Usun, ta ikka ei teinud nalja.

Üleüldse on äärmiselt inetu kellegi ema üle ilkuda.
See näitab täielikku lugupidamatust vanemate inimeste vastu. Mu ema ta üldse ei tundnudki, talle täiesti võõras ju.

su ema vihkas siis iseennast ja õpetas seda teilegi, oma lastele. see enseeitamine on teil ikka veres. Täiskavanuks saades lapsed siiski mõtlevad, et kas see mida õpetati, ka tõesti midagi väärt on. tekib ratsionaalne kriitikameel, sul on see koht nagu puudu arenguastmes.

P kirjutab: Usun, ta ikka ei teinud nalja.
Ja mis siis? see sinu probleem, usu mida tahad.
aga järsku siiski tegi nalja? kust sina tead?

sa oled ju ise ka lugupidamatu oma ema suhtes, et ei takistanud teist halvasti kõnelemast sinu emast.
su ema, saltüranni, suurim viga on, et ta ei õpetanud teis enda ja oma lähedaste eest seismast, ei õpetnud "Ei," ütlema.

kõik, kes kohe ei peata kuritegelikku käitumist, on ka ise kaasosalised kuriteos. nii su toslemist isa, kes lapsi ei kaitsenud, kui su türann ja salavihaga ema.. ja lõpuks teise ise, kui kasvatustöö viljad..
sama käitumismustriga tegelikuses kahjuks ka täiskasvanuna. Nii, et sa ise aitasid kaasa areneda asjoludel sinna kuhu nad välja jõudsid.

http://perejalaps.delfi.ee/jallekooli/viis-voimalust-kuidas-oma-lapsest-hea-inimene-kasvatada.d?id=69612781
-----------
sinust ei kasvataud head inimest ja ise pole sa enesearenguga viitsinud tegeleda.

Sinule tõmati vesi peale, kulla P
Kuidas ma ei olnud hea inimene ? Suhtusin "sõbrannasse" hästi ja olin siiralt tänulik suhtlemise eest.

Tema pilli järgi tantsimine ja peigmehe ärasaatmine oligi minu tänu.

Ja kui mõni tüdruk / naine minuga natukenegi rääkis, olin päriselt tänulik.

Tagantjärgi tarkus
Kuna ma ise käisin noorena imelikult riides, siis "sõbranna" OMA LOOGIKAGA järeldas, et ema kritiseeris teiste riietust.
Tegelikult ta just kõiki KIITIS ning kedagi ei kritiseerinud iial.

Lugupidamatus
Ma päris otse ei olnud võimeline jah "sõbrannale" vastu hakkama.
Aga midagi umbmäärast pobisesin küll.

Olin sel ajal Tallinnas "sõbranna" pool, oli öö ja väga külm ilm. Peigmehest olin juba lahus.
"Sõbranna" mu vastuütlemise peale lõi ukse pärani ja karjus VÄLJA. Kuhu oleksin pidanud minema ? Hotelli või lumehange ?

Värisesin ja olini täiesti shokis. Mina võtsin ta kahel käel enda pool vastu.
Mitte iial ei oleks teda välja visanud, liiati keset ööd külmaga.

Ja tema südamerahuga on valmis mu öösel pakasega välja lumehange viskama.
Selline käitumine oli mulle täielik pauk.

Alles siis mõistsin, et olin sellest naisest endale loonud täiesti VALE pildi.

jah, küllap oli sul tõesti vale pilt.
su suurim süütegu on kurjale kaasaiatamises, sest sa ka ei peatanud seda. Su möku peigmees astus ära, ilma et sinu eest seisnud oleks. nii et kah süüteole kaasaiataja..su ümber oli inimesi, kes nägid, et asi on vale, aga nad ei peatanud seda, kes halvasti käitus ka nende meelest.
ses mõttes tuleb kõik, mis ei meeldi, peatada KOHE.

Jah, see on tõsi
Peigmees üritas küll, aga liiga tagasihoidlikult, ta nagu kartis peale pressida.

Peigmees korduvalt ütles, et lõpetagu ma selle naisega suhtlemine, me ei ole sõbrannad.
Aga ta ütles seda kuidagi leebelt ja arglikult.

