kõige oma undamise juures oled ikka hirmus laisk ka.
et abi otsida, see mis 10 aastaga meditsiinis toimunud on, on ikka tohutu edasiminek.

aga sulle räägi nagu lollile, ikka aru ei saa.
ja sa lihtsalt ei raatsi oma kadedust ja vihkamist maha jätta, sest mille muuga siis täidaksid oma päevi ja öid.

su sõbranna pidaski teisi paremaks, ja sellpärast ikka mõtles ka enne kui midagi ütles. Loomulikult tahtis ka tema äravalitute hulka kuuluda. Iga põlatu tahab ka gruppi kuuluda ja unustada, kuskohast ta ise on tulnud..
talle oli KASULIK teistega hästi käituda, kasulik, et keegi teeb "tõmmet" paremasse Kohalikku "kõrgkihti"
sina ei aidanud tema edenemisele ju kuidagi kaasa. Tegusid on vaja mitte kaasaulumist, oeh, kaasatundmist. mida ta sinult oleks saanud piiramata koguses ja piiramata ajal. sa olid kasulik seni, kuni paremaid polnud.

P kirjutab:Ka mina oleksin tahtnud teistsuguste naistega suhelda, aga ma andsin endale aru, et üle oma varju ei hüppa.
---------
ka sina ise kasutasid seda naist ära, sest andsid endale aru, et üle varju ei hüppa.
nii et pole sa ingel midagi, samasugune kasuahne, nagu me kõik.

Sa oled hirmus laisk ka, P

Esiteks, kas mina passisin naistuttava kodus kaks aastat ja muudkui korrutasin " jäta peigmees maha, leiad uue, asõbranna on kõige tähtsam " ?

Kas asi on praegu norrakas või ? Miks õelutsed ?

Probleem on selles, et naistuttav mind peigmehest lahutas ning pärast mind enam tunda ei trahtnud, kui oli mu ellu tühja augu tekitanud.

Nüüd sa läksid oma õelutsemisega küll liiale.

Esiteks olin mina naistuttavale selle vähese suhtlemise eest TÄNULIK.

Teistsuguste naistega oleksin suhelnud tema KÄITUMISE, mitte meheliku välimuse pärast.

Appi, kui rikutud mõttemaailm sul on.

Kogu minu käitumine oligi TÄNU suhtlemise eest, kui seda üldse sai suhtlemiseks nimetada.

Samuti lasin peigmehe ajal selle naise sisse TÄNUTUNDEST, et mind üldse tundis.

Sa paistad pahatahtllik ja õel olevat, kui aru ei saa, et saab ka olla tänulik.

Sinu pähe see ei mahu, kuna sinus endas tänulikkust ei ole.

Kirjutan veel, kuigi sinusugune õeluskott nagunii ei mõista.

Vaata, minule oli selle naise välimus täiesti ükskõik, ma ei ole ju mees, kes vaatab naiste välimust.

Käitumine ja minu mõnitamine mulle ikka ükskõik ei olnud, kuigi sisendasin endale, et kõik on korras, naistuttav on nii hea.

Kui ma oleksin olnud omakasupüüdlik, siis oleksin peigmehe ajal ukse ta nina ees kinni löönud, aga ei teinud seda ainult tänutundest ja sellepärast, et ei saanud ju õnnetut ja üksikut naist maha jätta.

-----
Mu probleemid just nimelt sellest tekkisid, et ma omakasupüüdlik ei olnud.
Sinusugune õel nõid nagunii aru ei saa.

sa ise kirjutad, et sa tegelikult seda naist ei sallinud, "pidid suhtelema- hääled peas ütlesid" nagu sa ise siin ju ütled.

küll tundsid ta võimu enda üle ja seeles kohas pole mingit sõbrannatamist ju üleüldse olnudki.

vaevalt see naine rumal oli, ta nägi su kahepalgelisuse läbi, et su suhtelmine temaga üleüldse aus ei olnud ja meeldimisel ei põhinenud, ta sai aru, et sa teda ära kasutasid ja kui juhus avanes, maksis kätte.

väga naiselik minu meelest.

Ei ole mitte iial kirjutanud, et ma ei sallinud.

TEMA EI SALLINUD MIND.

Minul ei olnud temaga suhtlemise vastu midagi, olen sellest nii palju kirjutanud.

Aga kui inimene käitub minuga nagu alaväärtusliku idioodiga, siis mul tekkisid vastakad tunded, mida ma maha surusin.

Kõige vastikum oli minu keha halvustamie, küll mul pidi vigane keha olema.

