Istusin täna trollis number 7. Minu kõrval oli üks umbes 80-aastane vana tädi, kes kohutavalt läkastas, kartsin isegi, et tal on mingi tuberkuloos. Troll oli väga täis. Korraga ilmus minu ette, nagu maa alt, üks beezhis kitsalt liibuvas mantlis umbes 70-aastane mees, suu nagu kriips. Tal oli käes pikk puust toigas. Siis vaatas ta mulle vihkajaliku pilguga otsa ja lõi kaks korda oma puutoikaga vastu põrandat ja käratas: "Invalidu mesta!" Mul on kombeks tavaliselt vanaininmestele istet pakkuda, kui nad on leebed ja sõbralikud ja kui ma ise end just halvasti ei tunne. Sellise käitumise peale ei tekkinud mul aga mingit soovi talle vastu tulla. Istusin edasi. Siis karjus see mees veelkord: "Invalidu mesta!" ja küttis umbes kümnepealise inimkarja minu vastu üles. Ei, ma ei taha midagi halba öelda ega ole natsionalist ega gerontofoob, aga see inimkari koosnes valdavalt muukeelsetest pensionäridest. Minu vastu moodustati ühisrinne, mis oleks peaaegu lintshimisega lõppenud. Karjuti: "Selline tuleks trollist välja visata!" ja "Estonka takaja!" Vanaldase inimmassi viha pöördus korraks ka ühe meesterahva vastu, kes oli nii jultunud et istus. Õnneks tuli peagi minu peatus ja läksin välja. Rahvahulk juubeldas. Kusjuures - kui minuga oleks viisakalt käitutud - ei oleks ma kindlasti nii kramplikult istunud. Avan ikka vanainimestele ja väiekste lastega emadele uksi ja pakun istet, aga see kitiini meenutava mantliga vihase näoga kepiga vastu põrandat prõmmiv vanamees ei mõjunud eriti viisakaid ega eneseohverdavaid tundeid äratavalt...

Minu meelest käitusid sa täitsa õigesti. Kui inimene tahab istuda, siis küsigu viisakalt. Kellegil pole ju midagi selle vastu, et istet vanemale inimesele pakkuda, kuid kui ikka nii nahhaalselt karjuda jne, siis oleksin mina ka rahuliku südamega edasi istunud. Mul juhtus ükskord selline asi, et ma isegi ei istunud, vaid seisin kohe ukse juures ja ikka sain sõimata. Peatuste ajal üritasin võimalikult kiiresti eemale minna, et rahvas saaks välja minna, kuid ju siis mitte piisavalt kiiresti. Üks vanamees hakkas mu kallal karjuma ja ütles, et kui ma oleksin venelane ja meesterahvas, siis ta virutaks mulle vastu vahtimist. Kujutad ette? Istud, siis on paha, seisad, on jälle paha!!!! Tavaliselt kui ma istekoha saan, siis vahin ülbelt aknast välja ja ei pööra millelegi tähelepanu. Sest kui mõne mutiga silmside tekib, siis on kohe sellel niisugune nägu peas, et see on ju iseenesestmõistetav, et pead istet pakkuma. No ei...

Ka mina ei heidaks sulle mitte midagi ette. Vanamehe käitumine oli ikka väga häbematu. Kunagi 1. kursusel oli mul Tartus selline juhus, et istusin kohe esiistmel, kusjuures vabu kohti oli nii et tappis, aga üks tõeline russkaja baaba leidis ikka, et ta peab saama just selle koha, kus mina istun. Ma vabastasin koha. Olgu see mulle õpetuseks, enam ma seda ei tee. Ja venelastele ei paku ma reeglina üldse istet, kui tõesti ei ole just väga viisakas ja sõbralik inimene ja tõesti invaliid. Siis ikka pakun.

to leena: Tahtsin ka veel mainida, et mul on eriline viha venelaste vastu. Nad on ühistranspordis eriti ülbed ja ebaviisakad. Muidugi kõigi kohta seda öelda ei saa, kuid ikkagi... Õppigu eesti keel ära, kurat elavad terve elu Eestis!!!!!!

