Ma pean oma kassi toas hoidma, sest naabrid on õpetanud oma koera kasse murdma. Kohutav! Eelmise kiisupoja see koer sõi ära. Aga nii raske on oma looma niimoodi toas kinni hoida. Ja veel: endal on ka 2 suurt kurja koera, kuid naabrikass käib nende juures peesitamas näiteks.
Mida teha sellise julma naabriga?

Kui mul oleks koer, õpetaksin ta kah kasse murdma, viha teeb, kui lähed rõdule ja sealsed lillekastid on võõraste kasside poolt üles kratsitud või kui eramaja aias käib naabri kass peenardes tuhnimas. Mõtle, kas sinu kass pole mitte enne nende aias pahandust tegemas käinud.
PS. olen ise kassipidaja ja tean, et kassi on võimalik pidada ka ainult toas, minu kass on 2 aastat vana ja pole kordagi õues käinud. Kusjuures elan 1. korrusel.

julmad naljad sul, Beggy B! Pead ikka paras sadist olema kui öpetad oma koera kasse murdma. Kassil on peremees, olemas peaks sul olema ka suu ja oskus suhelda. Lisaks on olemas seadused.
Ja inimestel peaks olema südamed ja väheke aju.
Ilusat kevadet ja möistlikku meelt!

...siia veel lisaks, et möned aastad tagasi oli mul naabrimees vanematekodus. Ja see tegelane vöttis ka pähe, et köik kassid, keda ta näeb tuleb tappa,sest kassid kräunuvad, teevad lillepeenrasse häda (no sellel mehel ei olnud küll lillepeenardega midagi pistmist - kassiomanik, pensionär - ostis igal kevadel sinna enda raha eest lilli ja hoolitses nende eest)jne. Ükskord kui olin lapsega (neljaaastane) väljas ja tegime kiisule pai (pole meie kass!) vöttis see tegelane telliskivi ja tahtis kassi sellega surnuks visata (ja virutaski, aga önneks mööda ja terveks jäime meiegi). MINU JALGE EES, LAPSE NÄHES!
Laps hakkas nutma ja mina sain shoki...
Emotsioonid on siiani suured ja sügavad kuigi aastad juba möödas.
Pärast tuli välja, et kodus nüpeldas see mees oma ka naist. Sadistid jäävad sadistideks ja eriti röve on kui ennast elatakse välja sellisel viisil (pekstes loomi vöi lapsi vöi naisi vöi mehi vöi mida iganes). Viletsad olete!

Riina: Vabandan, võibolla tõesti ei õpetaks tegelikult oma koera kasse murdma, aga emotsioonid möllavad segipaisatud lillekasti pärast... kahjuks on nii, et need kassid käivad põhiliselt öösiti rõdu rüüstamas - ja enamasti pole võimalik nende peremehi kindlaks teha, sest meie juures peetakse kassi nii - võtame armsa kiisukese, see kasvab suureks ja siis viskame ta uksest välja, las vaatab ise kuidas hakkama saab. Eelmine talv käisid mingid isakassid isegi minu rõdul kaklemas, nii et hiljem oli rõdu karvu täis...
Ja veel - mulle tavaliselt kassid meeldivad - oma kassi lausa armastan...

Beggy B!

Ega ma eriti arvagi, et teeksid midagi sellist ja aru saan ka,
et tigedaks teeb kui loodud ilu löhutakse ja reostatkse!
Aga lihtsalt seda viha ei tohi kindlasti mitte loomade peal välja elada!
Ja paljud loomapidajad ON süüdimatud ja vöimetud vastutama.
Sellistelt tuleks loomad ära vötta ja normaalsetele inimestele anda!
Aga kindlasti on ka see vastutustundetus kui inimene on öpetanud oma koera murdjaks (tegelikult sisuliselt kuritegu ja iial ei tea, mil koeral tekib tahtmine midagi enamat murda)

Loodan, et leiad mingi lahenduse ilma ohvriteta:)!
Heade soovidega,
Riina

Päris mõistlikud ja heasoovlikud kommentaarid. See naaber on kohe selline eriti ülbe tüüp. Ükskord kui ta koeraga jalutas (ilma rihmata) ässitas ta koera meie ühele teisele naabrikassile(vana ja pool-lombakas, ei jõua eest ära joosta) kallale, KES ISTUS OMA KODUTREPIL (neil pole aeda ees). See oli ka paras šokk mu jaoks.
Beggy B, kas sinu kass siis ei istu välisukse juures ega nuta, et laske õue? Loodetavasti läheb minu omal siis ka varsti see tahtmine üle ja ta harjub sellega, et peab ülejäänud elu toas veetma.

põhiline on see, et inimesed vist mõtlevad, et ka loomad on mõtlemisvõimelised olendid, kes peavad endale oma tegudest aru andma. miks muidu neid kogu aeg nii hirmsalt kasvatada ja karistada tahetakse. olge normaalsed, ärge looma peale küll oma viha välja valama hakake (ja ka mõne muu elusolendi peale).

teisalt: paras naiivsus on ikka küll mõelda, et suures linnamajas saaks kassi muudmoodi kui toas elutseda lasta. kes oma loomast hoolib, see kassi küll õue ei lase, kui pole just oma eramaja õu, mis on piiratud. minu kass õnneks ei tea õue tahtagi, parimal juhul istub rõdul, aga tal pole kunagi isu kuhugi uitama minna. väga mõistlik.