Kui ütlesin, et koolis öeldi, et mul hea figgur, siis ta läks endast välja, et mida, nad tegid nalja, see ei ole võimalik.

Kahepalgeline oli tema, mind ei sallinud, aga ometi hakkas minuga suhtlema.

Kui see oleks minu teha olnud, oleksime südamesõbrannad olnud.

Kõike seda olen mitu korda üle kirjutanud.

Mina soovisin suhelda, olin meeleldi nõus südamesõbranna olema.

----
Muide seda ütles ta mulle me suhtlemise ajal LÄBI LILLEDE, ÜMBER NURGA, et mind ei salli.
Päris otse ei öelnud, sest mind oli ju nii hea ära kasutada.

Muide siis ma ei saanud aru.

Naistuttav muide nägi kohe, et ma selline lihtsameelne ja naiivne olen.

Ma olin ka ullike, äärmiselt eluvõõras ja rumal, uskusin kõike, mida keegi rääkis.

Sa üritasid mind vägevalt provotseerida, et siis mõnuleda, et kuidas see pooletoobine ullike ka reageerib.

Tead väga hästi, et ma ei ole kuskil kirjutanud "hääled peas".

Lootsid oma provotseerimisest ägedat reaktsiooni saada, ega ullike ei lähe liimile.

See naine pidas mind algusest peale pooletoobiseks totakaks, kellele võib igasugu pada ajada ja tobuke usub ka.

Kusjuures tal oli õigus. Noorena olin päriselt ülimalt lihtsameelne, uskusin igasugu jama.

Lihtsalt ta nägi, et ullikest saab oma tahtmist mööda ära kasutada.

Nii oligi. Kõik need 13 aastat toimus me suhtlemine ja üldse kõik nii, nagu naistuttav tahtis.

Minul ei olnud mitte mingit sõnaõigust.

Kui ma midagi ütlesin, siis teda see ei huvitanud, sest minuga suhtlemine teda EI huvitanud.

no nüüd ilmneb su kahepalgelisus ju üsna hästi. Kõik, kes sinuga ühtemoodi ei mõtle, on kohe õelutsejad? miks su lobale takka peaks kiitma? mina küll ei tunne kohustust sulle meeldida.. arvan, nagu arvan, sinu enda arvamus suht suva ju, aga et selle eest kohe sõimata saab meie ingli käest, on jukahepalgelisus. Tolerantne kannatab välja ka ravmuse, mis tema omaga ei ühti.

Su sõbranna nägi läbi, et su siirupine imal heatahtlikkus oli teeseldud, mitte ehtne.. saad ikka vahest aru vä?
ses mõttes oli ta kättemaks ja su põlgmaine ju täiesti õigustatud.

kas te suhtlesite siis vanglas ja olite kambrikaaslased?
Muidu ju kaks täiesti teineteisele vastuvõetamatut inimest koos ei püsiks vabatahtlikult.

Kui ei oleks olnud peigmehe lugu ja minu hilisemat mõnitamist, et PUGEMINE ON SINU TÖÖ, HALE PUGEJA, siis mul ei oleks selle naise kohta mitte midagi öelda.

Minul ei olnud ju tema vastu mitte midagi, ei teinud ma talle iial mingeid märkusi, ei pidanud ennast paremaks, olime võrdsed, olime SAATUSEKAASLASED, ÜHES PAADIS.

Täiesti tõsiuselt arvasin, et kuna oleme võrdselt tõrjutud, siis peame olema TEINETEISELE TOEKS.

Tema õelutses minu kallal, lahutas mu peigmehest, käis peale, et aborti teeksin, siis peale kõike seda irvitas, et SA OLED NII HALE VANAMUTT. Olin siis alles 33.

----
Kuni selle hetkeni ei öelnud ma tema kohta mitte ühtegi halba sõna.

Peigmehele ka kiitsin, et mul nii hea naistuttav.

Peigmees hakkas ütlema, et kus ta hea on, kas ma olen pime või, see naine ei ole mulle sõbranna, ta suhtub minusse halvustavalt.

----
Olin rumal ja pime tõesti, komplekside ja süütunnetega, aga väga alatu on sellest naisest seda kõike ära kasutada, et mu elu hävitada.

See naine ju ei olnud mulle vastuvõetamatu, vaid tema SUHTUMINE MINUSSE.

Kuna olin endast nii halval arvamusel, siis uskusin, et minusse peabki halvustavalt suhtuma, sest ma ju nii nõme ja ei ole paremat kohtlemisr väärt.

