mõni muidu meeldiv inimene oma autoga ei kavatse just tema kõrgushüppe ajal teda sõiduteel asetsevast veelombist üle ujutada (ise mõeldes, et kurat ta siin hüpleb üle loikude, vaadaku parem, kuidas minu pritsitud veejoa eest kõrvale saab).
Olen siiski veendumusel, et ega seda autode ilmumist polegi nii kerge ette näha, sest pritsitava veejoa kogus ja kõrgus sõltub ikka paljuski auto liikumiskiirusest.
Aga jalakäijad, ärge nukrutsege - üle lompide hüppamine ainult treenib jalalihaseid, on kasulik üldtoonusele jne.
Ja lisaks - nautige praegust külma ilma (ehkki bussi oodates hakkavad varbad-sõrmed külle külmetuma), sest lombid on kõik jääs ja varsti tuleb suvi, siis on jälle kuiv.
Seega - tuleb üle elada veel vaid üks lödine periood, ja see on siis kui hetkel jäätunud vesi sulama hakkab.
Julget pealehakkamist ja ilusat kevadet!
Kujuta ette, et Sa oled armunud, pealaest jalatallani, ja hõljud oma väikse pilvekese peal...ja oled juhuslikult jalakäija...selge see, et Sa ei hakka oma daydreaming'ust väljuma vaid selleks, et vaadata, kas äkki mõni auto lähenemas ei ole ja kas Sa parasjagu mõne suure ja potentsiaalse porilombi vahetus-läheduses ei asu...
Mind natuke ärritas lihtsalt see k2klini mõte stiilis 'mis need tobedad jalakäijad siis tolknevad ja uimerdavad seal kõnnitee peal', sest kõnnitee on ehitatud jalakäijate jaoks, et nad liikluskeerises omaksid midagigi turvalist ja igikindlat :)
Ja muide, mind on küll sihilikult märjaks pritsitud, pärast veel järelegi hõigatud, et kuidas meeldis ja kas ma ikka ujuda oskan. Naera, mis sa naerad, aga kui ikka hommikul tööle ruttad ja veel uhiuues kostüümis, ega siis muigama võta küll..
Pealegi, olin eile saatuse sunnil jalakäija ja mõtlesin kohe meetreid mõõtes selle teema peale (ehkki olid miinuskraadid ja veelombid jäätunud), et kui oleks tõesti vedel ilm, siis jalakäijal on sisuliselt kaks püha ülesannet:
1. Hüpata üle kõnniteel olevatest ja suhteliselt tihedasti asetsevatest aukudest, sest ümber kõnnitee (ehk loigu) on veel keerulisem minna, kuna muru on tallatud juba sigadele meeldivaks kümblemiskohaks.
2. Jälgida, kas mõni muidu meeldiv inimene oma autoga ei kavatse just tema kõrgushüppe ajal teda sõiduteel asetsevast veelombist üle ujutada (ise mõeldes, et kurat ta siin hüpleb üle loikude, vaadaku parem, kuidas minu pritsitud veejoa eest kõrvale saab).
Olen siiski veendumusel, et ega seda autode ilmumist polegi nii kerge ette näha, sest pritsitava veejoa kogus ja kõrgus sõltub ikka paljuski auto liikumiskiirusest.
Aga jalakäijad, ärge nukrutsege - üle lompide hüppamine ainult treenib jalalihaseid, on kasulik üldtoonusele jne.
Ja lisaks - nautige praegust külma ilma (ehkki bussi oodates hakkavad varbad-sõrmed külle külmetuma), sest lombid on kõik jääs ja varsti tuleb suvi, siis on jälle kuiv.
Seega - tuleb üle elada veel vaid üks lödine periood, ja see on siis kui hetkel jäätunud vesi sulama hakkab.
