Päris jube lugeda http://epl.ee/artikkel/371561

Ehistusbuumi ajal ostetud korterite ja majadega on ikka nii palju jama, et isegi küll ei julge ühtegi sel perioodil ehitatud elamist osta.

Kas siin ka uute elamute elanikke on? Võiksite oma probleemidest ka rääkida.

Kurb.

no kuulge. need majad ülenurmes on ehitatud SOO peale. kas tõesti loodeti, et seal ei uputa? see umbes sama nagu ehitada emajõest 10 m kaugusele korter ja siis loota, et emajõgi üle ei aja.
juba ehitamise ajal oli seal tõsiselt palju vett. ehitamise ajal ei saanud nende majade juurde suured autod ligi, sest pinnas oli nii pehme ja autod vajusid sisse.
lisaks kõigele on need majad seal ehitatud nii lähestikku, et aknast võib vaadata naabri telekat.

paari aastaga vajub maja tagasi sohu, aga 30-aastane laen jääb alles. päris traagiline tegelikult. kodu pole, aga laen on.

Iga majaomanik telligu endale drenaaži projekt ja ehitagu see välja.

oleneb kuhu on ehitatud, aga ise elan uuselamus peetri külas ja olen 100% rahul, uus maja on ikka uus maja. enne elasin ka vanas majas ja oi, kui kõrini oli nendest haisude segudest, mis tulid nii alt naabrite juurest kui kõrvalt ja ülevalt, fuihh

no sellist saasta pole isegi veneajal ehitatud nagu nüüd. 30a. jooksul saad enda majale vähemalt 10 kap. remonti teha.

kurb jah. Eriti kahju on nendest noortest lastega peredest, kes lootsid et saavad oma väikeste lärmajatega omaette kolida... Ju siis odav hind pimestas :(

Muide, Tallinna külje alla müüakse ka hirmus soodsalt krunte. Teate kuhu? Paekaevanduse kõrvale...

need majad, kui ka tehakse kuivendused ei sobi elamiseks.

Mina ei saa aru nendest, kes võtavad taolistesse uusrajoonidesse maja ostmiseks omale eluaegsed suured laenud. Korra olen nö. vaeste-Tiskres käinud, see on ju õudus kuubis - nagu geto, lageda välja peal majad praktiliselt nurkapidi koos, ei õue ega midagi, koerakuudi jaoks pole ka ruumi. Pigem elaks siis juba korteris või läheks üldse "päris" maale, kui oma maja tahtmine on.

Selliste elamukolhooside üks näiline eelis on turvalisus - naabrid ju igal pool - ei need pätid tule. Tegelikkused liigub seal niipalju ehitusbrigaade, et keegi ei esita küsimusi kui kaubik tuleb kohale ja aiapostid maaseest võetakse ja minema viiakse.

See on muidugi sinu õigus elada korteris, aga üldiselt on korteri-inimene ikkagi niiiiiii ära väntsutatud, et ta läheb lõpuks "ükskõik kuhu", peaasi, et korterist välja saada! Iga kell elaksin "karbikülas" kui korteris. (Korteris olen elanud, karbikülas küll mitte.) Kuigi elan Tallinna eliitlinnaosas suure õuega oma majas, oleme ka meie Tallinna ümbruse karbikülades kliendipäevadel käinud, sest UUS maja on UUS maja, meie nimelt elame vanas majas, kuigi oma. Miks siis on need karbikülad enne välja müüdud, kui veel projektigi pole näinud? Järelikult tung "inimese moodi elada" on niivõrd tugev!

to to xyz: aga seleta palun mulle, mis seal karbikülas on "inimese moodi elamine"? Sina pole ise seal elanud ja mina ka mitte. Ma olen linnakorteris elanud, üsna mitmes linnajaos, nii üürikas kui vanematekodus kui oma kodus. Praegu elan linnast väljas oma majas, mis on vana enne sõda ehitatud maja ja vajab täielikku kap.remonti, aga ikkagi, mitte kunagi ei tahaks ma siit karbikülla kolida. Miks sina arvad, et karbiküla parem on?

