Halb kogemus
postimaja pubi tartus
hallo 28. aprill 2002, kl 17.34 |
postimaja pubi - koht, mille väärtus langeb pea iga päevaga. idee iseenesest hea, asukoht hea, aga...
1) friikartulid on sellise välimusega alati, nagu oleks neid terve päev õli sees praetud, sellised mõnusalt kuivanud ja tõmmud
2) keedu- ja praekartuleid alternatiiviks ei pakuta
3) toit visatakse taldrikule üldiselt nii üle ääre kastmesabaga servadel
4) mittesuitsetamisetunnid on nii paar tundi päeval - ülejäänud ajal tuleb süüa sinises vingus, kaiffides teiste väljahingatud suitsu - seega mittesuitsetava klientuuri jaoks aega praktiliselt pole!
5) leivaviil on tasuline (no andke abi!) - 50 senti igasuguse jupikese eest... mitte et see 50 senti huvitaks - pigem selline müüja lugemine a la "oot, oot, mitu viilu te võtsite ... mitme ampsumees te olete jne"
odav ON ebakvaliteetne. varem meeldis mulle see koht väga. nüüd on seal 1 klient vähem minu, kui endise püsiklindi, näol.
1) friikartulid on sellise välimusega alati, nagu oleks neid terve päev õli sees praetud, sellised mõnusalt kuivanud ja tõmmud
2) keedu- ja praekartuleid alternatiiviks ei pakuta
3) toit visatakse taldrikule üldiselt nii üle ääre kastmesabaga servadel
4) mittesuitsetamisetunnid on nii paar tundi päeval - ülejäänud ajal tuleb süüa sinises vingus, kaiffides teiste väljahingatud suitsu - seega mittesuitsetava klientuuri jaoks aega praktiliselt pole!
5) leivaviil on tasuline (no andke abi!) - 50 senti igasuguse jupikese eest... mitte et see 50 senti huvitaks - pigem selline müüja lugemine a la "oot, oot, mitu viilu te võtsite ... mitme ampsumees te olete jne"
odav ON ebakvaliteetne. varem meeldis mulle see koht väga. nüüd on seal 1 klient vähem minu, kui endise püsiklindi, näol.
azalea 28. aprill 2002, kl 17.41 |
tolerant 28. aprill 2002, kl 18.55 |
Mulle meenub selle kohaga jârgmine seik.
Juhtus see paar aastat tagasi. Läksin sinna sööma. Mingil hetkel tulid laua juurde 2 last. Tänavalapsed nagu nad on- kõhnad ja kriimud ning küsisid raha. Teades, et raha andes kaob see nende vanemate põhjatusse kurku või siis, paremal juhul, nâtsu-kommi peale, ütlesin, et raha ma ei anna, aga ma ostan neile sealsamas süüa.
Laste nâod lõid särama nagu pühademunad. Läksime siis koos leti juurde. Valisime menüüst vâlja, mida nad soovisid ning esitasin müüjale tellimuse...
Mis edasi jârgnes tekitab siiani judinaid. Mûüja kukkus kriiskama, et need lapsed kâivad siin klientidelt iga jumala pâev raha pommimas ja mis ma loll neile siin osta tahan ja üleüldse pole neile midagi vaja ning mina olen loll ning tema midagi ei müü jne...
Ma seisin kui soolasammas. Ei osanud A-d ega O-d öelda. Lapsed olid esimeste sõnade peale hirmunult plehku pistnud.
Nii polnud mul osta enam kellelegi. Sûdames ja sisemuses aga keeras nii jubedalt nagu oleks keegi näkku sülitanud.
Istusin tagasi oma lauda ja vaatasin tâis taldrikut ning mitte üks suutâis enam alla ei läinud.
Siiani pole sinna "pubisse" enam tagasi lâinud ja mingi vâega mind sinna ka ei tassi.
Juhtus see paar aastat tagasi. Läksin sinna sööma. Mingil hetkel tulid laua juurde 2 last. Tänavalapsed nagu nad on- kõhnad ja kriimud ning küsisid raha. Teades, et raha andes kaob see nende vanemate põhjatusse kurku või siis, paremal juhul, nâtsu-kommi peale, ütlesin, et raha ma ei anna, aga ma ostan neile sealsamas süüa.
Laste nâod lõid särama nagu pühademunad. Läksime siis koos leti juurde. Valisime menüüst vâlja, mida nad soovisid ning esitasin müüjale tellimuse...
Mis edasi jârgnes tekitab siiani judinaid. Mûüja kukkus kriiskama, et need lapsed kâivad siin klientidelt iga jumala pâev raha pommimas ja mis ma loll neile siin osta tahan ja üleüldse pole neile midagi vaja ning mina olen loll ning tema midagi ei müü jne...
Ma seisin kui soolasammas. Ei osanud A-d ega O-d öelda. Lapsed olid esimeste sõnade peale hirmunult plehku pistnud.
Nii polnud mul osta enam kellelegi. Sûdames ja sisemuses aga keeras nii jubedalt nagu oleks keegi näkku sülitanud.
Istusin tagasi oma lauda ja vaatasin tâis taldrikut ning mitte üks suutâis enam alla ei läinud.
Siiani pole sinna "pubisse" enam tagasi lâinud ja mingi vâega mind sinna ka ei tassi.
hallo 28. aprill 2002, kl 19.02 |
Mariann 28. aprill 2002, kl 20.34 |
See on lihtsalt JUBE koht.Imestan,et kuidas inimesed seal üldse käivad.Minu viimaseks käiguks jäi paari aasta tagune kord kui läksin sinna ja letil,toidu peal kõndis mingi suur putukas.Noh,ma siis nii muuseas küsisin müüjalt,et vabandage,ega te ei tea,mis putukas see on.Ta vastas mulle südamerahuga,et ta arvab,et prussakas.Noh,selle peale ei osanud ma midagi öelda.Mis siin öelda ongi? Ja see pole ainus ebameeldiv ja jube kogemus sellest kohast.Lisaks on see koht pidevalt täis lärmavaid ja suitsetavaid koolilapsi - huvitav,kas seal kohas seadused siis üldse ei kehti?
leena 29. aprill 2002, kl 10.04 |
Jah, see koht on tõesti jubeduste jubedus. Vähemalt mõned aastad tagasi oli seal jube brünett punnis silmadega teenindaja, kes taldrikuid üle leti loopis ja iga 2. külastaja peale karjus. See oli kohutav. Ükskord söandasin talle märkuse teha, siis oli ta natuke aega minu suhtes vaiksem, aga mitte kauaks. Paksust suitsust, mis seal ringi heljus, ma üldse ei räägigi. Igatahes ei lähe ma sinna mitte kunagi enam.
ohh! 29. aprill 2002, kl 10.19 |
mari 29. aprill 2002, kl 10.54 |
ma imestan, et üldse keegi seal käib! olen seal käinud ühe korra ja pärast seda laia kaarega sealt mööda. Kaubahallis käies on ju näha, mis kaader seal istub- mingid noored kahtlased väärtusega tibid ja nende alaealised põmmpead. süüa saab mujal ka, aga vähemalt nii veidrat seltskonda mujal ei näe.
jänkuonu 29. aprill 2002, kl 23.09 |
Lisa postitus