"Sõbranna" seevastu oli väga sõnakas ja käis oma tahtmisega peale.

Peigmees hiljem ütles, et õppis mu suhtest julgem ja sõnakam olema ja seda ta ka uue pruudiga oli. Nägin nende suhte algust.

------
Meil selle naisega oli ka ühine meestuttav (lihtsalt tuttav, ei midagi muud), kes üldse ei saanud arugi, kuidas "sõbranna" minusse suhtub.

Me ammu ei suhtle, hiljuti korra rääkisime ja ta arvab siiamaani, et me olime suured sõbrannad.
Asi on selles, et mina meestuttavale korda ei läinud ja ta ei mõelnudki selle peale, kuidas meil omavahel on.

kas keegi oskaks seletada, mis selle P jutuga peale peaks hakkama?

sa kirjutad ja kirjutad, aga mis sa meist siin delfis tahad? selles peaks nagu mingi sõnum olema, aga missugune on sinu sõnum TEISTELE?

no tutikirurg, kes tsüste eemaldab muude torutööde käigus,võiks ju aju peast ka ühes operatsioonikäigus eemaldada, P ei kasuta aju ju iial, täiesti uus, käärudeta ja kasutamata..

Oh mõttetu sulle midagi rääkida üldse. Sa niikuinii ei loe kellegi vastuseid läbi vaid jätkad oma juraga.

Ilmselgelt naudidki sa seda olukorda praegu, eks sa jätka oma teema kirjutamist edasi ja naudi siis enda tehtud tööd. Mõttetu inimene oled.

Noh, Pl on see eluaegne mõnu, nagu elevandil, kes londi endale tagumikku toppis. :) Seletab siin, et defekatsioonist saadav mõnu on tore siis ju - need, kes mõnu seksist saavad on kõik valel teel puha ja peaksid hoopis rohkem kiudaineid sööma, et temast aru saada. :) P lihtne sõnum on - s...tu! s...tu! s...tu! rohkem!

Eelmistele
Kirjutan selleks, et KERGEM hakkaks, ei ole minu jaoks kirjutamine sugugi mõttetu.

Kas siis on normaalne, et inimene, keda oled tundnud 13 aastat ja sõbrannaks pidanud, keda ise oled oma õnne arvelt kahel käel vastu võtnud, sind südamerahuga öösel pakasega välja lumehange surnuks külmuma saadab ja tal ei liigu mitte ükski närv ka ?

Ma ise ei oleks teda iial välja visanud, isegi mitte soojal suvepäeval, oleksin siis tundnud ennast viimase alatu jätisena.

selleks, et sinul kergem hakkaks kasutad sa ära meid, lugejaid.
sa oled halb inimene, P ja sellepärast oma saatust väärt.
kergem pole sul ka sellepärast hakanud.

No eks sa siis kirjuta edasi.
Aga need retoorilised küsimused "miks sõbranna nii tegi" hoia edaspidi endale. Sellele küsimusele on vastatud sulle umbes kaks tuhat korda (kuigi sa ei paista seda märkavat - aga no eks sulle meeldibki lugeda vastustest ainult neid, mis sulle sobivad).

Seega head omaette jahumist sulle siin, loodetavasti keegi siin nüüd sulle rohkem midagi ei vasta :)

P. Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Eelmistele
> Kirjutan selleks, et KERGEM hakka
> ks, ei ole minu jaoks kirjutamine sugugi mõ
> ttetu.

No ole nüüd, sa vajad publikut ju - p...asandad kõik täis, et elu tunduks lill ja oleks kergem s...takarva olla, kui pole roose silmi torkimas. Või mis roose, lihtne võilill ajab sind samuti pöördesse.

> Kas siis on normaalne, et inime
> ne, keda oled tundnud 13 aastat ja sõbranna
> ks pidanud, keda ise oled oma õnne arvelt
> kahel käel vastu võtnud, sind südamerahuga ö
> ösel pakasega välja lumehange surnuks külmuma
> saadab ja tal ei liigu mitte ükski närv
> ka ?

