Ma ei mõtle siinkohal normaalseid müügiinimesi. Ma mõtlen neid kodanikke, kes äkki keset kiiret tööpäeva kontorisse sisse sajavad ja küsimata, kas keegi tahab neid kuulata, hakkavad heietama, et tere, tahame kutsuda teid mingisse pagana tervisekeskusesse / nukuteatrisse / kämpingusse / veel teab-kuhu ja seda meie kupongiga kõigest poole hinna eest! Ja siis oled sunnitud oma töö pooleli jätma ja talle kaasa noogutama, ise mõeldes, et lõpeta juba. Ja siis veel välja vabandama, et ei tõesti ei taha midagi osta. Viskaks sellise kohe välja, aga on ju ebaviisakas... Kuidas teie nendega käitute?

ikka tuleb kohe konkreetselt öelda, et miski muu parasjagu käsil ja nägemist. Ma juba oskan:)

Just-just, ühinen Kajaga. Tuleb konkreetselt ära öelda, muidu see müüginimene ei lähegi ära või räägib sul telefoni otsas pool tundi. Saan aru küll, et see on nende töö, kuid minu meelest kuradi tänamatu töö. Mis mõnu tunda sellest, et käia inimestele pinda ja pakkuda igasugu träni alates raamatutest lõpetades naistepesuga?!? Kui ma tahan ja mul on vaja, siis ma lähen ja ostan!!!!!!!!!!!

oh jumal, see on tõesti tüütus. Mul seni ei olnud nende tüütute müügiinimestega kogemusi, aga näed, jõudsin ära oodata... Helistas müügineiu ja pakkus Nädala telekava soodukat. Mingi ankeedi olin kunagi lolli peaga täitnud (pigem lootuses mingi auhind võita) ja sinna pahaaimamatult oma numbri pannud. Nüüd siis helistati ja aeti mind une pealt mingi müügijutuga üles. Otse pikalt saata ka ei taha,sest eks temal on ka oma töö teha ja sõimata saavad need müügineiud ilmselt rohkem kui küll. Ilmselt kõige kindlam on öelda, et raha ei ole ja ei tea, kuna tuleb, niiet midagi osta/tellida ei saa.:)

M ei tea, kuidas linnas on, aga maakohtades käivad sellised müügimehed korteriukse taga ja pakuvad kõiksugu mõttetut träni. Tavaliselt veel "eriti soodsalt"... Kunagi käidi pakkumas säästupirni 2 tk. 250 krooni eest, poes maksis siis mingi 50 eeku... siis veel mingeid totraid teleturu kaupu (seda käsiköögikombaini), kusjuures juttu alustati sellest, et millega maainimesed tegelevad, kui väljas vihma sajab ja aiamaale ei saa minna... Seisin siis minut aega vaikuses ja ütlesin, et pole mul ei aiamaad ja vihmasadu ei sega telekavaatmist. Nüüd olen juba targeb, kui sellised ukse taga, siis löön lihtsalt ukse nina all kinni.

Tegelikult ongi võibolla viisakam sellistele tüüpidele kohe teatada, et andke andeks, aga me ei soovi mitte midagi osta. Säästab nii enda, kui tema aega.

Jah, ja ükskord ma siis tõesti tahtsin osta mingit pääset kuskile tervisekeskusesse, hetkel ei olnud sularaha kaasas ja palusin tal mõne aja pärast tagasi tulla. Käisin pangaautomaadi juures raha toomas - kedagi ei tulnud. Niipalju siis efektiivsest müügitööst.Nüüdsest ütlen otse , et aega ei ole. tegelikult peaks kontori uksele vastavasisulise teate panema, et müügiagentidel mitte tülitada !

