meil oli ainult 2 medaliga lõpetajat:)
muidugi ei näita medal teadmisi. Meil oli kindlasti klassis neid, eks oleksid rohkem väärinud medalit kui mina.

Aga ma pean silmas, et lihtsamaks läheb sellesmõttes, et majandus saab läbi ja minujaoks on just see rahvamajandus väga raske, ülejäänud aineid kui ikka õppida saab selgeks. Majandust omaarust ka õppisin, aga nii ebakindel nagu ei teaks üldse midagi.

See ilmselt nii, et mis aine kellegi jaoks raske on. Minu jaoks on rahvamajandus ja tean, et kursakaaslased paljud vaevlevad selle küüsis, aga eks me kõik tasulistel kohtadel ja tumbajumbad ja meiesugustest häid juriste ei tule.

Ohjaa, kunagi ammu oli ka kaks eraldi ainet aga vahepeal pandi jälle kokku. Vahet pole üldiselt selle aine peaks ikkagi iga normaalne inimene suutma ära teha, kelle õppekavasse see kuulub.
Ja sellega kohta, et kool on tõesti üks asi- osade jaoks kerge, osade jaoks raske. Raske elu tuleb pärast kooli lõpetamist, et normaalselt raha saada (30.000.- kuus jne) tuleb ikka vaeva ka näha ja seal ei piisa enam attitude-ist "nojah, mis siis ikka". Sellega saab ainult kuhugi sekretäriks.

Tean inimest, lõpetas hõbedaga ja sai akadeemilisel testil 1.8 punkti. Medal näitab ainult võimet tuupida.

ei tuupinud koolis..nüüd ongi ülikoolis raske õppima harjuda.
Minu puhul näitas see medal rohkem: õigel ajal õiges kohas.

No aga ma juba küsisin, et kui ma läbi kukun rahvamajanduses, siis ma ei pane nööri kaela ju..või peaksin panema? Ikak tuleb uuesti proovida..uuesti uuesti uuesti, niikaua kujni tehtud saab.

Minu arust on Sul, mh, täiesti normaalne suhtumine. Enesekriitika täiesti parajal tasemel ja omal kohal.

Ise olen lõpetanud ka TÜ. Ei olnud kerge. Kuigi TÜ-le eelnes üks tugevamaid vabariigi gümnaasiume tol ajal ja paljud kursakaaslased olid reaalainetega esimestel kursustel palju rohkem hädas. Aga kahtlesin ka oma võimetes paljude eksamite puhul. Kuid ära tegin. Ja mitte kõige halvemini.

Minge õppige jah kõik juurat ja majandust - tahaks näha kuidas te kõik tööle kunagi saate.....

naljakas on see, et mh kaalus üldse ttü`d. Taks, ilmselt paneb turumajandus kõik paika- targad saavad tööle, osad lähevad mitte erialasele tööle ja kurdavad siis delfi foorumis.

Ainuke teaduskond TÜ-s on arstiteaduskond, õigusteaduskond pole enam ammu tasemel. Oligi aeg, millal hakatakse aru saama, et TÜ ei ole ainuke kool, mis korraliku hariduse annab,asi on ikkagi inimeses, kes õppida tahab, see õpib igas koolis.

TTÜ matemaatika kohta ütles üks Tartu itimees, et see on liiga lihtne ja pinnapealne. Läks TÜ õppima, nüüd töötab Talinnas ja hakkaks suht paha kui teada, palju ta nüüd teenib.

TÜ-sse lihtne sisse saada, kuid raske püsima jääda. Tavaliselt 75% kukub juba esimese semestri lõpus välja. Alles jäävad tõeliselt targad või need, kes hästi sebida oskavad, aga suur oskus seegi.

Meie kursuselt ja ka aasta varasemalt kursuselt kukkusid pooled juba esimese aasta jooksul välja. Kergem küll sisse saada tasulisse õppesse, aga raskem õppida, sest iseseisev kodus õppimine on raskem, kui päevases õppimine, kus sul õppejõud kõik vägisi sisse topivad. Meil on kohe mitu tükki siiski veel püsima jäänud, kes tõenäoliselt ikkagi välja langevad lõpuks, sest ega keegi neid poputama ei hakka. Üldse on kuidagi imelik suhtumine see, et kirjanduse õppimine on midagi kergemat, et loe aga muudkui raamatuid ja ongi kõik korras ja lihtne. Olen tähele pannud seda, et tasulisse võtakse sellepärast lahedamalt sisse, et kool teenib selle pealt. Raha nad sulle ju tagasi ei maksa, kui oled ära maksnud, aga poole aasta pealt enam ei jaksa õppida ning ära oled sunnitud minema.

