tuli meil tööjuurde ilus must kokkerspanjel, kallis rihm kaelas. panin raadiosse kuulutused ja teatasin ka varjupaika, et kui sellist koera küsitakse, siis on sellel telefonil...
nädal aega elas koer minu juures kuni omanik raadiokuulutuse peale helistas.
küsisin, miks te varjupaigast ei otsinud, et jätsin sinna teateid. loomulikult oli ta sealt küsinud, aga kokku meid ei viidud. masendav suhtumine!!!!!!

nu aga asi lõppes ju hästi, milleks edasi põdeda?

huvitav, kas seal juba toimib see nn. kahenädalane ooteaeg ja siis mürgisüst?
jube asutus on küll - õde võttis sealt kutsika, sellele olid aga kõik vaktsineerimised korraga tehtud (mitte intervallidega, nagu peaks), nii et kutsikas suri nädalakese pärast.

õudselt tore, et koerake ikka peremehe juurde tagasi sai. varjupaikades on tõesti erinevad inimesed, kes võtavad asja südamega ja kes mitte. tahtsin isegi ühte leitud kutsikat varjupaika viia, sealset olukorda nähes ei jäänud üle muud kui koer omale koju võtta (lisaks isiklikele neljajalgsetele). õnnestus leida tore pensionärist inimene, kes kutsu endale võttis. FILLE, haigusi on mitmeid. kõigi vastu ei vaktsineerita.

pillele
sel konkreetsel juhtumil oli ülalmainitud põhjus. sureva kutsikaga käidi veterinaari juures, paberitel, mis talle varjupaigast kaasa anti olid vakts. kirjas.

Üldse on jube kahju nendest koerakestest, kes varjupaigas on... Kes on küll need jubedad inimesed, kes oma koera välja viskavad?

Veel olen mõelnud, et kui koer peremehe käest jooksu pistab, siis oleks ju nii hea kui tal oleks telefoninumbriga rihm kaelas, leidja saaks ta omanikule tagastada...

küsid, milleks edasi põdeda! vaat selleks, et ma helistasin igal hommikul varjupaika ja küsisin üle, kas sellist koera on otsitud ja nemad ütlesid külmalt, et ei ole, et ah tooge koer siia, küll me asju edasi ajame. nemad ajavad asju edasi!!!!! surnud oleks see koer praegu kui ta sinna oleksin viinud. ma olin selle koera pärast niisuguses ahastuses, sest mõtlesin, kuidas pererahvas oma kallist koera taga nutab. ja need, kes võinuks natukenegi vaevuda jätsid selle külmalt tegemata. ju see lugu mulle siis ikka haiget teeb. ja kui nad käitusid selles loos nii, teevad nad seda edasigi.

helenile: nu aga kui on selliseid inimesi?!

kurb, et on selliseid inimesi! kurb, et on loomi, kes inimeste hoolimatuse tõttu õnnetud on!
aga tegelikult pole ma mingi nutunaine, õnnetuid loomi nähes on lihtsalt iga kord valus ja pettumine institutsioonis, mis peaks loomi aitama, aga seda ei tee oli ka valus.

teid ehk ei viidud kokku seeparast et varjupaigast saab osta!
toukoeri.nendega tehakse raha.(kirjutasite et must kokker - kennelist ostes 2500-4000 varjupaigast 500-1000)
tean sest kaisime pojaga vaatamas et akki votame suure koera maja
valmama.nahtust sattusime masendusse. hakkasime tulema kui
samal ajal asutas ennast soti terjeriga minekule vanem naine
(bussi peale),see koht on bussipeatusest kyllalt kaugel - nii pakkusime talle autos kohta ja tadi raakis et ostis just 700
eest.
ei ole maailmast otsa loppenud nutikad inimesed.

to helen: miks sa arvad et loomad õnnetud on kui nad vabad on? Üldiselt pole loomad õnnetud, sest nad ei tea mis see on. ja mismoodi sa neid aitad? annad süüa? (parem anneta raha koerte varjupaigale) väga hea, aga loom saab siiski ise ka hakkama. parem näha looma vabaduses kui suure keti otsas lõugamas.

mina olen varjupaigale küll tänulik - leidsin sealt emale kingiks väga toreda kutsika, kes nüüd veel toredamaks koeramammaks on sirgunud.
ainuke asi, et iseloom on koerakesel hästi leebe, rõõmus, lahke. kõigi vastu: perenaise, laste, külaliste, naabri kasside jne. vastu.
milles ma absoluutselt muidugi Varjupaika ei süüdista. Räägitakse, et nagu peremees, nõnda koer... :-)

sa oled eilane või? koer ei tohi niisama linnas ringi joosta, püütakse kinni, viiakse varjupaika, süstitakse surnuks. see on koeraõnn või? teiseks, jooksuajal panevad kodust jooksu koerad,kes seal muidu väga rahul on. mõne aja pärast on nad juba nii kaugele jooksnud, et ei leia koduteed. ja jäävad hulkuma, rääbakate ja näljastena ja mõni vägivaldne idioot võib neile kurat teab mida teha. mõtle nüüd ka natuke, enne kui hulkuva koera õnnest kirjutad!