Naisterahval on sellises seisus keerulisem. Üldiselt paneb ühe eestlasest mehe kulmukortsutus sellise seltskonna hoobilt vait.

minuga on ka midagi analoogset juhtunud.ajab ikka vihale küll. nüüdsest väldin üldse ühistrantspordi kasutamist eriti selliseid kus on palju "babuuljasid" - turu tramme, lasnamäe busse jne.emamasti sõidan marsruut taksoga.õnneks eliukoht võimaldab seda teha.mugavam, kiirem ja sõbralikum igatahes.

põhimõtteliselt ei anta ebaviisakalt nõudjale kohta!

pakun küll istet. vahest unustan. sisenen pooltühja bussi ja sõidu ajal koguneb inimesi. vahin aknast välja ja ei pane inimesi tähele. tõesti juhtub. kui keegi tähelepanu juhib siis krapsan püsti. juhul kui ise väsinud pole. aga kui tulevad kommentaarid - oh, neid noori inimesi küll... siis ei kipu välja tegema. on ju noored tänapäeval nii väsinud ja lisaks kõigele kurdid ka:)

kuigi suurema sõimlemise ajal olen andnud mõista, et ka mina maksan piletiraha ja mul on samapalju õigus mugavat sõitu saada.

mul oli kunagi selline juhus: olin just aparasjagu viimast lõppu rase (8-9 kuu vahepeal) ja istusin täiesti rahulikult 10 bussis. kuna oli talvine aeg, siis oli ka paks jope seljas, nii et kõht kohe (eriti istudes) silma ei torganud. Nõmme peatuses ronis bussi selline vene baaba, priske, terve, punetav ja sugugi mitte vana, nii umbes 50-60 vahel silma järgi. Jäi otse minu kõrval seisma, üritas mind pilgua põrmustada, kui ma kohesest püsti ei karanud. Mina istusin rahulikult edasi ja kus siis tuli sõim: tavaline repertuaar estonka, fashistka jne jne. Kuulasin terve peatusevahe sõimu, midagi ei öelnud, tõusin püsti ... ja oleksite pidanud moori nägu nägema, kui mu suurt kõhtu nägi:))) Ja siis ma küsisin talt viisakas, perfektses vene keeles, et mitmes kuu temal käsil on, et juhul kui on rohkem kui mul, siis olen ma rõõmuga nõus istet pakkuma. Moor oli igastahes madalam kui muru ja ülejäänutel nalja nabani.

Mul sama asi ammu, kui ma veel väike tydruk olin ja mu sõbranna mõrastas koolis käeluu ja me läksime lasnamäel tema koju. Mu sõbranna istus ja varsti hakkasid babuuljad sõimlema. Nad ei uskunud, et sõbrannal tõesti häda ja käsi valutab jne. Täiesti masendav ja kurb.
Ma ei anna ka kunagi venkudele istet - nad ei oska ju seda eesti keeles kysidagi. Rahustan end sellega, et need hullemad on juba nii vanad, et varsti ...

Mina olen ka palju siukestest juhtumitest kuulnud, endaga pole veel nagu juhtunud midagi sellist.
Aga minu mees oli kord tunnistajaks kus buss oli täis pensiokaid, kenasti istumas ja laterdamas. Siis tuli peatusest peale naine kellel ka nii 8-9 kuu käes ning oli näha, et tal ei olnud eriti mugav püsti seista. Ja mis te arvate kas keegi vanadest pakkus talle istet, need jäid hoopis paugupealt vait ja vahtisid aknast välja. Oleksid nad siis kõik kidurad olnud või invaliidid, aga päris kõbusad teised. Sellest ajast alates minu kaasa vanuritele istet ei paku, sõimaku need palju tahavad.
Teine juhtum oli mu klassikaaslasega, kel hirmus kõhuvalu ja paha olla ning sõitis haiglasse. Tuli jälle keegi sõimama, tüdruk ei suutnud midagi öelda ja lihtsalt tahtis et teda rahule jäetaks, tõusis püsti ja kobis trepile istuma, siis oli küll, et oi oi, et tule tagasi jne, aga tüdruk ei läinud.
Samas on mu enda ema ka pensionär, kes bussiga palju sõidab ja koos koolilastega, seal on näiteks tavaline juhtum see, et kui keegi emale istet hakkab pakkuma siis kõrvalistmel koolilaps kohe paneb käe toolile ja kutsub oma sõpra sinna, et koht vaba siin ... See on ka huvitav suhtumine.