Alustada tuleb ikkagi erialast. Ja nagu moesolev väljend uhkesti ütleb: "Peeglisse tuleb vaadata.", st määrata iseenda gümnaasiumiaegne tase. Tean, et Prantsuse lütseumi lõpetajatel on ülikoolis liigagi lihtne, lorutavad ja uimerdavad. Kindlasti on selliseid gümnaasiume veel. Samas - saab inimene kusagilt koolist Tehnikaülikooli sisse, konkurssi pole, aga lendab sealt juba esimese semestriga, ei pea lihtsalt õppimispingele vastu. Nii et on igasugust. Ja Tartu ülikooli supermaine on pärit mõne hea aasta tagant. Mina seda küll enam päris puhta kullana ei võtaks.
Aga üldiselt, armsad noored - eelistage siiski vanemaid ja "puitunumaid" ülikoole. Õppekava on selline asi, mis tahab aastaid paika loksumist. Uuemad ülikoolid on ehk ägedamad väliselt, kuid süsteemsuse mõttes on õpe vanemates koolides kindlasti parem.

minu jaoks on tü juba ammu alla käinud. samas ega kool inimest ei riku, pigem on teatud isikud koolile halba mainet teinud. kes tahab see saab ka kutsekas targaks ja osavamaks kui mõni ülikooli lõpetanu.

Ka reaalteadustes sebitakse õppejõudusid ära, ei ole ainult majanduse ja sotsiaalteaduste patt.

Üldse tahaks teada, kuidas see sebimine täpselt käib. Kellega selle info saamiseks sauna peab minema? Minu subjektiivse hinnangu alusel on kõveraid üle 50-aastasi härrasid ikka väga karm (räme) sebima hakata. Nooremad on aga äraostmatud. :)

Väga lihtsalt- mina näiteks olin lihtsalt ilus ja naeratamisest piisas (täppisteadustes), vahel tegin mõnele ka mingi positiivse komplimendi. Seal majas ilusaid naisi näeb harva, ju nad olid sellestki sillas. Üle pooltel juhtudel igaljuhul toimis ja täht (hinne) kukkus ilma vaevata.

no aga mille poolest neid ülikoole hinnatakse siis? Erialad, õppijate tase, õppejõud, õppesüsteem, teadustulemused...?
Selge see, et TÜ on Eestis esimene, mida teatakse. Koolil on pikk ajalugu ja erinevatest teaduskondadest tulevad ikka väga tugevad teadlased ja spetsialistid. See on ju loomulik, et igal pool on loodreid ja keskpäraseid inimesi. Natuke olen nõus eelkõnelejatega, et tasulised kohad väikese lävendiga veavad ka teiste tulemust alla. St õppejõul on palju raskem ainet anda nii, et kõik aru saaksid.
Mis puutub õppejõududesse, siis julgen väita, et TÜ-s on ühtlaselt tugev tase ja mingit vassimist ei ole.
See, kui raske on sisse saada ja koolis püsida, sõltub inimesest endast. Hea öelda, et 80-82 puntki on nelja eksami pealt lihtne saada, kui oled juba selle ära teinud. Õigusteaduse tasuta koha saamiseks peab küll olema töökust ja lisaks ka puhast õnne, sest oi kui palju on neid, kes 1-3 punktiga kohast ilma jäävad.
TÜ pakub väga head haridust, aga ei taga seda.
Loomulikult on ka TTÜ pikka aega olnud tugev ülikool oma piirides. Sama võiks öelda nt Maaülikooli kohta

ütlen ausalt, et minu jaoks on kõrgkoolide tase liiga madal st vastuvõetakse liiga kergekäeliselt. võimalik, et mul endal on liiga kõrged nõuded.