Ei, ma võrdlesin korterit ja karbiküla, selles võrdluses võitis karbiküla.
Kui võrrelda karbiküla ja "esivanemate maja maal", siis selles võrdluses jääb (minu silmis) muidugi maamaja peale. Aga kui Sul lapsed tulevad ja nad peavad talvehommikul mitu km bussi peale sumpama, et kooli minna.... Sellepärast me ise ka (veel) ei ole karbikülla läinud, et nendes kohtades on "kohalik" kool reeglina väga kaugel, see ongi ainuke puudus meie silmis.

Olen ka elanud korteris: Pelgulinnas, Kalamajas, Õismäel, ja ütlen, et mitte üheski nimetatud kohas ma enam elus elada ei taha!

Nojah, minu "esivanemate maja" asub õnneks suht vana asustusega piirkonnas, nii et bussi-marsa peale on ca 5 min tee ja kui lapsi peaks olema (mina küll ei plaani), siis vist isegi mingi koolibussiring toimib. Meilgi nagu igal pool tekitatakse müügis oleva maaga külanurka "karbiküla", kuid õnneks on see piisavalt kaugel... aga jätkuvalt olen seda meelt, et kui seda praegust elamisvõimalust poleks, oleksin pigem linnakorteris elanud.

tegelikult on ju lilleküla ka karbiküla... arvate, et seal on suured krundid, VALE. 500m2 oli norm ja kes seal jalutanud on, teab väga hästi, et maja maja küljes. Ja kunagi kui ei olnud kõrghaljastust, polnud mingit vahet praeguste karpküladega.
Uued elamurajoonid ongi algul veidrad ja tühjad, praegused vanad olid kunagi samasugused.
Minu vanemate maja on ühes alevis ja väga naljakas on vaadata neid vanu pilte kui maja püsti saadi ja ümberringi tühjus. Nüüd loomulikult kõrged puud, põõsad jne

SUHTELINEil on õigus - algul oli ju ainult Toompea ja ümberringi põllud ja majakesed... koos haljastusega muutuvad need "karbikülad" lihtsalt Tallinna linnaosadeks. Mujal maailmas on linnad väljavenitunud, meil on linnad rohkem kõrgusesse.

Ma olen seal Aasa uuselamurajoonis külas ühel tuttaval käinud. Ilusat pole seal midagi - ainult üks mudamülgas, põllul hullult puhuv/vilistav tuul ja lennujaam kohe kõrval :(
Täiesti masendav koht, mu meelest.
Ise olen elanud linnas vanemate majas ja nüüd korteris (vaikses kohas). Ja ausalt öeldes, mulle meeldib praegu omas korteris palju rohkem kui seal soo peale ehitatud karbikülas. Tõsiselt.
Mis ses oma majas nii head on, kui kogu majaümbrus on porimülgas ja kõik "teed" nii mudased, et ilma kummikuteta ja kõrge autota ei saagi olla?
Täiesti jube, 30. aastaks võetud inimestel pangalaen ja kodu väärtus langeb iga tund (soosse)...

Elan õnneks Lasnamäe avaras korteris,mis ehitatud kvaliteetselt,25 aastat vastu pidanud ja peab 150 veel!
Mingil tingimusel ei läheks soo peale papist karpi elama!
Juba hakkan uskuma ütlemist"koer jooksis uues kodus läbi seina!"

ela, ela ja soovita teistelegi. Mul saavad varsti üürilepingud läbi, otsustasin 2 korterit maha müüa ja ühe uuesti välja üürida, mida rohkem fänne seda parem :))

Näeh nüüd millised kahjurid Kõigepealt soetasid endale kodu siis said riigilt laenuitressilt tulumaksu tagasi ja nüüd ehita neile veel tramm kah, et linna tööle saaks. Korralik ja kuulekas inimene elab aga üürikorteris, investeerib enese koolitamisse ja ei paljune tööl käib jalgrattaga.