Vaata, see on sinu endaga seotud - sõbranna pole ta sulle olnud ega teoreetiliselt ei võlgne sulle midagi selle eest, et oled teda sõbraks pidanud. Inimsuhetes, mis on üles ehitatud põhimõttele "käsi peseb kätt" on teistsugust tulemust narr oodata.

> Ma ise ei oleks teda iial välja
> visanud, isegi mitte soojal suvepäeval, olek
> sin siis tundnud ennast viimase alatu jätise
> na.

No sa ei visanuks mitte sellepärast, et ta on su sõber, vaid sellepärast, et sul pole kedagi teist ja kui tekiks keegi, kes vastaks su "s...takarva siiruviirulisele" unistusele sõbrannast rohkem, siis poleks sul mingit problet olnudki ei talve hange ei kuhugi mujale ajada. :) Sa väldid teavata laadi otsuseid sellepärast, et sind on kasvatatud nii, et niimoodi teevad "s...tapead" ainult. Seega, su peas on fiktsioon - kedagi välja viskama sa pole lihtsalt võimeline - jaanalinnu fantaasia, kuidas ta kohe lendu tõuseks, kui ta ainult tahaks, aga ta ei lenda - selleks, et teised jaanalinnud end alaväärsena ei tunneks. :) Kogu su "p...sk" tiirleb selle ümber.

no pole ju ajukirurg tsüstide eemaldaja emakast, aga kahtelmine viibki elu edasi, on arengu näitaja.. P ei kahtle kunagi, ei selles, mis teised teevad, või mis ta ise teeb. Vankumatu vapper tinasõdur koos tsüstiga emakas.. ma ütleks sellise inimtüübi kohta.

no P ema on kujutatud ta enda jutus ju vaikiva vihkaja türannina, kes iial vastuvaidlemist ei talunud. isa oli möku, kes lapsi ei kaitsenud, peigmees mingi ulmeline pehmo, kel ka nagu iseloom maha oli lastud, enne kui P juurde jõudis.. sõbranna paras omakasupüüdlik mõrd.
ja kellegi käitumine ei tekitanud KAHTLUSI, ka täiskasvanuna P-s.. et kas see on õige/ vale, kasulik/ mittekasulik..

Ja


Kui sul on mure, sis sa võid sellest lõpmatuseni kirjutada, kuni kergem hakkab. Kuidas see saab mind segada ?

Proktoloog
Palun saa aru, kui mul oli peigmees, siis mul ei olnud ju sõbrannat vaja.

Kohe kindlasti ei visanud ma teda välja mitte sellepärast, et kedagi teist ei olnud.
Sellest väljaviskamisest ei oleks ju mitte midagi muutunud, "sõbrannal" ei oleks olnud nagunii mitte kuhugi minna.

Ilmselt sa ei usu, et keegi tõesti tunneb KOHUSTUST tänu avaldada.

Kui ma oleks "sõbranna" välja visanud, oleks mul tekkinud meeletud süümepiinad, et kuidas ma tegin, olen täielik jätis ju, kes ei vääri elu.
Ainult sellepärast ma ta sisse lasingi, et süümepiinad oleksid meeletud olnud.

Sa ilmselt ei usu, et süütunded üldse olemas on.

Ma ju tean, täpselt, miks ma "sõbrannal" lasin enda pool olla.

Ainus põhjus oli tänutunne ja KOHUSTUS.
Sulle miskipärast tundub selline asi võimatu.

Mitte midagi ei oleks juhtunud, kui ma ta välja oleksin visanud.

Ja peigmehe ajal oleks mulle väga meeldinud, kui "sõbranna" ISE oleks minema läinud, siis oleks probleem lahebdatud ja mul ei oleks olnud põhjust ennast süüdi tunda.

----
Ma ei olnud võimeline teda ära ajama, sest kuidas minusugune alatu möku TOHIB midagi taolist teha.
Uskusin, kui "sõbranna" minema saadan, siis kõrgem võim ei andesta seda mulle iial ja minusugune "sõbranna" ärasaatnud julm jätis saab karmi karistuse ja lõputu eluaegse hingepiina osaliseks.

