Halb kogemus
Soome keel ja ämbrid
segaduses 30. jaanuar 2006, kl 17.13 |
Ei teadnudki kuhu foorumisse panna, aga no siin see on:
Tahaks teada, et millega on võimalik soome keeles täielikult ämbrisse astuda. Mingid sõnad tähendavad seal hoopis vastupidist asja kui eesti keeles.
Tahaks mõnda näidet kui keegi viitsib
Teema oli ajendatud tegelikult sellest, et läks vaidluseks. Soome keeles on suuri tegelikult väike ja pieni suur??? Mingi sarnase sõnaga oli nii. Või oli see lyhyt ja pitkä....võeh...ei oska seda keelt :P
Aitäh vastajatele
Tahaks teada, et millega on võimalik soome keeles täielikult ämbrisse astuda. Mingid sõnad tähendavad seal hoopis vastupidist asja kui eesti keeles.
Tahaks mõnda näidet kui keegi viitsib
Teema oli ajendatud tegelikult sellest, et läks vaidluseks. Soome keeles on suuri tegelikult väike ja pieni suur??? Mingi sarnase sõnaga oli nii. Või oli see lyhyt ja pitkä....võeh...ei oska seda keelt :P
Aitäh vastajatele
heh 30. jaanuar 2006, kl 17.16 |
nops 30. jaanuar 2006, kl 17.20 |
täiendan 30. jaanuar 2006, kl 17.24 |
kp 30. jaanuar 2006, kl 17.27 |
Inkeri 30. jaanuar 2006, kl 17.31 |
Pole ka just perfektne keeleoskaja, aga oma mõningase tönkamise peale julgen sõna võtta.
No parimad ja klassikalisemad näited:
Hyvä maku ja kaunis puku - hea maitse ja ilus kleit
Ja vastupidi:
Meil on ruumid veel koristamata - soomlane saab aru, et laibad (ruumiit) on veel kaunistamata (koristamatta). Mä koristin kuusen - ehtisin kuuske.
Väike on ikka pieni ja suur on iso (ka suuri siiski vist), aga "halb" (halpa) on "odav". Sain sen halvalla - ütleb soomlane: sain odavalt.
Ja kui soomlast millegi eest tänad - ilusa õhtu vms eest, siis ta ütleb: Ei kestä (pole tänu väärt)
Soome keel on tegelikult kaunis raske, ma ütleks, et raskem kui eesti keel. Seda tasub ikka mingil korralikul kursusel õppida. Grammatika on ka päris kõva pähkel neil.
No parimad ja klassikalisemad näited:
Hyvä maku ja kaunis puku - hea maitse ja ilus kleit
Ja vastupidi:
Meil on ruumid veel koristamata - soomlane saab aru, et laibad (ruumiit) on veel kaunistamata (koristamatta). Mä koristin kuusen - ehtisin kuuske.
Väike on ikka pieni ja suur on iso (ka suuri siiski vist), aga "halb" (halpa) on "odav". Sain sen halvalla - ütleb soomlane: sain odavalt.
Ja kui soomlast millegi eest tänad - ilusa õhtu vms eest, siis ta ütleb: Ei kestä (pole tänu väärt)
Soome keel on tegelikult kaunis raske, ma ütleks, et raskem kui eesti keel. Seda tasub ikka mingil korralikul kursusel õppida. Grammatika on ka päris kõva pähkel neil.
nops 30. jaanuar 2006, kl 17.35 |
muska 30. jaanuar 2006, kl 17.37 |
Kunagi, 1991.aastal on välja antud selline huvitav väike raamat nagu "soome-Eesti eksitussõnastik", selles on väga palju huvitavaid sõnu ära toodud, mis kirjapildilt eesti keelega sarnased, kuid soome keeles tähendavad hoopis midagi muud.