Paljudele õelutsemistele ma algul üldse tähelepanu ei pööranud, kuna arvasin, et ma ebard, keda peabki mõnitama.

kui sulle P. ikka lollipabereid pole antud st diagnoos nagu puudub, siis oled ikka ise oma elukäigus süüdi. Lepi nüüd sellega, ära ole õel, ära valeta, ära teeskle head inimest, ära ole kahepalgeline perssse, ära süüdista, ära kaeble..
kõik see on iseloomulik diagnoosiga inimesele, kel vaimupuu või psühh, probleem.

kuna sina väidad, et sina oled norm naine, siis käitugi nii.

Olen ma väitnud, et ma pole süüdi.

Otse loomulikult olen süüdi, et lasin sel naisel ennast ümber sõrme mässida.

Loe kirjandust, hari ennast, ega siis ainult paberitega lollidega ei saa manipuleerida.

Inimestel võivad olla kompleksid, süütunded, tänutunne, mida mõni osav aferist ära kasutama hakkab.

Mu ema oli haritud inimene, väga hea peaga keemias, füüsikas, matemaatikas, aga ometi kasutati ka teda ära, täiesti eluvõõras oli.

Aferistid kohe tajuvad seda.

Millegipärast nii väga õigustad kellegi komplekside ja nõrkuste ära kasutamist.

Naistuttaval olid samuti omad mured. Mina ei kasutanud tema probleeme ära, see oli täiesti mõeldamatu.

----
See naine ei sallinud mind algusest peale, aga ta nägi, et mind hea ümber sõrme mässida.

Olen kindel, et kui ma ei oleks tossike olnud, siis ta ei oleks minuga suhtlema hakanudki.

Sest minuga suhtlemine teda üldse ei huvitanud, ainult minu ärakasutamine.

Mille peale kade olla ? Selle peale, et tal õnnestus mind ära kasutada ?

Kus ma olen öelnud, et normaalne olen ?

Olen kiiksuga kompleksihunnik, hunnik õnnetust, lihtsalt üks hädine hädavares.

Aferistist naistuttav on samuti kiiksuga, aga tal ei ole süütundeid ega kahetsustunnet, ta tunneb UHKUST, et tõmbas ühel hädapätakal naha üle kõrvade.

Muide ta ei ole seda varjanudki, et selle üle UHKE on, et mina tema pilli järgi tantsisin.

igaüks sai mis tahtis: sina said ära kasutatud, sina said tantsida ja sina ise lasid end ära kasutada, täitsa ise tantsisid...

mõtle kui hea, et see sõbranna sul vargile ei käskinud minna või mõnda last varastada või mõnda inimest maha lüüa...

kõik ju nagu rahul siis. Ei näe probleemi, juba 180 lehte ei näe probleemi.

Ühele eelnevale kommile kirjutan veel.

Kui naistuttav tõesti nii oleks arvanud, nagu eespool kirjutati, siis tal ei oleks mingit võimalust olnud mind käsutama ja dikteerima hakata.

Naistuttav nägi, et ma üks lihtsameelne tobuke ja minuga võib kõike teha, mis tal vaid pähe tuleb.

Ütles mulle igasugu õelusi, siis tegi mulle head nägu, siis jälle õelutses.

Ta saigi tõestust, et mulle võib halvasti öelda, halvasti käituda, mina ei kao kuhugi, olen ikka kõrval nagu TRUU KOER.

ja koer P. sai koera palga. mis sa siis lootsid? printsessiks saada vä, kui kogu aeg segaverelise rääbaka koerana oled ise käitunud?

Mina käitusin tõesti nagu viimane narts, aga alatu on ka teise nõrkusi ära kasutada ning hiljem veel UHKE olla, et ullike üle kavaldati.

Appi, tegelikult jube mõelda. Inimene mõnitas, tegi kõike,, mis pähe tuli, aga mina kõike seda alandlikult talusin.

no su sõbranna sai ju aru, et sa meeldida tahtmise pärast roomasid. ja kuna sa polnud iial temaga aus st lasid tal teha, öelda asju, mis sulle ei meeldinud ja ikka vaid naeratasid,siis nii ta sind ära kasutaski.

Sa ise ju kasutasid ka teda ära üksinduse peletamiseks ja et ennast eriti hea inimesena tunda. sa teesklesid ja sell eest said ka karistada, mille sa jälle tänuga vastu võtsid. Näe kerjad seda sõbrannat ju taga tänase päevani.

su peigmees ka ei visanud ju sind üle õla, ei istunud hobuse selga, et koos sinuga õnnelikult päikeloojangusse ratsutada..
ta eelistas naist, kes süüa viitsis teha ja särke pesta..
järsku oleks ta su ära visanud nagunii, nähes su suutmatust kodutöödeks.. mitte, et see oluline oleks koosolemises, aga su peigmehele meeldis ju nooore naise hooldusteenus vägagi..mõnikord polegi kaalukeeleks rohkem vaja.

sul on ju oma küsimustele täiesti vastused olemas,ise küsid, ise vastad,mida sa siit veel otsid arumaeisaaaaaa

siia on Uriiniat vaja (Müstikast copy-paste'da), siis saaks vunki juurde ja läheks lõbusamaks.

