Ei meelsinud mulle sringid siis kui piitspeenike olin ja nüüd kui paksem olen ka mitte.
Ikka kaunis vastik kui miski pepuvaos nühib.
Rannas ka ei kanna, mida ma seal exponeerin.
Aga rannast tuli meelde üks lugu.
Võtan mina kõhuli päikest. Kuulen küll kui paar eesti keelt rääkivat tibinat end minu peapoolel sisse sätivad. Nende jutt on minuni hästi kuulda. Vahivad inimesi ja kommenteerivad.
Mingi aeg saabus vaikus.Kergitan ma siis oma pead , et vaadata, et kas ära läksid aga mida näen:)
Tibinad on endiselt kohal aga võtavad selili päikest. üks on minu ees otse ja lamab reied laiali.
Oh seda ilu ja võlu mis sealt vastu vaatab:)))
Sringi pael on kenasti turi vahel ja karvased mokad mõlemal pool paela .
Yes! Vat ei suutnud tõsise näoga vaadata. Tibinad olid ise nii tähtsad ja teised juttude järgi nii rõvedad aga mnjaaah...need mokad olid ausaltöeldes minu arust rõvedamad.