Mõned näited:(soome k. - eesti k.)
ase - relv
aurata - künda
erämaa - kõrb
hallitus - valitsus
hella - pliit
häät - pulm
julkea - häbematu, jultunud
kama - rämps, praht
kavallus - reetmine
kinos - lumehang
kolli - kõuts, isakass
kitsas - ihnus
kulli - tyra (see ropp sõna, teate küll ;) )
kurja - vilets, armetu
lakki - müts
lokki - kajakas
lippu - pilet, sedel
luomi - silmalaug
maha - kõht, magu
maja - onn, hütt; lehtla
muru - puru
onni - õnn
raamattu - piibel
synnin maa - patu maa
tuore - niiske
tukka - juuksed
tyrä - song
vahva - tugev, kõva
viineri - kohvisaiake
viili - hapupiim
ämmä - eit, vanamoor
äijä - ätt
;)
Mõned näited:(soome k. - eesti k.)
ase - relv
aurata - künda
erämaa - kõrb
hallitus - valitsus
hella - pliit
häät - pulm
julkea - häbematu, jultunud
kama - rämps, praht
kavallus - reetmine
kinos - lumehang
kolli - kõuts, isakass
kitsas - ihnus
kulli - tyra (see ropp sõna, teate küll ;) )
kurja - vilets, armetu
lakki - müts
lokki - kajakas
lippu - pilet, sedel
luomi - silmalaug
maha - kõht, magu
maja - onn, hütt; lehtla
muru - puru
onni - õnn
raamattu - piibel
synnin maa - patu maa
tuore - niiske
tukka - juuksed
tyrä - song
vahva - tugev, kõva
viineri - kohvisaiake
viili - hapupiim
ämmä - eit, vanamoor
äijä - ätt
;)
pisi 30. jaanuar 2006, kl 18.26 |
lk 30. jaanuar 2006, kl 18.32 |
inkeri 30. jaanuar 2006, kl 18.53 |
Inkeri 30. jaanuar 2006, kl 18.55 |
Oijah, üks sõna, mis on otse ja vigaselt soome keelest eesti keelde üle võetud - eduliselt: sain eduliselt, ostsin eduliselt. Soome keeles: edullisesti - täh. soodsalt.
Teine sõna - hävis. Soomlane ütleb: hävisi (kaotas), ja eesti keeles kah muudkui hävitakse, eriti spordikommentaatorid hävivad
Teine sõna - hävis. Soomlane ütleb: hävisi (kaotas), ja eesti keeles kah muudkui hävitakse, eriti spordikommentaatorid hävivad
aida 30. jaanuar 2006, kl 19.09 |
peib 30. jaanuar 2006, kl 19.33 |
ämber 30. jaanuar 2006, kl 19.39 |
virontyttö 30. jaanuar 2006, kl 19.56 |
Lisan omalt poolt ka paar ämbrikest – kõik muidex tõestisündinud.
Eestlane soovib soliidsele soome härrasmehele juubeliks õnne. Selle asemel, et öelda “Onnea ja menestystä vuodesta vuoteen” (Edu ja õnne aastast aastasse!) soovib hoopis “Onnea ja menestystä vuoteesta vuoteeseen" (voodist voodisse)!
Eestlane seletab soomlasele, mida tähendab eesti keeles “tapamaja”: Se on semmoinen paikka, jossa teurastetaan eläkeläisiä (veristatakse pensionäre). Tahtis muidugi öelda: eläimiä (loomi).
Üks giid tahtis jälle turistidele seletada, et vanasti linnamüüri väravad (portit) suljettiin joka ilta kello yhdeksältä. Portti’de asemel ütles kogemata portot (bordellid). Seepeale üks turist imestand: kas tõesti nii vara???
Eestlane soovib soliidsele soome härrasmehele juubeliks õnne. Selle asemel, et öelda “Onnea ja menestystä vuodesta vuoteen” (Edu ja õnne aastast aastasse!) soovib hoopis “Onnea ja menestystä vuoteesta vuoteeseen" (voodist voodisse)!
Eestlane seletab soomlasele, mida tähendab eesti keeles “tapamaja”: Se on semmoinen paikka, jossa teurastetaan eläkeläisiä (veristatakse pensionäre). Tahtis muidugi öelda: eläimiä (loomi).