Kaunist Jõululaupäeva!

Lõpeta vähemalt tänasel päeval oma joru!

Läbinägelikkus
Meeldida tahtmise ? Teadsin algusest peale, et ma ei meeldi nagunii.

Pidasin ennast nii nõmedaks, uskusin, et ei meeldi mitte kellelegi.

Suhtlemine oli selle naise algatusel ju, mitte minu.

Hea inimesena tundsin ennast nagunii, selleks ei olnud mul vaja kõrvale kedagi õelutsema.

Lihtsalt soovisin sõbrannat, et suhelda, olla teineteisele toeks, hoolida teineteisest.

Mulle tundus elementaarne, et inimesed, kes suhtlevad, austavad ja hindavad teineteist.
See on ju nii loogiline ja inimlik.

Kahjuks naistuttav minuga seda kõike ei soovinud, minuga suhtlemist ei vajanud.

Hakkas minuga suhtlema ainult sellepärast, et üksinda oli imelik käia meest otsimas, peetakse luuseriks.

Mind oli talle vaja enesekindluse tõstmiseks, et keegi on kõrval.
Kui kogu aeg üksinda käia, siis vaadatakse, et see on imelik.

Ainult sellepärast tal mind vaja oligi.
Ega minuga rääkimine teda üldse EI huvitanud.

No nii ohmu ei saa küll keegi olla, et on alandlik ja heasüdamlik, et siis hakkab meeldima.
Päriselt usud seda ?

Kui sa ikka ei meeldi, siis ei hakkagi meeldima.
Kui sinuga ei taheta rääkida, siis ei hakatagi tahtma.

See on nii elementaarne, et ei saa aru, mis meeldida tahtmisest jutt.

Pealegi oli mul enesehinnang ülimalt madal, olin 100% kindel, et ei meeldi ma MITTE ÜHELEGI sookaaslasele.

Tema ei olnud minuga aus ju.
Mind ei sallinud esimesest silmapilgust, ma olin naistuttava silmis nõme hädapätakas, see tekitas temas põlgust ja ajas närvi.

Tee mule selgeks parem, mis SUNDIS naistuttavat minuga üldse läbi käima, kui TA MIND ESIMESEST SILMAPILGUST SILMAOTSASKI EI SEEDINUD ??????????????

Teda ärritas mu tossikese olek, on seda ümber nurga öelnud.

Ei ole ju normmalne hakata kellegagi läbi käima, keda sa üldse ei talu.

Kas naistuttavale pandi 26 aastat tagasi püstol otsaette ja kästi nõmeda hädavaresega suhtlema hakata ????

----
Ära hakka kirjutama jälle, et sina olid see ja see.

Põlgust tundis minu vastu tema ja näitas seda ka välja me esmakohtumisel.

1.korda kohtusime, kui olime 18.
Juba siis hakkas naistuttav mu kallal ilkuma, me 1.kokkusaamisel.
Suhtlema hakkasime 2 aastat hiljem.

Juba siis mõtlesin, et mida, täiesti võõras inimene kargas kõrri, hakkas ülbitsema.
See tundus kohe väga kummaline.

Kirjutan 4.-nda kirja veel.

Me esmakohtumisel ei olnud kummalgi mõtet suhtlema hakata, olime võõrad, ei tundnud teineteist, EI plaaninud edaspidi kohtuda. Olime siis 18.

Aga ometi hakkas see naine minu kallal õelutsema, et kas SINUSUGUNE ÜLDSE oskab pliidi alla tuld teha, ehheeee, ihhiiii.

Olin täiesti jahmunud, kuidas täiesti VÕÕRAS neiu niimoodi ülbitsema tuleb.
Tundub täiesti ebanormaalne käitumine.

Seega ei seedinud ta mind esimesest silmapilgust.

Muide hakkas põdema ja kokutama, ei suutnud midagi vastu öelda.

Talle tegi mu põdemine nii nalja.

Kui järgi mõtlen, siis ma ei saagi aru, KUST TAL SELLINE SADISM JA ÕELUS TULI ????
MILLEST ????

Parandan.
Muide hakkasin põdema ja kokutama.