Julget pealehakkamist ja ilusat kevadet!
| Feliks 21. veebruar 2002, kl 10.40 |
Tigr: ega pahatahtlikuse eest on end jah paljuraskem kaitsta:(
Väide, et kõnnitee on igiturvaline kohtjalakäiale...noh teoorias ta ju võib olla..praktikas mitte..ja isegi teoorias miytte, sest kõnnitee on ka liikluseeskirjade järgi osa tänavast....ja milline osa tänavast täietsi ohutu on? Veepritsmed on seejuures tõesi pisike oht nende tegelike kõrval.
a kas siis armunud olek on vabandus eda ümber toimuvat mitte täehel panna..see armumine osutub siis küll inimese isiklikuks õnnetuseks:))
Saab küll olla...tead ma mõtlesin ,et kas ma mäletan mõnda nda märjaks pritsimist....tuleb ette mõni üksik juhus..üks neist sealsamas taksopargi viadukti all..kui möödus troll...hästi aeglaselt...aga lihtsalt sattus nasa ebamugavasse auku....nii et......
Aga loomulikult, et teeb tuju sandiks..uus kostüüm, määrdunud lapsevanker...
Väide, et kõnnitee on igiturvaline kohtjalakäiale...noh teoorias ta ju võib olla..praktikas mitte..ja isegi teoorias miytte, sest kõnnitee on ka liikluseeskirjade järgi osa tänavast....ja milline osa tänavast täietsi ohutu on? Veepritsmed on seejuures tõesi pisike oht nende tegelike kõrval.
a kas siis armunud olek on vabandus eda ümber toimuvat mitte täehel panna..see armumine osutub siis küll inimese isiklikuks õnnetuseks:))
Saab küll olla...tead ma mõtlesin ,et kas ma mäletan mõnda nda märjaks pritsimist....tuleb ette mõni üksik juhus..üks neist sealsamas taksopargi viadukti all..kui möödus troll...hästi aeglaselt...aga lihtsalt sattus nasa ebamugavasse auku....nii et......
Aga loomulikult, et teeb tuju sandiks..uus kostüüm, määrdunud lapsevanker...
| sussu 21. veebruar 2002, kl 17.57 |
ps.Mulle on autojuht mantli keemilise puhastuse välja plekkinud,tänu liikluspolitseile ja tunnistajatele.Loomulikult on ka olukordi kus midagi üle ei jää,kui prits´ida aga on ka sigadustega tegelevaid autojuhte.Tean neid isegi oma töökaaslaste hulgast-nad ei oska tänaval liikuvate neidude tähelepanu muud moodi tömmata kui neid täis pritsida.
| liis 02. märts 2002, kl 17.25 |
| Kiisuk 04. märts 2002, kl 16.09 |
ninii seee teema on justmulle
elan Faehlmanni tänaval telemaja taga
ja no mis värk see on
härrad sõidavad hommikul oma mersudega kadriorust tööle
ja kimavad nii mis annab
härrastel on ju kiire :((( poriloikudega see tänav kitsi pole
ja auotjuhid pole kadedad seda jalakäijaga jagama
no ausalt
on autojuhte kes aeglustavad ja kõik ok
enamus aga kihutavad mööda ja pritsivad su täis
tõesti õudsalt vihale ajab
mõnikord lausa tuleb nutt kurku
ei ole eriti lõbus poolmärgade pükstega ringi tatsata ja tööle minna:(((
elan Faehlmanni tänaval telemaja taga
ja no mis värk see on
härrad sõidavad hommikul oma mersudega kadriorust tööle
ja kimavad nii mis annab
härrastel on ju kiire :((( poriloikudega see tänav kitsi pole
ja auotjuhid pole kadedad seda jalakäijaga jagama
no ausalt
on autojuhte kes aeglustavad ja kõik ok
enamus aga kihutavad mööda ja pritsivad su täis
tõesti õudsalt vihale ajab
mõnikord lausa tuleb nutt kurku
ei ole eriti lõbus poolmärgade pükstega ringi tatsata ja tööle minna:(((
| kuu 08. märts 2002, kl 12.09 |
LE-s on kirjas et autojuht ei tohi kuidagi jalakäiat ohustada (pritsida veega, poriga jms. Autojuhilt saab keemilise puhastuse raha nõuda kui on tunnistajad, tuleb üles kirjutada auto nr., helistada politseisse, kirjutada avaldus, autojuht kutsutakse välja tehakse trahv ja riided puhastada.
| spook 19. märts 2002, kl 21.28 |
Lisa postitus