Ei olnud nii, nagu sa arvad.

Kirjutan veel eelmisele kommile lisaks.

Kui mul midagi hästi läks ning keegi tuli seda ette heitma, et kuidas nii, et sul hästi läheb, siis tundsin ennast kohe süüdi ja see süütunne oli nii suur, et pidin hea ära rikkuma.

"Sõbranna" ja tema sisselaskmisega oli sama lugu.

Oleksin vabalt võinud "sõbrannat" vastu mõnitada, ta nina ees ukse kinni lüüa. Sellest EI oleks mitte midagi muutunud, ainult mul endal oleksid meeletud süümepiinad hakanud.

Need süümepiinad olid nagu deemonid sees. Närisid ja närisid, enne ei andnud rahu, kui olid oma tahtmise saanud.

Ma ei usu, et minust aru said.
Aga täpselt nii ma tundsin pea iga meeldiva asja puhul. Ja sellest ei ole olnud võimalust mitte kellelegi rääkida, sest sellest ei saada aru või peetakse veidrikuks.

jah, kahjuks on süü tsüstides, mis P emakas asendi sisse on võtnud. tegevuse peab üle võtma ajukirurg, et P-le ajud lisada.

Ja lisan veel 3-s kord.

See ka, et kui ma oleksin "sõbranna" minema ajanud, oleks ta mind PALJU ROHKEM AUSTAMA hakanud.
Ma sain sellest juba AMMU aru, juba siis, kui ta sisse lasin.

Muidugi taipasin, et peab mind mökuks, kes ta pilli järgi tantsib, aga kuna tõin NII SUURE OHVRI, siis uskusin, et NII ELUTÄHTSAT OHVRIT ta ikkagi hindab.

Aga ohvrit ei toonud ma nüüd küll sellepärast, et "sõbranna" seda hindab, vaid olin selleks KOHUSTATUD, s.t. tundsin SISEMIST KOHUSTUST, et pean seda tegema, mida tein e naine ütleb.

sul õigus kulla P. pole enne niisugust oma ema produktist, türanniseerimise tulemusest,ajupestud täiskavanust, kuulnud ega lugenud.

mida külvad, seda lõikad... su emal on õnn surnud olla.
aga sa P mujale oma probleemiga nagu ei taha siirduda? mõni spordifoorum näiteks? või tervislik toitumine? või kosmosetaedus..või automehaanikute klubisse?

sa oled ju suurepärane türann siin foorumiski.

Need süümepiinad olid nagu deemonid sees. Närisid ja närisid, enne ei andnud rahu, kui olid oma tahtmise saanud.

no ikka oma emme need deemonid sinusse istutas...
ja sa iial ei kahelnud? kolmeaastane kahtleb, kas see mis teha kästakse ikka kasulik ka on? ja vaidleb vastu..sul on arengupeetus ja ajud ära pestud..
kuna sa kas iin ei kahtle oma jura ajamises ja tesite tüütamises, luurad kui mainiak kuskil netis, et kas ja kes ikka vastu kirjutaks..ses mõttes oled ise ju türann nüüd teiste suhtes.
sa pole tõesti arenguvõimeline psüholoogilistes nüansides elus.

Vastasin ju ühele kommile, miks "sõbranna" sisse lasin ja miks enda kallal õelutseda lasin ning midagi vastu ei öelnud.

Ei ole nii lihtne selliseid tundeid endast välja saada. Enne pidi suur pauk toimuma.

Ja "sõbranna" sai ka valesti aru. Tema arvas, et lasin ta sisse, sest olen möku ja PUGEJA.
Tegelikult lasin ta sisse sellepärast, et süümepiinad oleksid nii närima hakanud, et lõppu poleks olnud.

Hiljem ütlesin, et talle ka, et tundsin ennast süüdi. "Sõbranna" kostis, et sa teistestest nii erinev, imeliku mõttelaadiga, ta ei saavat aru.
Huvitav küll, tundis mind 13 aastat, aga midagi ei saanud aru.

aidaa, kulla P. ei soovi siususguse türanni mängukanniks olla.