Epopöa jätkub. Täna sõitsin trammis ja targu ei istunud. Seisin püsti. Siis ilmus selja taha mingi vanamees, kes hakkas käperdama. Alguses ei saanud aru, et käperdas, vaatasin, et asi, mis vastu mu tagumikku puutub, on kott. Siis, lõpuks avastasin, et tal oli koti peal ka käsi, mis enne kõbi väljumist pehmelt üle mu tagumiku libises. Olin rabatud, et sisisesin alles siis, kui ta juba otsapidi trammist väljas oli ja mu poole ilase naeratuse saatis. No mida teha siis? Istud - saad sõimata. Seisad - käperdatakse. Kui need inimesed trammis jätkuvalt nii käituvad, ei taha tõesti enam ükski, kel vähegi võimalik, enam ühistransporti kasutada ning sõitma hakkavad vaid pensiokad, kes pileti eest vist midagi maksma ei pea. Tallinna trammid, bussid, trollid hakkavad käima veel harvemini, sest raha jääb vähemaks ning kokkuvõttes pöördub halb käitumine nendesamade inimeste vastu, kes praegu pidevalt turu vahet saalivad ning ühissõidukites karjuvad ja käperdavad :( Ja kannatavad ka need täiesti normaalsed vanainimesed...

Mul oleks ühtlasi ettepanek Tallinna linnavõimudele. Miks ei võiks seda pensionäride sõidusoodustust ühistranspordis kaotada ning sellest vabaneva raha otse pensionäridele anda? Siis oleksid trammid vähem koormatud, loodan, ning inimesed, kes tõesti pileti ostavad, ei peaks kannatama. Kaoks ära igapäevane sõit kodunt keskturule. Viimaste päevade kogemuste ajel kardan, et Tallinna ühistransporti ootab täielik slummistumine :(

See ei aitaks. Minu arust busside suhtes ei aita eriti midagi. Elupõlise Tallinnlasena olen bussides rappud ilmselt vähemalt aasta oma elust (nüüd enam mitte). Kõige ebameeldivama kogemusena ei meenu mulle mitte närvihaiged vanurid vaid ... Kui ma olin umbes 8 aastane hakkas mingi pervert mind ahistama - istus bussis minu kõrvale ja silitas jalga ja pakkus kommi. Välja ta mind ei lasknud ja kaassõitjad ei sekkunud (väike laps ei julge ju karjuda ka). Kuidagi õnnestus siiski plehku pista. Kindlasti on kõik näinud bussides ka purjus kampasid, kes üksikutele neidudele külge ajavad - joovad ja inimesi mõnitavad. Kõigelisaks on veel midagi, mis bussis sõitmise ebameeldivaks teeb - prohv-taskuvaraste rohkus. Katsu sa täistuubitud bussis aru saada kas sinust trügitakse mööda või kougitakse kotist rahakotti välja.
Nii, et olge bussis ettevaatlikud (te olete sageli sunnitud seal igasugustega kõrvuti seisma)!

nojah, need tallinna nn. invaliididest pensionärid. tulevad kohvikust sõbrannadega klatsimast. nii kui trolli/trammi uks avaneb, läheb lahti tormijooks. olen juhuslikult mõnikord nende teele ette jäänud - kus on ikka jõud ja kiirus, parem kui ruttu eest ära saad. kui näljase pilguga on ringi vaadatud, kas kuskil on vaba kohta ja nähtud, et ega ikka ei ole küll, siis tehakse selline nägu ette, et nüüd küll kohe surm tulemas vanal väetil vanainimesel.
ja veel, olen tähele pannud, et ei tea kas suurlinna elu või midagi muud, siis paljudel vanakestel on sõna otseses mõttes haigus omaette ja teistega ropendada-sõimata. üks selline on alati trollis kui ma õhtuti nr 3 trolliga sõidan (pärit vist kusagilt siili peatuse juurest) ja terve tee sõimleb siis seal omaette.

maiu,
huvitav, kuidas see siilimutike reageeriks, kui talle viisakalt suu pesemiseks seepi pakkuda .. ;)

To kass: hästi tehtud!!

pensokatele tuleks vist oma liin käima panna mis sõidaks turgusid pidi ja kus oleks topelt arv istmeid, las nad siis sõimlevad seal kõik koos ühes bussis.