Üks giid tahtis jälle turistidele seletada, et vanasti linnamüüri väravad (portit) suljettiin joka ilta kello yhdeksältä. Portti’de asemel ütles kogemata portot (bordellid). Seepeale üks turist imestand: kas tõesti nii vara???
virontyttö 30. jaanuar 2006, kl 20.05 |
ahjaa, paar tõsisemat hoiatust ka: olen kuulnud ntx eestlasi soomlaste juuresolekul süütult õhkamas: jummalauta (et omastarust õhkab: jumal hoidku...) Tegelt on jummalauta soome keeles üsna räige sõimusõna ja tähendab "kurat võtaks", "kuradi raisk" vms...
ja ntx kinda kättetõmbamise kohta ei maksaks kasutada terminit "vetää käteen", kuna see slängiväljend tähendab soome keeles enam-vähem sama mis eesti keeles "pihku peksma".
ja kondoomi üks variant on soome keeles "kortsu".
rohkem ei tule praegu meelde...
ja ntx kinda kättetõmbamise kohta ei maksaks kasutada terminit "vetää käteen", kuna see slängiväljend tähendab soome keeles enam-vähem sama mis eesti keeles "pihku peksma".
ja kondoomi üks variant on soome keeles "kortsu".
rohkem ei tule praegu meelde...
kairi 30. jaanuar 2006, kl 20.45 |
võib ja saab 30. jaanuar 2006, kl 21.09 |
vahel võib soome keeles segadust tekitada verb "saada" - põhimõtteliselt tähendab sama mis eesti keeles, ainult et koos da-tegevusnimega (saan tehdä, et saa tulla) tähendab see rohkem võimist, tohtimist. nt kui somm kutsub sind kinno ja sa vastad, et anteeksi, en saa tulla, siis somm saab aru, et keegi keelab sul minna. (selle asemel võib öelda nt: en pääse tulemaan, minulla ei ole aikaa tulla jne)
ja voida tähendab ka muud peale võimise, nt: kuinka voit - kuidas elad? voin huonosti - mul on paha olla...
ja voida tähendab ka muud peale võimise, nt: kuinka voit - kuidas elad? voin huonosti - mul on paha olla...
minu teada 30. jaanuar 2006, kl 21.12 |
naima 30. jaanuar 2006, kl 21.20 |
n 30. jaanuar 2006, kl 22.13 |
Muzgan 30. jaanuar 2006, kl 22.58 |
raiskama- vägistama
linna- loss
pisin-pikem
vaippa- mähkmed
matto-vaip
kipeä-valus
huone-tuba
talo-maja
maja-onn
lautta-praam
pulma-probleem
piimä- keefir
tossut-sussid
etelä-lõuna (ilmakaar)
hallitus-valitsus
hiljaa-vakselt
ikävä-igatsus
ilma-õhk
Kalju-kiilakas
karistaa-raputa
malli-modell
karu-viljatu
rinnakas-paralleelne
riisuma-lahti riietama
emme- me eitav, me ei taha-emme halua
matk-reis
mull- härg
kopsu-naps
kynä-pastakas
porukas-punt.rahavs
kitsas-ihne
kirja-raamat
raamattu-piibel
kiri-spurt, kiri!kiri!-hoogu juurde
virtsa-@!#$
keksima(keksiä) -välja mõtlema
paras-parim
koristaa-kaunistada
ja neid on veel palju !
linna- loss
pisin-pikem
vaippa- mähkmed
matto-vaip
kipeä-valus
huone-tuba
talo-maja
maja-onn
lautta-praam
pulma-probleem
piimä- keefir
tossut-sussid
etelä-lõuna (ilmakaar)
hallitus-valitsus
hiljaa-vakselt
ikävä-igatsus
ilma-õhk
Kalju-kiilakas
karistaa-raputa
malli-modell
karu-viljatu
rinnakas-paralleelne
riisuma-lahti riietama
emme- me eitav, me ei taha-emme halua
matk-reis
mull- härg
kopsu-naps
kynä-pastakas
porukas-punt.rahavs
kitsas-ihne
kirja-raamat
raamattu-piibel
kiri-spurt, kiri!kiri!-hoogu juurde
virtsa-@!#$
keksima(keksiä) -välja mõtlema
paras-parim
koristaa-kaunistada
ja neid on veel palju !
reili 30. jaanuar 2006, kl 23.05 |
ei oska soome keelt 30. jaanuar 2006, kl 23.35 |
Lisa postitus