Kunagi ammu kui ma olin sekretär, siis ükspäev olid mu laua juures just mingid tähtsad külalised ja siis vajus sisse mingi müügimees ja ilma igasuguse sissejuhatusega tõmbas kotist välja peotäie suuri puuvillaseid trussikuid ja hakkas seletama et otšen haroshije trusiki jne, see oli küll jube, vaju või häbi pärast maa alla :-((

kas sa näe, tahtsin just kaeblema hakata, aga keegi juba ette jõudnud. mulle nimelt käivad närvidele hoopis need tädid, kes helistavad päevas x korda mulle kontorisse ning erinevaid katalooge ja igasugu "vahvaid" arvutikasutaja käsiraamatuid ja muud ebavajalikku jama mulle tellida pakuvad. selle helistamise kannatan ma ju tegelikult välja. ainuke probleem on, et tädid teevad pea iga kord "ei" ütlemise peale sellist õnnetut häält, nagu oleksin isiklikult käe nende rahakotti ajanud. ja siis tunnengi end süüdi, sest tegelikult ajangi - neil ilmselt tükitöö... &"#())"

On jah raske juhus need igasugu esindajad. Kontoris olen leidnud lihtsa nipi, öeldes, et oi, oi meil on igasugune selline värk tööajal rangelt keelatud. Tegelikult on kah. Kodus on asi natuke raskem. Küsivad sellise süütu häälega, et ega ei ole hetk aega? No kuidas sul ikka nüüd ei ole hetk aega, ja siis tuleb nagu lindilt juttu, kuhu on väga raske vahele hõigata, et vabandage, vabandage, ega ma nagunii ei osta seda raamatut, ajakirja, ajalehte vms. Kui ma lõpuks pääsen seda ütlema, ollakse sellise pisut solvunud häälega, et no miks te siis kohe ei öelnud. Enamasti ma siis nüüd püüangi kohe öelda. Tüütu ja ebameeldiv.

Pange uksele silt:

MÜÜGIAGENTIDELE KEELATUD, ja kui ikka tulevad siis küsige, et lugeda ei oska või!!!

aga ikkagi - kuidas selle sildi TELEFONI saaks panna, et igasugu Ten Tiimid ja maeiteamis'id solvunult ei helistaks? ega nad ei saa ju aru ka, kui ma üks kord olen juba "arvutikasutaja abc algajale" tellinud, siis ma järgmisel aastal enam algaja ei ole ja teist raamatut ei soovi...

Sildi peale olen isegi mõelnud. Sest kui kodanik mul juba kontoris on, ei suuda mina talle käratada, et tõmba uttu, ei saa aru või? Üritan viisakaks jääda ja kui sa nendega viisakas oled, siis loodavad nad ikka, et äkki? See oli hea idee, et oi, sellised asjad on meil tööajal keelatud. Proovin järgmine kord seda.

kohutav jama jahh nendega:)
eelmine nädal just nägin kuidas üks vana spordikott täis noakomplekte ründas pahaaimamatut meest, kes istus tänaval autos ja ilmselt ootas kedagi...

Mul on.. laetud vanaisa kaheraudne kärbik koguaeg alt teises sahtlis...

Oh kui tuttav teema! Päevas 4-5 korda on täiesti kindel, et pead nendega jagelema. Üks kord ühele agendile ütlesin, et te olete minu aega kulutanud 10 minutit, kas te maksate minu tööaja nüüd kinni? Selle peale oli vait ja lõpetas kiiresti kõne ära.

Igal inimesel oma töö, äkki olete kõik vihased ka piletikontrollide peale ühistransporis, ka ju raiskavad teie aega. Ja igal inimesel on suu peas ja aju, mille kooskasutamisel saab selgeks teha teistele inimestele, et "ei tänan, pole vaja v. pole raha". Loomulikult ei hakka ju keegi kaupa pähe määrima kui pole raha. Ja kunagi ei saa olla nii kindel, et mitte elus ise sellist tööd ei tee. Muutuvad ajad, muutuvad saatused, võibolla oled juba paari aasta pärast ise see, kes käib ja "tüütab". Olge siis ka ise praegu sallivamad ja tundke tõelist rõõmu sellest tööst, mida teete sest mõnel inimesel pole seda õnne.
Kuigi jah, peaks mainima, et iga müügimees polegi oma tööga mitterahul see, et nad ikka veel ringi käivad tähendab seda, et ostjaid jagub...