Ei nuta kass, kahjuks oskab ta lingi peale hüpates uksi avada, nii et pean alati ust lukus hoidma - ta armastab käia trepikojas aelemas. Isegi kui aknad on lahti ei hüppa sealt välja. Enamus korteri ja toakasse ei tahagi õue minna, nad nagu kardavad seda välis-ilma.
Aga naabrist - kui ta oma trepil istuvale naabrikassile kallale ässitas, siis tehke ülejäänud naabritega ühisrinne ja seadustage asi... Kas siis politsei või loomakaitse vms.

deal selline et tuleb siis koos kassiga jalutamas käija. kassile rihm kaela nagu koertele pannakse, algul veidi imelik on aga harjub ära.
naabrimehe kohapealt, seda ei tasu südamesse võtta leidub igasuguseid ja meie võimuses ei ole neid ümberkasvatada.

Naaber on rikas mees, kellele poetakse.

Ma ei saa muud, kui üldistada meid ümbritsevate räigust ja julmust - alatus ja kurjus on (kahjuks väga paljude) eestlaste sünonüüm.

Ege: leidub küll igasuguseid ja neid ei ole vöimalik üldjuhul ümber kasvatada. Aga üksköiksusest(-üksikisiku) ümbritseva jöhkruse vastu saab alguse haige ühiskond. Me ei tohi jätta seda tähele panemata ja kui vaja, siis tuleb ka seda südamesse vötta.
Ükskord kui endal probleeme on ja kaasinimesed vaid "mööda jalutavad" siis saadakse sellest alles aru.
Selle üksköiksuse pärast ongi meil tänavalapsed, hulkuvad koerad ja kassid, jöhkrad inimesed. Ühiskonnas puudub sellise käitumise avalik hukkamöist (tähelepanu sellele puudub vöi ei juleta seda välja öelda, näidata!).
Tähelepanu algaks juba sellest kui inimesed keelaksid lastel loomi piinata/tappa kui seda näevad (enamik jalutab mööda - pole meie laps ja meie asi!)jne, asjadest, mis algul vöivad näida "pisiasjad".

Minu arust on olemas seadus, mis keelab lasta oma kassi, koera jne hulkuma. Igaüks peaks ikka vaatama kus ta kass käib. Usun, et seda on väga keeruline teha aga siis ei ole mõtet võtta kassi. Kassivihkaja ei ole, kuid lihtsalt käib närvidele kui naabritel on u 3 kassi ja need käivad meie aias oma vajadusi rahuldamas. Küll uksetaha, lillepeenrasse, liivakasti jne.

kassi saab väga hästi ainult toas pidada.tuleb lihtsalt õpetada kastis käima.see on sulaselge laiskus ja mugavus,kui lastakse loom välja ja ei mõelda sellele,kuhu ta junnimas käib.toakass on alati puhas ja haigusekorjamise võimalus on ka väiksem.

kassid (nagu ka kõik muud loomad) peavad enda omaks konkreetset territooriumi - ntx korterit, maja hoovi vms. tavaliselt ta ei kipugi sealt kusagile minema, isakassid ainult siis, kui ümbriskonnas mõni emane "meest" tahab. nii et kassi korteris pidamine pole mingi nö loomapiinamine, vaid lihtsalt kassi omal territooriumil pidamine. enne arvasin kah teisit, kuid ükskord kuulsin huvitavat saadet loomaaedadest (oli vist MTV 3 pealt), kus samuti räägiti justnimelt territooriumist ja samas ka loomaaia loomade puuris pidamisest, mis inimesele tundub kole ja julm, loomale aga on absoluutselt suva. looduseski on igal loomal oma ala ja sealt käib ta väljas ainult otsesel hädavaajdusel-sööki püüdmas.

Vaata lehelt www.tallinn.ee koera-ja kassipidamise eeskirju, seal on muuhulgas punkt, mille kohaselt koeraomanik peab oma tigedale elukale korvi pähe panema ja lühikese rihma otsas hoidma + regisreerima. Mina panin selle oma koridoris üles, sest naabrimutt lasi oma 60-kilosel kurjal hundikal lahtiselt sisehoovis ringi lipata, kus juhuslikult elutseb ka minu kass. Ei tea, kas hirmutas trahvisaamise võimalus või polnud elukas registreeritud, aga nüüüd käib koer kusel kenasti keti otsas.

Mu kass käib juba sellest ajast peale liivakastis, kui ta koju tõin. Nii et asi pole selles, et ma teda õue tahaks hädale saata. Asi on lihtsalt selles, et kuna elan oma majas siis oleks ju tore kui kiisu saaks koos minuga õues olla, kui ise seal olen ja ringi toimetan. Aga tema peab teisel pool klaasi õnnetult nutma. Vot sellest on kahju.

Mõnda koera pole vaja kasse vihkama õpetada, see tuleb loomulikult. Mina andsin oma koera lõpuks ära kuna tema hingel oli liiga palju "pahandusi". Sai käidud ka rihmaga ja kass hüppas ikka trepi alt välja otse suhu. Seda ei oska isegi ärahoida.
Meil on ikka väga palju kodutuid või siis öise koduga loomi.
Pooldan igati seda, et ka kass peaks rihmaotsas olema. Siis ei ole ebameeldivaid üllatusi.

Kui nii võtta, siis on kassi ikka lõpp raske pidada.
Ma küll ei kujuta ette, et ta peaks väljas rihma otsas olema (kuigi olen seda varianti kaalunud).