nimetage mind pedandiks, kui soovite.
nimelt häirib mind kohutavalt, kui ma pean viibima inimese läheduses, kes mälub lahtise suuga nätsu, niiet kõik lähedalseisjad võivad vaadata, kuidas mälujal see suus keerleb. vahelduseks laseb veel mõne mulli ka. prrr....mul tulevad vastikusevärinad peale, kui pean näiteks poes suhtlema müüjaga, kes "mullitab" ja närib hambad laiali nätsu.

Näts ju kasulik hammastele...ju tal siis liiga palju nätsupadjakesi suhu sattunud et niiöelda lahtise suuga nätsu peab närima.Mulle endale meeldib kah nätsu täiega mäluda,kuigi mullikesi ei viitsi puhuda:))

Mõni aeg tagase Delfi kirjutas, et nätsu närimine teeb targemaks... :)

irw....delfi järgi järelikult olen ma idioot, sest nätsu närisin viimati vist kümmekond aastat tagasi. ja oh imet.....hammastest pole mul hoolimata mälumata jätmisest ühtki auku, kuigi paljudel minuvanustel (26) juba surnuaed suus.

Ise närin nätsu küll päris palju, kuid üritan seda ikkagi võimalikult märkamatult teha :) Sest ei pea seda kõva matsutamist eriti ilusaks ja heaks kombeks.

Mulle tundub, et nätsu närimine muudab kuidagi rahulikumaks. Vähemalt on mingi tegevus, kuhu suunata üleliigne energia. Aga lahtise suuga mäletsemine - nagu minu kunagine õpetaja seda nimetas:) - pole tõesti kuigi eetiline vaatepilt. Ja veel - hea hingeõhk ;) ning pidi pärast sööki ka suuõõnt mingil määral puhastama.

Eriti mõnus on siis,kui teenindan klienti telefoni teel ja ta mälub mulle kõrva...

Nätsu närin pidevalt- muuseas soodustab mõttetööd aga loomulikult kinnise suuga.Muu oleks tõepoolest ebaesteetiline ja ebaviisakas.

mul oleks enda pärast juba häbi, mingi mullitada ja paugutada ning matsutada.jube.nagu matsikari. ps:stimorol on õudne näts