Meil on küll õppejõud sellised, kes on hindamisel vägagi karmid. Ilusate silmade eest ei anta midagi ja ega ei üritagi, läksin ju õppima, mitte klouni mängima. Tõeline mõnu on tõeliselt range õppejõud, sest siis saad alles teada, milleks võimeline oled ja hea tunne on ju teada, et oled kõva tegija.

No muidugi oleneb, isiklikult läksin ainult paberi järgi, seega polnud õppimine minu jaoks elementaarne. Aga niimoodi sebida, nagu mina seda tegin, oskavad vähesed ja usu mind- ka see aitab elus läbi lüüa, ainuüksi puhta teadusega, kui ise seejuures möku oled, ei saavuta midagi.

Kõigepealt tuleb vaadata, mida õppida tahad ja selle järgi ülikool valida. Polegi erilist vahet, kas TÜ, TTü, TLÜ, Kunstiakadeemia, mingi konservatoorium jne. Isegi oleks mõttekam valida selle järgi, kummas linnas elada tahaksid.
Täiesti nõme on väita, et tasulistele kohtadele saanud on lollid. Riigieksami tulemused ei näita midagi rohkemat kui suvalise kontrolltöö tulemused, sest õpilasel võib töö mitmel erineval põhjusel aia taha minna. Üks minu kooli targim õpilane tegi emakeele kirjandi 40-le punktile ja kooli lõpetamise aastal tasulisele kohale ei saanud (reaalala), ta pole kirjutajatüüpi inimene, mis siis, ta ei pea eladeski ilukirjandut kirjutama hakkama. Järgmisel aastal sai tasuta kohale. Ja ärge arvake, et ta mats ja luuser on, õigekirja jagab ning raamatuid loeb ka, aga pole humanitaar. Üks teine mu tuttav tegi kõik eksamid üsna kesistele punktidele, va inglise keel. Sai õigusesse tasuta kohale (siis oli lävend 20!), ta teadis, mida õppida tahtis, lõpetas ühe kursuse parimana ja nüüd on magistris. Üks teine tuttav tegi bioloogia eksami natuke kehvasti, sai arstiteadusele tasulisele kohale, kuna üks max punktidega ülikooli astunu kukkus välja, siis sai järgmisest aastast tasuta koha. Üks tuttav tegi nii, et sai sisse TÜ materjalitehnoloogiasse, kui madal lävend oli, aga õpib ajakirjanikuks, kusjuures on üsna kõva tegija.
Kõik on su enda teha, eliitkoolide 100punktiga sisseastunud vahetavad ka mõned 5 korda eriala ja lõpetavad ülikooli 25aastaselt, samas võib Mainori Kõrgkoolis õppinu ka omal alal spetsialistiks saada.

Koolieksamid ei näita alati kõike. Minu meelest on just hea, et inimesed, kel eksamid mis iganes põhjustel halvasti läksid, saavad siiski meeldivat eriala õppida. Nii mõnigi endine klassikaaslane, kellel olid eksamid alla keskmise, lõpetas tasulisel kohal ühe parimana ja räägin ikkagi TÜ ja TTÜ nõutud erialadest. Sageli ei oskagi eksamite alustel ennustada, kui hästi minema hakkab. Jah, kirjand läheb halvasti, aga see ei tähenda, et inimesest ei võiks saada head ettevõtjat, majandusteadlast või juristi. Mõnel läheb näiteks füüsika eksam halvasti, sest nende koolis on halb õpetaja või tase on selline, et oodataksegi lihtsalt ärategemist ja kooli lõpetamist. Mõni on närvis, mõni läheb haigena eksamit tegema, mõni ei ole piisavalt ette valmistanud.
Kui klassi lollimad 50se lävendi ületasid, siis on tegu päris hea kooliga. Meil oli probleem, et mõni ei saa isegi 20 punkti ületatud
Tartu Ülikool on ok, aga ka seal õpivad igasugused. Kui ikka parim olla tahad, võiks vähemalt paar aastat mõnes tippülikoolis õppida.

Te ju ei oska foorumis uut teematki algatada, vaid peate kümne aasta taguse välja kaevama. seega - teema "ülikool" on teil veel vara sõna võtta. Arenege natukenegi veel!

https://nlp.cs.ut.ee/news